Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis) (0)

Mõisted:
kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju , juhib kogu organismi tegevust
piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks
hallaine – paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine , kuid peaajus on valgeaine selle keskel
valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel
ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused.
Mälu – kogetud info salvestamine , meenutamine, kasutamine
Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi.
vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne . Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist.
somaatiline närvisüsteem – piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis - ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest.
Refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. On nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud reflekse.
Refleksikaar – tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb:

erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest

närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi

kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs

närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse

reageerivast organist
tingitud refleks – omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele.
tingimatu refleks – kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas .
Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas
neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.
Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust.
Vaheaju – selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust.
Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud.
1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi? Peaaju ja seljaaju

Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga.
3.Millistest osadest koosneb peaaju ja millised keskused nendes paiknevad? Suuraju (liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, nägemiskeskus), vaheaju (maitsmiskeskus, kuulmiskeskus), keskaju ( haistmiskeskus ), piklikaju ( hingamis - ja südametegevuse keskus), väikeaju (tasakaalukeskus)
4.Mis tähtsus on ajukoorel? Juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused.
5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus? Peaajus – hallaine ümber valgeaine, Seljaajus – valgeaine ümber hallaine.
6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2) juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras
7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja)
8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud .

Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega
11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest.
Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist.
12.Too 2 näidet tingitud ja tingimatute reflekside kohta. Tingitud – valurefleksid, käitumisiseärasused, liigutusvilumused. Tingimatud – imemisrefleks, neelamisrefleks , lihaste venitusrefleks .

Võrdle tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud – omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. Tingimatud – kaasasündinud, pärandatakse edasi.
14.Nimeta refleksikaare osad õiges järjekorras (5)?
1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest
2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs
4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse
5. reageerivast organist

Kirjelda põlverefleksi. Närviimpulss algab erutust vastuvõtva närviraku jätketest. Närviimpulss liigub mööda närvi seljaajju. Seljaajust liigub närviimpulss mööda närvi lihasesse.

Nimeta mälu osad. Lühiajaline ja püsimälu, unustamine. Erinevad mäluliigid: nt. Kuulmis-, nägemis-, ruumimälu.

Mis põhjustavad mäluhäireid? Ajukoore vigastused, selle talituse häired
9. Joonista närvirakk ja märgi juurde osad.