füsioloogia toitained-seedimine-ainevahetus (0)

1. ​ Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb?​  Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus  organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk  sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja  katabolismiks.   2. ​ Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis?​  ehk ATP  on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb  kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida  toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja:   • makromolekulide sünteesiks;   • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks;   • närviimpulsside liikumiseks;   • rakkude jagunemiseks  3.  ​Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus?   Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub:   • soost ja vanusest;   • kehamassis ja pikkusest;   • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete tööst;   • vaimsest ja kehalisest tööst;   • keskkonnast.  4. Millised on süsivesikute ja rasvade ülesanded inimese organismis?   Süsivesikud on inimese organismi esmased energiaallikad:   • organismi tähtsaim energeetiline materjal;   • 60% ööpäevasest energiakulust;   • 1g = 4,0 kcal;   • ööpäevane vajadus umbes 400g→4g kehakaalu kg kohta.  Rasvade ülesanded inimese organismis:   • kudede ülesehitamine;   • depoorasv;   • viivad organismi rasvlahustuvaid vitamiine.  5. Millised on valkude ülesanded inimese organismis?  Valkude ülesanded inimese organismis:   • kuuluvad kõikide rakkude struktuuri;   • kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone;   • regulaatorained;   • antikehad;   • vee ja veeslahustuvate ainete vahetus vere ja kudede vahel;   • hapniku ja süsinikdioksiidi trasport veres;  


• lihaste kokkutõmme.  6. Millised on kiudainete ülesanded inimese organismis ja kuidas nad jagunevad?   Kiudainete ülesanded inimese organismis:   • tekitavad täiskõhutunde;   • kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles;   • aitavad vältida kõhukinnisust;   • võivad ennetada mõningaid vähivorme, südame-veresoonkonna haigusi ja II tüüpi diabeeti;  • soodustavad kolesterooli väljutamist organismist;   • aeglustavad glükoosi imendumist;   • aitavad säilitada normaalset kehakaalu.   • vees lahustuvad kiudained→kaer, rukkis, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad;   • vees lahustumatud kiudained→täisteratooted.   7. Millised on vee ülesanded inimese organismis?   • stabiilne rakkude sisekeskkond;   • osaleb kehavormide säilitamisel;   • ainevahetuse jääkide eemaldamine;   • osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon;   • vesilahustes toimuvad keemilised reaktsioonid;   • termoregulatoorne toime;   • liigestes;   • lootevesi.  8. Millised on vitamiinide ülesanded inimese organismis ja kuidas nad jagunevad?   • reguleerivad organismi ainevahetust ensüümide kaudu;   • vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks.  • rasvlahustuvad vitamiinid: K-, A-, D-, E-vitamiinid;   • vesilahustuvad vitamiinid: B- ja Cvitamiinid.  9. Millised on mineraalainete ülesanded inimese organismis ja loetle tähtsamaid  mineraalaineid?    •vitamiine ei ole võimalik omastada ilma mineraalainete abita;   • luude koostises;   • punaliblede loome;   • endokriinsete näärmete talitlus;   • kaitsevad keharakke kahjustuste eest.  10. Kuidas toimub inimese organismis keemiline ja füüsikaline termoregulatsioon?   Keemiline  ​termoregulatsioon ehk soojuse teke inimese organismis toimub:   • eksotermsetes ainevahetusprotsessides;   • skeletilihaste kontraktsioonil. 


Füüsikaline  ​termoregulatsioon ehk soojuse äraandmine toatemperatuuril inimese  organismis toimub:   • soojuskiirgusena 60%;   • soojusjuhtivuse ja konvektsiooni teel 20%;   • higi auramisega 20%.  1 ​. Mis on seedimine?​ Seedimine on toitainete mehaaniline ja füüsikalis-keemiline  töötlemine seedekanalis.  2. ​ Kuidas toimub seedimine inimese organismi suus?   Seedimine inimese organismi suuõõnes:   • keelega toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine;   • toidu peenestamine hammastega;   • toidu süljega niisutamine, segamine ja neelu suunamine.  3. ​ Kuidas toimub seedimine inimese organismi maos?   • toidukämbu mehaaniline läbisegamine;   • mao limaskesta poolt toodetava maomahla toimel toitkördi ehk küümuse keemiline  lõhustamine ja edasitoimetamine peensoolde  4 ​. Kuidas toimub inimese organismi mao tühjenemine?   Inimese organismi mao tühjenemine toimub:   • väikeste portsjonite kaupa;   • süsivesikud ja vedelik läbivad mao kiiresti;   • veepuudusel võib osa vett imenduda maos;   • kõige kauem on maos rasvad;   • maost imenduvad ka mõned ravimid, alkohol ja kofeiin.  5 ​. Kuidas toimub seedimine inimese organismi peensooles?  Seedimine inimese organismi peensoole tühi- ja niudesooles:   • toitkört ehk küümus lõhustatakse lõplikult;   • toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon verre ja lümfi.  6. Milline on maksa osa seedimisel?   • osaleb toitainete lõhustumisel;   • sapi tekke kohaks;   • maksas toimub paljude ainete süntees;   • maksas on mitmete ainete ja vitamiinide depood.  7 ​. Kuidas toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis läbi  peensoole?   Toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis toimub läbi peensoole  limaskesta epiteeli verre ja lümfi:   • süsivesikud monosahhariididena;  


• rasvad rasvhapete ja glütseriididena;   • valgud aminohapetena.  8 ​. Kuidas toimub seedimine inimese organismis jämesooles?   • seedeprotsesside lõpetamine;   • vee ja soolade imendumine;   • vee tagasiimendumine;   • väljaheidete moodustamine ja väljutamine päraku ehk anuse kaudu.  9. ​ Millised on inimese organismi seedimist soodustavad ained?    • kiudained;   • oomega-3 rasvhapped;   • probiootilised bakterid.  10. ​ Kuidas mõjutab vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa  inimese organismi seedimist?  Sümpaatilise ehk erutava närvisüsteemi mõju seedimisele:   • seedimine aeglustub;   • seedenõrede hulk väheneb;   • ensüümide suhteline sisaldus tõuseb.  Parasümpaatilise ehk rahustava närvisüsteemi mõju seedimisele:   • seedimine kiireneb;   • seedenõresid tekib rohkem.  1. Milline on erituselundite ülesanne inimese organismis? ​ Erituselundite ülesanne on  ainevahetuse käigus tekkinud jääkide eemaldamine inimese organismist.   2. Millised on neerude ülesanded inimese organismis?   Neerude ülesanded inimese organismis:   • toimub uriini moodustumine;   • ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist;   • võtavad osa happe-leelise tasakaalust;   • võtavad osa osmootse rõhu püsivusest;   • võtavad osa mineraalainete sisalduse regulatsioonist;  • sünteesivad regulaatoraineid;   • valkude ainevahetusjääkide välja viimine organismist;   • võtavad osa organismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist.   3. ​ Kuidas toimub neerudes uriini tekkimine?​ Uriini tekkimisel neerudes on eristatavad  kolm protsessi:   1. ultrafiltratsioon;   2. resorptsioon;   3. sekretsioon. 


4. Millest koosneb uriin?   Uriin on kollaka värvusega läbipaistev vedelik ja sisaldab kuivainet umbes 4%, selles on:   • orgaanilised soolad;   • anorgaanilised soolad  5. Kuidas on võimalik inimese organismi neerude talitlust uurida?  Inimese organismi neerude talitluse uurimine:   • puhastumuse ehk kliirensi kaudu;   • veekoormuse järgse diureesi ja uriini lahjenemise dünaamika kaudu;   • uriini uurimise kaudu;   • ultraheli ja radioaktiivsete ainete kasutamisel tehtavate uuringute alusel.  6. Kus toimub inimese organismis väljaheidete moodustumine ja väljutamine?  Väljaheidete moodustumine inimese organismis toimub pärasooles ja väljaheidete  väljutamine toimub päraku ehk anuse kaudu.  7. Millest koosneb inimese organismi väljaheide?   Inimese organismi väljaheidete koostis:   • seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimsed ja loomsed tugikoe osad;   • lipiidid;   • sapipigmendid;   • mineraalained;   • lima;   • valgelibled;   • bakterid.  8. ​ Milline on naha tähtsus jääkainete eemaldamisel inimese organismist?   Nahas asuvate higinäärmete poolt eritava higiga väljutatakse inimese organismist:   • mõningaid aineid;   • vett→ööpäevas 0,4-0,7 liitrit.  9. Milline on kopsude tähtsus jääkainete eemaldamisel inimese organismist?   Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga inimese organismist:   • süsinikdioksiid;   • vesi.  Kopsude kaudu viiakse inimese organismist välja ka mitmeid lenduvaid aineid:   • alkoholi;   • eetrit;   • atsetooni.  10. Kuidas toimub süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetusjääkide eritamine  inimese organismist?  Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad ja lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi. 


Rasvade täielikul oksüdatsioonil on lõpp-produktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul  oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis viiaks organismist välja uriiniga.  Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes ammoniaak ja  kusiaine, mis eritatakse uriiniga  1. Millest koosneb inimese organismi närvikude?   • närvirakkudest ehk neuronitest, mis koosnevab kehast ja jätketest;   • gliiarakkudest ehk närvitoest, mis täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni.  2. Kuidas toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele?   Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub peamiselt sünapsis tekkivate keemiliste  ainete ehk mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin) vahendusel.  3. Millest koosnevad ja kuidas jagunevad närvid inimese organismis?   Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja  jagunevad:   • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid;   • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid;   • seganärvid.  4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis.   • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab  siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse;   • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata;   • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks  tuum asub raku keskel  • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt;   • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik  pikk ja kestev tooniline kontraktsioon;   • iseloomulikuks on plastilisus - silelihaste pikkus kokkutõmbunult ja lõõgastunult võib  erineda kuni 4 korda ja seega siseelundid saavad täitud, ilma et seinapinge oluliselt tõuseks.  5. Iseloomusta südamelihaskudet inimese organismis  • leidub ainult südames;   • moodustab südame lihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma;   • südamelihase tegevus ei allu inimese tahtele;  • südamelihase raku otsad on tugevasti kinnitunud naaberrakkudele, moodustades  südamelihase võrgustiku;   • südamelihase rakud on ristivöödilised ja raku keskel on üks tuum;   • südamelihase rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadused.     6. Iseloomusta vöötlihaskudet ehk skeletilihaskudet inimese organismis.  


• vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega mitme tuumaga lihasrakkudest ehk  silindrikujulistest vöötlihaskiududest;   • vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid;  • vöötlihaskude moodustab ka mõnede siseelundite nagu keele, pehme suulae, neelu ja  söögitoru ülaosa lihaseid;   • vöötlihaste tegevus allub inimese tahtel;   • vöötlihaskiu sisemuses ehk sarkoplasmas on mitokondrid, rakusisaldised ning müofibrillid;  7. Kuidas jagunevad lihased inimese organismis?   1.aeglased osüdatiivsed lihased  2.kiired oksüdatiiv-glükolüütilised lihased  3.kiired glükolüütilised lihased  8. Kirjelda skeletilihaste kontraktsiooni inimese organismis.   • lihaste lühenemine tekitab jõu, mis kõõluste vahendusel kantakse luudele;   • luud ja lihased moodustavad erinevaid kangisüsteeme;   • luukangide liigutamine lihaste jõul annab inimesele liikumise võime.  9. Mis on lihase hüpertroofia ja kuidas ta jaguneb?   Lihase hüpertroofia ehk suurenemine jaguneb:   • sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia→sarkoplasma ehk lihase sisemuse mahu  suurenemise arvel peamiselt aeglastes lihaskiududes ja paraneb vastupidavus.  • müofibrilliline lihase hüpertroofia→müofibrillide ehk lihaskiudude hulga ja mahu  suurenemise arvel peamiselt kiiretes lihaskiududes ja paraneb abosluutne jõud.  10. Kuidas tekib lihaste füüsiline väsimus ja millest see sõltub?  Lihaste füüsiline väsimus tekib:   • lihases, kus kuhjuvad ainevahetuse produktid (piimhape), väheneb energiarikaste ainete  (glükogeen) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine;   • lihase kontraktsiooni juhtivates ja reguleerivates struktuurides.  Lihaste füüsiline väsimus sõltub sellest, kui suur osa töötavatest lihastest on haaratud  töösse:   • lokaalne väsimus→vähem kui 1/3 lihastest;   • regionaalne väsimus→hõlmab 1/3 kuni 2/3 lihasmassist;   • globaalne väsimus→enam kui 2/3 lihastes.