Hingamine (1)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid ­ keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs ­ Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre ­ inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed ­ inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised ­

Bioloogia

9

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk ­ Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid ­ raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid ­ energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake ­ eriliste valkude süntees Rakumembraan ­ kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks ­ säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ­ ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid ­ sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik ­ transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude

Bioloogia

20

doc

Inimene

Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on a

Bioloogia

16

doc

Nimetu

koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus, seedimine Vaheaju Paiknevad hüpotalamus, ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12  · Töötab ,,kõik või ei midagi" põhimõttel ­ kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi. · Elektrilised impulsid ­ Na ja K ioonide liikumise toimel

Kategoriseerimata

10

docx

Inimese närvisüsteem

Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 ­ 20 ml).

Bioloogia

53

doc

Eluslooduse portfoolio

· juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes  TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS  FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik.  SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim

Algoloogia

68

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad......................................................................................................................8 1.5Orga

Inimese füsioloogia

32

docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5

Õendus

Kommentaarid (1)