Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erihistoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Erihistoloogia #1 Erihistoloogia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
ppt

Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia)

Histoloogia ja embrüoloogia 16. loeng Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia) Erihistoloogia · Erihistoloogia (organite mikroskoopiline anatoomia) · Organid - iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused · Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat

Bioloogia
thumbnail
60
docx

Veterinaarne histoloogia

1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin

histoloogia
thumbnail
13
docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia ­ käsitletakse kudesid Erihistoloogia ­ organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk ­ kude ­ liitkude- organ ­ organsüsteem Biopsia ­ diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng ­ A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel ­ kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel ­ sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmemb

Arstiteadus
thumbnail
50
docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)  Veetustamine  Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga  Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h  Värvimine – et hinnata preparaa

Meditsiin
thumbnail
38
pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%

Meditsiin
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

· Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia ­ teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia ­ viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial ­ õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral

Inimese anatoomia ja füsioloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun