ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid) ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem Motoorsed teed, seotud spinaalnärvidega Motoorsed teed, seotud kraniaalnärvidega Ekstrapüramidaalsüsteem TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed Eferentsed 1 ÜLDTUNDLIKKUSE JUHTETEED Ülenevad ees‐ ja külgväädi traktid moodustavad lemniscus spinalis´e, mediaalselt lisanduvad tagaväädi traktid,
· Koosneb hall- ja valgeainest · Väljub 31 paari seganärve Seljaaju ülesanded: · Vahendab infot organite ja peaaju vahel. · Juhib kaasasündinud käitumist tingimatuid reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädas. PIIRDENÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad organeid kesknärvisüsteemiga. Nendeks närvideks on: 1) Aferentsed e. tooma-närvikiud e. tundenärvikiud (juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse. 2) Eferentsed e. viima-närvikiud e. liigutusnärvikiud (juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist elunditesse). 3) Seganärvid (juhivad närviimpulsse mõlemas suunas). Närviimpulss e. erutus on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku. Närviimpulsside edasikanne ühelt närvilt teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliste ainetega. Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist
· Neuroneid on mitmesuguse kuju ja Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk
Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist; e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon
Emased hoolivad majandulikust seisust, sots. staatus ellujäämine, toit, poegadele eluks vajalikud vahendid. Mehi häirib pigem partneri seksuaalne truudusetus kui mees loovutab ressursid parterile ja lastele, peab kindel olema, et need tema järglased, tema geenidega, muidu nn raiskamine. Naine vajab emotsionaalset sidet et mees jääks truuks, keskenduks tema vajaduste rahuladmisele. 3.aju ja närvisüsteem. Aferentsed neuronid info KNS-i Eferentsed neuronid info KNS-ist elunditesse, lihastesse. Interneuronid ei eferentsed ega aferetsed, viivad info ühest neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool
organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. pärilikud.(nt: imemine ja neelamine) Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul.(nt: käimine ja jooksmine.) Refleksikaar 1. erutuse vastuvõtmine ( repseptorites ) närvirakkudes. 2. närvikiud (aferentsed närvid) juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondades toimub erutuse analüüs. 4. närvlikud (eferentsed) juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. organ reageerib.
III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid
3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6
kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse
impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. · Aferentsed e sensoorsed neuronid närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i.
Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks)
Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6. Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse aju aferentset tagasisidet liigutuse mentaalse mudeliga ning saadetakse vajadusel välja uued eferentsed signaalid. 7. Astronaut kruvib Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale robotkätt kui ühtäkki libiseb tal kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb? Sellele küsimusele vastates kasutasid Sa tõenäoliselt tuletuslikkus ja mitte kogemuslikku empaatiat, kuna simuleerisid oma emotsionaalset reaktsiooni astronaudi olukorras. 8. Ülesanne asetada nimetissõrm kinnisilmi täpselt nina otsale demonstreerib muuhulgas taju olulisust liigutamisel
alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas – ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus.
inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Refleksid jagunevad kaheks: tingitud ja tingimatud. Talitluse põhjal jaguneb PNS kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. REFLEKSIKAAR: 1) erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest. 2) närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5) reageerivast organist. PÕLVEREFLEKS Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutusega ilma peaajust edastatud korralduseta. TINGIMATUD REFLEKSID: On kaasasündinud
Parasümpaatiline NS: 1)peamine funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele 2)parasümpaatilise aktiivsuse suurenedes on mõjud vastupidised sümpaatilise NSi omadele. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud: 1)astrotsüüdid – moodustavad KNSis neuronitele ja veresoontele elastse toese, reguleerivad ajuvedeliku koostist ja lokaalset verevarustust ajus.
NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe
ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN- süsteemi; *KN-süsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs; *närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-süsteemist vastavasse organisse; *reageerivast organist.
Millise ajuga seotud Seljaaju või piklik aju Suuraju Õpitavus/ sünnipärased Sünnipärased Õpitavad Näited Ainevahetus, haigutamine, Lugemine, kirjutamine, pilli oksendamine, neelamine mängimine, tantsimine 11. Refleksikaare etapid 1) Retseptor 2) Aferentsed närvid 3) Aju 4) Eferentsed närvid 5) Reageerib lihas/elund 12. 5 peaaju osa, nende ülesanded – jooniselt! Asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Juhib inimese kehalist ja reguleerivad keskused.
kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad:
Info kogumine. · Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas. · Juhtumiuuring uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment. 3. Närvisüsteemi ülesehitus · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju · Perifeerne närvisüsteem ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i. Sümpaatiline haru paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks. Võitle-põgene reaktsioon
15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n
SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö.
tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sealt ülekande aine vabanemist. ÕIGE c. Signaali ülekanne pidurdussünapsis suurendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sela pidurdava ülekande aine vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. 12. Kuidas on vaheaju ühe kindla piirkonna hüpotalamuse neuronid seotud sesisekretoorse süsteemi talitluse regulatsiooniga? Vastus: Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja
b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi
need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud, teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm. Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs 4. närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. reageerivast organist. Ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs, ja vastuste suunamin elunditesse. Lihtsate reflekside korral ringleb impulses ainult seljaajus nind inimene reageerib liigutusega. MEELEELUNDID SILM SILM nägemiselund mis koosneb silmamunast ja abielunditest(laug,ripsmed,lihased) Laug,ripsmed,lihased kaitsevad silma. Silmalihased hoivad silma paigal.
4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus
7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme. · Spinaalganglionid on sensoorsed (tunde-) ganglionid, kus paiknevad aferentsete närvirakkude (neuronite) kehad. 8. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes Hallaine eessambas paiknevad motoneuronid (e eferentsed). 9. Seljaaju juhteteed. Valgeaines eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi lateraalses osas. · Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. · Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena:
Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud
isoleeritud juhitavuse seadus - närvi- või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele erutuse kahepoolse leviku seadus - närvi- või lihaskiu mingis punktis es.kutsutud erutus levib mõlemas suunas * kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! * selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek
4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 11. Juhteteedeks nimetatakse samasuunalisi närvikiudude kimpe
Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega
Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta.
takistades kanali aktiveerumist. LAde toimet mõjutavad Liikumine läbi rakumembraanide Kanalite avatus Närvikiudude ehitus pH Närvikiudude ehitus Tundlikumad on õhukesed ja müeliinkestata kiud ja vähem tundlikud paksemad ja müeliinkestaga kiud. Närvikiudude tundikkus LAde suhtes Lokalisatsioon (µm) Kiirus Tundlikkus (m/s) A Aferentsed ja eferentsed kiud 6-22 10-85 + lihastesse ja liigestesse ++ A A Eferendid lihaskäävidesse 3-6 15-35 ++ A Tundlikkust kandvad 1-4 5-25 +++ aferentsed kiud B Pregangl. sümp. kiud <3 3-15 ++++ C Postgangl. sümp. kiud 0,3-1,3 0,7-1,3 ++++ Tundlikkust kandvad 0,4-1,2 0,1-2,0 ++++ aferentsed kiud pH LAide hüdrokloriidid on kergelt happelised.
2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid Saadab infot siseelundite kohta knsi Sümpaatiline haru-Mobiliseerib organismi füüsiliseks pingutuseks(higistamine, närv enne võistlust)
Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära).
sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünaptilisest ja postsünaptilisest piirkonnast, mille vahele jääb geeliga täidetud sünapsipilu.
suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e
Silmamuna pööratud sisse nina suunas, diplopia. XI lisanärv (n.accessorius) – motoorne, õlgade tõstmine, pea keeramine vastassuunas. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused. ??? 3 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 9.Keeleneelunärv. Kiud on eferentsed (motoorsed ja parasümpaatilised), aferentsed. Tuumad asuvad piklikajus. Innerveerivad neelamislihaseid, parasümpaatilised innerveerivad kõrvasüljenääret. Aferentsed juhivad tundlikkust keele tagumiselt kolmandikult ning trummiõõnest. 10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust
Bell-Magendie seadus: seljaaju dorsaalne osa(pealmine) on sensoorne ja ventraalne osa(alumine) motoorne. 4. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks
2. Kuidas toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele? Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub peamiselt sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin) vahendusel. 3. Millest koosnevad ja kuidas jagunevad närvid inimese organismis? Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja jagunevad: • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid; • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel
2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib ühel NR-l palju olla
kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist. Üks motoorne neuron (närvirakk) on oma harude kaudu ühenduses 3- 160 vöötlihaskiuga, moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud
närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel
või autentselt eferentsete närvide kaudu { Töötluse tulemusel reageeritakse { Kaudselt vereringe vahendusel - verre vabastatud hormoonid toimivad kõikjal, kus ümbrusele kohasel või mittekohasel moel on nende suhtes tundlikke piirkondi (eferentsed juhteteed (viimanärvid) ja sihtorganid) Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närvisüsteemi ülesehituse ja töö üldpõhimõte Neuron: närvisüsteemi ehituskivi
................................12 2 1 NÄONÄRV Näonärv ehk nervus facialis on seitsmes kraniaalnärv. Tema väljumiskoht ajust on silla (pons) ja piklikaju (medulla oblongata) vahel, oliivist lateraalsemalt, nn pontotserebellaarnurgas (Lepp 1009: 4). Näonärv on seganärv, see tähendab, et temas on olemas nii motoorsed (eferentsed) kui ka sensoorsed (aferentsed) tuumad, ganglionid ja närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid, pisaranäärmeid, sublingvaalseid ja submandibulaarseid süljenäärmeid ning tagab näo miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused. (Kauba, 2007:40). Näo ülaosa innervatsioon ristub osaliselt, see
Trummiastriku baasil on avaus trummiõõnde teoaken (ümaraken). Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund (spiraalelund). Selles paiknevad tugirakkudest ümbritsetuna retseptorid. Retseptorrakkudeks on karvarakud, mis omavad ainult stereotsiile. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Spiraalelundi kohal on kattemembraan membrana tectoria. 7 Basaalmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 µm pikkused jätked kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakkud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat 20000
elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil. Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega põhjusliult aju eri piirkondade rolli. Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne(piirde) Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline. Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast) ja eferentsed( Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses. MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID Liigitamine kui kaua mälu püsib Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid
sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson- närviraku pikem jätke, aksoni haru lõpus on paksem osa presünaptiline terminaal, akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptilise terminaali suunas. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. (2.2.2) Neuronite jagunemine funktsiooni alusel • Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas • Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele • Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele Struktuuri järgi eristatakse • Multipolaarsed neuronid, millel on üks akson ja palju dendriite • Biopolaarsed neuronid, millel on üks akson ja üks dendriit • Unipolaarsed neuronid, millel on vaid akson Aksoni üldine ehitus. (2.2.3) Aksoni distaalne ots hargneb
annaabi.ee 
