Hingamine (1)

Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76

HINGAMINE

Rakuhingamisel glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia.
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega.
Hingamisteed - õhu liikumise teed
Ninaõõs – õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil
Neel – õhu suunamine kõrri
Kõri – koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl.
Hingetoru – õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil
Kopsutorud – juhivad õhu kopsudesse
Kopsud – katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus.
HINGAMISKESKUS – närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi.

Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine

SISSEHINGAMINE – roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas( diafragma ) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse.
VÄLJAHINGAMINE – lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja.
SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust.
 
hormoonid
 
kindel toime-
mõjutab
puuduvad
aeg organismis
kindlaid
juhad
 
elundeid
 
AJURIPATS – e hüpofüüs tähtsaim sisenõrenääre,asub peaajus,
Ülesanded:

• Juhib teiste sisenõrenäärmete tegevust,
  
• Mõjutab organismi kasvu
  
• Mõjutab suguhormoonide sünteesi(rindade kasv, puusade/õlgade laienemine)
  

KILPNÄÄRE – suurim sisenõrenääre, 40g, asub kaelal
Ülesanded:

• Mõjutab ainevahetuse kiirust
  
• Mõjutab kasvu ja sisemist arengut
  
• Mõjutab eritusprotsesside tegevust närvisüsteemis
  

KÕRVALKILPNÄÄRE – väikseim tähtsaim sisenõrenääre, asub kaelal
Ülesanded:

• Reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust
  

NEERUPEALISED – asetsevad neerude peal
Ülesanded:

• Toodab adrenaliini
  
• Valmistab ette organismi pingtusteks
  
• Ergutab südame tegevust
  
• Tõstab vererõhku
  
• Kiirendab hingamisagedust
  
• Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes
  

KÄBIKEHA – ta asub eaajus
Üleanded:

• Toodab verre hormoone
  
• Reguleerib ööpäevaseid rütme ärkvelolekut ja uneaega.
  

SUGUNÄÄRMED –
Ülesanded:

• Mõjutavad sugulist küpsemist
  
• Mõjutavad sugrakkude valmimist
  

KÕHUNÄÄRE – asub mao taga
Ülesanded:

• Toodab hormone ja insuliini
  
• Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse
  
• Sünteesib glükogeeni glükoosist
  

NÄRVID JA AJU
kesknärvisüsteem koosneb selja ja peaajust. See juhib kogu organismi tegevust. Siin saab eristada hallinet ja valgeainet.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega.
PEAAJU juhib ja kontrollib kogu organismi taltlust.närvirakke peale sündi juurde ei oodustu ja inimese vananedes närvirakkude ar väheneb.
SUURAJU – paremaju pool juhib vasakut kehapoolt, see on seotud ka muusikaliste , kunstiliste ja kujutusvõimetega. Vasak ajupool juhib paremat kehapooltja on seotud ka lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega.
Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoores kujunevad tunded,mõtted ja mälu- kogetud info säilitamine meenutamine ja kasutamine.
VÄIKEAJU – kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinavaid liigutusi.
KESKAJU – edastab infot suurajust seljaajju,vastutab lihaste pingeseisundi ehktoonuse säilimise eest.
VAHEAJU – siin asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuurireguleerivad keskused.
PIKLIKAJU – see ühendab peaaju seljaajuga. Ta juhib hingamist ja südametegevust.
SELJAAJU – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib kaasasündinud käitumisi,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.
REFLEKSID
Närviimpulss on närvirakkudes tomuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus, mis antakse edasi ühelt rakult teisele.
Kehalise ehk somaatilise närviüsteemi moodustavad liikumis - ja meeleelundite närvid ja see korraldeb suhtlustvälismaailmaga.reguleerib meie tahtele alluvate lihaste tööd ja juhib ka tahtlikke liigutusi.
Vegetatiivnenärvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust, reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Talitlus on automaatne . Eristatakse 2 osa üks osa võmendab siseelundites toimuvaid protsesse aga teine vastupidi lõdvestab ja rahustab.
REFLEKS – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast võ organismist pärinevale ärritusele.need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud, teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm.
Refleksikaar koosneb:

erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest

närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi

kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs

närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse.

reageerivast organist.
Ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs, ja vastuste suunamin elunditesse.
Lihtsate reflekside korral ringleb impulses ainult seljaajus nind inimene reageerib liigutusega.
MEELEELUNDID – SILM
SILM – nägemiselund mis koosneb silmamunast ja abielunditest( laug , ripsmed ,lihased)
Laug,ripsmed,lihased – kaitsevad silma.
Silmalihased hoivad silma paigal.
Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka.
Silmaläätse kuju muutmine aitab näha lähedale ja kaugele.
Esemet peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava , läätse klaaskeha , ja koonduvad võrkkestale.kujutis moodustub võrkkestale vähendatult ja taguspidi.
Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemishaisting.
Võrkkestas leidub 2 tüüpi valgustundlikke valgusakke:
Kolvikesed – nägemine päevavalguses,eristavad värvusi.
Kepikesed – nõrk valgus, eristavad heledat tumedast.
Vikerkest ehk iiris – pigment, sõltub silma värvus
Kollatähn – pupili vastas asuv koht kus asuvad inult kolvikesed.(nägemisteravus parem)
Pimetähn – koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.
Kõvakest – silmavalge
Soonkest – sisaldab veresooni,varustab silmarakke hapniku ja toitainetega .