1.Feminismi mõiste. Sõna femina pärineb ladina keelest ning selle tähendus on ,,naine,,. Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt :
“Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma voorusteõpetusega on Platon rajanud niinimetatud materiaalse eetika aluse, millest uusimalt on lähtunud ka niinimetatud väärtuste- eetika. Kardinaalseks küsimuseks on osutunud ka vooruste päritolu, mille lahendamisest omakorda sõltub kõlbelise kasvatuse muidu raskepärane, veel tänapäevani lahendamatu küsimustik. Eetika seisukohast omab tähendust ka platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal
on küll väärtuslikud abimehed energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitj a rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergia st. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergia t, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrija ama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienerg eetikale. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979
Samuti on oldud arvamusel, et seadus on võrdne kõigile ja ei ole arvestatud juurde eetikat ega õiglust. Õnneks on viimased aastakümned toonud juurde erinevaid lähenemisi õigusele, kaasates sellesse ka eetika ja õigluse. On tekkinud vaidlused, kuidas peaks välja nägema õiglane ühiskond ja millised peaksid olema seadused selles riigis. Vaieldud on ka õigluse tõlgendamise üle, mis on minu arvates ülimalt subjektiivne mõiste. Ka Eestis on olnud erinevaid lähenemisi eetikale ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond püüab minu arust rohkem lähtuda liberaalsest maailmavaatest, kus iga indiviid vastutab iseenda eest. Meie riigis elavatel inimestel, kes on algselt elanud kommunistlikus ühiskonnas ja seejärel sattunud kapitalistlikku ühiskond, on raske harjuda sellega, et nüüd saab loota ainult iseendale ja oma perekonnale. Nõukogude ENEst leiab õiguse kohta sellise ütluse: ,,Sotsiaalne õiglus
lahendust. Üleolev ja ülbe käitumine ei sobi selle ametiga kohe kuidagi kokku. Selle ameti valiku tegemisel tuleks endaga kindlasti aru pidada ja teha endale selgeks, kas on elus prioriteet teisi aidata ja juhendada abivajajaid. Selgitada inimesele kuidas on õige käitumine ja kuidas on vale, et tulemus oleks igati positiivne. Kogu õppimis protsess sellel alal jaotakse kahte ossa, üks on teoreetiline, teine on aga praktiline, mis aga tuginebki suures mahus eetikale. Enda käitumine ilmneb ju kõige paremini välja konkreetses situatsioonis, me võime kõik väita, et saame kõikide juhtumitega hakkama kuni oleme konkreetset olukorras. Kõik võivad lugeda eetika teooriaid, nende üle arutleda kuid neid praktiseerida on midagi muud. Paljudel on väärtused paigas ja see on osa nende isiksusest. Lastele pakume just seda, mis on lastele sobilik ja eakatega suhtleme just nii nagu täiskasvanutega kohane. Sotsiaaltöötaja ei tohi olla
Eetika, mis põhineb aukartusel elu ees, ei tee vahet kõrgemal ja madalamal, väärtuslikuma ja vähemväärtusliku elu vahel. See mõte kõlab küll ilusalt ja iseenesest mõistetavana, kuid selle lõpuni mõtestamine ja igapäevaelus reaalselt rakendamine tundub olevat meie ühiskonnas tihtipeale üle jõu käiv, kuna igaüks püüab seisab vaid iseenda eest ja peamisteks väärtusteks peetakse materiaalseid hüvesid. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitlused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt (maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus), aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad (soov osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud). Kuid eetika on siiski oma olemuselt maailmajaatav ja tahab headuse nimel toimida ja tegutseda. Erinevates
peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee
rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on
Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. Tuleneb kreekakeelsest sõnast meelelise tajuga seotud. Uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise printsiipe. 8) Mida tähendab sõna „eetika“ ning milliste probleemidega tegeleb eetika? Eetika käsitleb inimese käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid.
Aristoteles. Nikomachose eetika. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, kes pani aluse eetikale. Teoses ,,Nikomachose eetika" arutleb Aristoteles selle üle, mis on hüve ja ülim hüve ning õiglus ja ebaõiglus, kuidas inimesed nendesse suhtuvad ning kuidas need on seotud õnne ja inimese loomutäiusega. Oma seisukohti seletab filosoof enamasti riigi ja poliitika vaatenurgast, kuid esindatud on ka üldine arvamus. Hüve kirjeldab Aristoteles kui eesmärki, mille poole püüeldakse mingi tegevusega.
Praktika on ise teooria vahend või tegevuse osa, kus ideed realiseeruvad. Praktika on taust teooriale nii et teooria saab tulevikus areneda. Praktika ilma eelnevate teadmisteta on ohtlik, sest on võimalik mittemõistmine. Tõhusat sotsiaalpedagoogilist praktikat iseloomustab: multidistsiplinaarsed teadmised sotsiaalpedagoogikast; meetodid (ei ole niivõrd piiritletud) kasutab vastavalt sellele, millised on kliendi vajadused; toetub väärtustele ja eetikale (ei ole ainult formaalne, ka mitteformaalsed eetilised printsiibid). Sotsiaalpedagoog tegeleb nende inimestega, kes on ühiskonna seest väljas (indiviidide ja gruppidega konfliktses situatsioonis), kellel on probleeme ühiskonda integreerumisega ja ühiskonda kaasamisega. Kuidas ühendada teooriat ja praktikat? Teooria kasutamise abstraktsiooni aste kõrgem. Teooria kasutamine selleks, et saada põhjendatud alus sekkumiseks.
ühtlasi ka EL asutaja riigid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg. 1957. aasta kuus riiki (eelpool mainitud) moodustavad EU majandusühenduse, ehk ühisturu. 2004. aasta EL liikmeteks võetakse kümme uut riiki, sealhulgas ka Eesti. 5. Eesti Vabariigi põhiväärtused: Vabadus sajandeid kestnud vastuseis võõramaistele vallutajatele ja valitsejatele on eestlaste vabadusearmastuse parim kinnitus. Võrdsus Eesti ühiskond rajaneb protestantlikule eetikale, mis kutsub töökusele, kasinusele ja heategevusele. Sallivus sajandite jooksul on Eesti elanud eri rahvusest inimesi, kelle tagakiusamine rahvuse või usu põhjal pole meie ühiskonnale iseloomulik. Vägivalla hukkamõist 19. saj. pani avalik arvamus vägivallatsemise põlu alla. Targem on käia kohut, mitte kakelda kõrtsitoas. Haritus Eesti haridustee on olnud pikk, esimesed külakooli asutati 17. saj. Lihtrahvas oskab uurida ja hinnata ühiskonnas toimuvat.
Et Eesti ühiskonnas on eetika kriis, seda on isegi peaminister koos oma justiitsministriga pidanud avalikult tõdema. Mis näitaks veel selgemini, et Eesti ühiskond on tõsiselt tõbine? Ühiskonnas, kus asjad ei toimi meie väärtuste ja tõekspidamistega kooskõlas, on meil raske ja ebameeldiv me ei tunne end kodus. Usk tulevikku väheneb, mis võib olla üheks põhjuseks, et Eesti rahva iive on madal. Et eetikale pühendatakse üha rohkem tähelepanu, näitab midagi väga olulist, nimelt meie ühiskonna elu ja eneseparanemise jõudu. Eetika arutelu ja debatti ühiskonnas võiks võrrelda ühe organismi immuunsuskaitsega, mille kaudu organism ravib ennast ise, kui haigestub. Kui aga tõbi on küllalti tõsine, ei suuda organismi immuunsuskaitse organismi ravida ja siis tuleb kirurgi oskused käsile võtta. Äri ja poliitika vahekorda võib vaadata raha ja võimu vahekorrana
ei pea olema Jumal selleks, kes neid seadusi jõustab. Moraaliseadused on õigustatud, kui neid järgiv grupp inimesi on püsima jäänud ja see sama grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata. Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale teen just seda arvestades oma otsused ja teod. Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan
kasumit eetiliste väärtuste ja põhimõtete piires. Need vastavad professionaalsetele ja õiguslikele käitumisstandarditele. Moraalijuhtimise eetika põhimõte on «Kas see tegevus, otsus või käitumine on meie ja kõigi asjaosaliste jaoks õiglane?» 3. Ebamaraalne juhtimine: Selline juhtkonna eetika on moraalse ja ebamoraalse juhtimise eetika vahel. Juhid reageerivad isiklikule ja õiguslikule eetikale ainult juhul, kui nad seda nõuavad; vastasel juhul puudub eetiline taju ja teadlikkus. Juhtimiseetika puhul on olemas kolm lähenemisviisi (Tanjua 2018): 1. Utilitaarne lähenemine: Selles lähenemisviisis juhid analüüsivad nende otsuste mõju inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja
,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter
Rooma filosoofia erinevus Kreeka filo. Roomas ei olnud filo enam teaduste teadus. Paljud teadusharud lõid filo lahku: retoorika, loogika; põhiliselt pöörati tähelepanu eetikale. Üritati filo rakendada igapäevasesse ellu. Filo eesmärk oli anda õpetus õnnelikuks eluks. Rooma filosoofid olid Kreeka päritolu; hakati otsima religiooni aseainet. Tekkis religiooni filo. Tuntumad koolkonnad: stoikud, epikuurlased, skeptikud, epleptikud, küünikud, uus-platonistid, religiooni filo. Stoikud - Selle koolkonna üks rajajaid oli Xenon. Koolkond jaguneb: vanemad ja uuemad stoikud. Vanemad stoikud alustasid juba Rooma Vabariigi ajal (4.-2.saj eKr). Xenon sai oma õppeasutuse
Seetõttu ei olnud üllatav, et Spinoza keeldus avaldamast oma põhitööd Ethica (Eetika), milles ta arendas oma mõtteid veel radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles pärast Spinoza surma koos mõnede muude temast järele jäänud tekstidega pealkirja all "B:D:S: Opera Posthuma". Mainimist väärib , et teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus omal ajal ilma autori nimeta. 2 Just tänu Eetikale asetatakse Spinoza 17.sajandi "suurte süsteemiehitajate" hulka Descartesi ja Leibnizi kõrval. Nende kolme mõtleja filosoofias kohtame äärmuseni viidud ratsionalismi. Kõige radikaalsem neist oli aga Spinoza. Inimese "parem pool" - nagu Spinoza seda nimetab-ehk mõistus ei ole mitte niivõrd keha kui pigem tunnete vastand. Olles käsitlenud Spinoza metafüüsikat ja ettekujutust hinge ja keha vahekorrast, jõuame nüüd tunnete valdkonda. Selle käsitlemisel on Spinoza kõige
varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks. Õigekeelsussõnaraamat (1999) ning Laanemäe (2000, 2003) on eetika mõiste võrdsustanud kõlblusõpetuse, –normide ja moraaliga. Eetika on juhend, mis määrab ära õige ja vale piirid. Ühtlasi kehtestab eetika erinevate poolte vahelised suhted, milles on alati üks domineerivam osapool
hõlmamatu, mõistete ja loogika vahenditega süsteemselt korrastatud vormis käsitamatu. Harilikult peetakse irratsionaalseks ülemõistuslikku reaalsust, mida tuntakse usulise ilmutuse vahendusel, ning mimesuguseid psüühika ja kujutlusvõime valda kuuluvaid nähtusi.) ??????? Veendumuseetika ja vastutuseetika - väärtuste konflikt . Weber - Meie igapäevane tegevus on suurelt jaolt taandatav kahele eetikale: veendumuseetikale ja vastutuseetikale. Esimene rõhutab veendumuste määravat osa meie käitumises, teine vajadust vastutada meie käitumise tõenäoliste tagajärgede eest. Kaks eetikat pole küll lõpuni teineteisele vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks. Sellisel juhul tuleks Weberi arvates kindlasti eelistada vastutuseetikat. Veendumuseetika ei ole lõpuni veenev, sest tihti on siin
Aga tõigal, et filosoofia kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus. Igatahes pole teadmine, et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule, iial saavutatud nii täielikku autoriteeti, kui ta vääriks. Veel meiegi päevil kahjustab teda vahetegemine rasside, usundite ja rahvuste vahel. Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole veel üle saanud. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav. Ta tahab headuse nimel tegutseda ja toimida. Sellest järeldub, et maailmajaatus avaldab eetika arengule soodsat mõju, kuna 5 maailmaeitus muudab eetika olemasolu vaevaliseks. Esimesel juhul võib eetika esineda sellisena, nagu ta tegelikult on, teisel juhul ta kaotab loomulikkuse. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks
,,Ma tean, et ma midagi ei tea" · Platon 7 35 filosoofilist dialoogi Platooniline armastus Rajas akadeemia · Aristoteles Oli 20 aastat Platoni akadeemia õpilane Aleksander Suure õpetaja Asutas Ateenas Lykeioni (gümnaasiumi) Pani aluse loogikate, eetikale, keeleteadusele, bioloogiale ja kosmoloogiale Vana-Kreeka tragöödia o Aishylos · Teosed: ,,pärslased", ,,dresteia" · Uuendused: 2 näitlejat · Iseloomulikku: harmoonia stabiilsus, ühiskondlikud huvid o Sophokles · Teosed: ,,kuningas Oidipus", ,,antigone" · Uuendus: näitlejate arv · Iseloomulikku iga tragöödia oli iseseisev tevik. Koori roll väheneb o Euripides
Elu möödub tihtipeale rahulikumalt kui inimestel, kes erinevad teistest. Pole probleemi, et teistele ei meeldi mu välimus, töö, lapsed, perekond, usk ja nii edasi. Kõik on nii nagu ühiskond ette näeb ja ühel päeval surres meenutavad sõbrad sind sõnaga:" väga normaalne ja õnnelik inimene". Kuid minu arvates jääb nii elades palju kogemata. Ajalugu näitab fakte, et need inimesed, kes on otsustanud jääda iseendaks ning öelda ei ühiskonna poolt surutud eetikale ja käitumismallidele on tänapäeval kõrgelt hinnatud ajaloolised suurkujud. Näiteks kui Jackson Pollock oleks maalinud 70.ndadel nii, nagu kõik teised tegevusmaalijad, näiteks Kooning, Dubuffet või Krasner, siis poleks ta saavutanud oma eluajal, kui ka praegusel sajandil, sellist tuntust ja kuulsust. Pollocki uudne maalimisviis on lausa niivõrd hea, et praegugi on tema maal "No.5" maalima kõige suurema summa eest müüdud maal. Mis tegi Pollockit nii eriliseks, oli tema
õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi teleoloogilisele eetikale, mille järgi on kohustuslikud, nad kehtivad moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo universaalselt. 3 4 tagajärg. A Free sample background from www
Arkesilaos oli suur Pyrrhoni skeptitsismi toetaja ja ta arendas seda võrdlemisi radikaalselt edasi, kaheldes ka kahtlemise enda õigsuses. Tõenäosust pidas Arkesilaos tegeliku elu jaoks piisavaks tõekriteeriumiks ning seda väidet arendas süstemaatiliselt edasi peamiselt Karneades, kelle ajal saavutab akadeemiline skepsis oma kõrgpunkti. Karneadesele on omased samad dialektilised vaated mis Arkesilaoselgi, kuid erinevalt Arkesilaosest üldistas Karneades oma skeptilised rünnakud eetikale ja epistemoloogiale. Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik. Seda väljendab kas või tema osalemine debattidel. Oma debattidel lähtub ta küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui niisugune võimalik on. Iga teadmine on ebakindel, seda nii oma eelduste kui ka järelduste poolest. Ainus mõeldav järeldus sellest on, et igale teadmisele võib omistada üksnes ettevaatlikult teatud tõenäosusi, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet:
asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. · Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. 1.2 Eetikale on omased teatud tunnused · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi 1.3 Eetilised kategooriad
ootaksid. ,,Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid." Vabanemine säärasest hirmust annab inimesele võimaluse segamatult oma elu nautida ja kasutada kartmata, et me oma eksimuste eest kord vastust peame andma, aga ka lootmata, et mingi hauatagune elu meile paremat peaks pakkuma kui see meile parajasti antu. Füüsika Füüsikaga tegelevad epikuurlased ainult niivõrd, kui see on tarvilik nende eetikale. Kui kanoonika pidi andma vajalikud tõe ja vale kriteeriumid, siis on füüsikalise maailma tundmaõppimise eesmärgiks ainult inimese vabastamine loodusnähtuste kartmisest, kaasa arvatud ka hirmust surma ees, koos sellega seostuvaid kujutlusist mingi sealpoolse karistuse või kättemaksu kohta. Epikuros peab materiaalset maailma ainsaks ja algseks reaalsuseks. Kõiki loodusnähtusi seletav ta looduse enda seesmistest seaduspärasustest, heites kõrvale
ka rakendada praktilisi asju, et paremini seedida filosoofia põhimõtteid. Ainult selline õppimisviisi kasutamine teeb õpippoisist stoilistes ideaalides oleva targa mehe. 1. Himu all on mõeldud füüsikalist õppimisviisi. Pole piisav, et filosoof teab ainult, kuidas loodus töötab. Ta peab treenima enda himu sellisel viisil, et ta himustaks ainult seda, mis on loodusega harmoonias. 2. Ajend on suunatud eetikale. Et olla stoiline tark, peab tõlkima kõik nende teooriad eetilistesse tegudesse. See tähendab, et õpipoiss ei pea ainult teadma, kuidas käitub tark, vaid ka ise käituma nagu tark. 3. Kolmas topoi ehk loogika. Aurelius arvab, et õpipoiss peaks olema valvel, et ta ei jagaks teiste üle rutakaid ja läbimõtlematuid hinnanguid. Marcust ennast võib näha, kui selle filosoofia õpipoissi. Ja raamatu ,,Iseendale" on kirjutanud
ühiskonna valitsevatest väärtussüsteemidest. Piibli kümnest käsust jääb tänapäeva maailmas käitumise jaoks väheseks. Elamine aga tähendab käitumist ja kuna käitumisreeglid on eriti vajalikud neile, kelle töökohustuste hulka kuulub pidev suhtlemine teistega, ning elamisreeglid neile, kelle töö mõjutab paljude teiste elu, siis on kohane nii hariduse kui ka ühiskonna vajadustele vastava riigikorralduse nimel eetikale rohkem tähelepanu pöörata. 12 Kasutatud kirjanduse loetelu Kasvatus ja aated; Tartu 2001 Väärtuskasvatus; Tartu 1998 Väärtuskasvatus õppekirjanduses; Tartu 1999 Silvia Kera Kasvada kaasinimeseks saada inimlikuks; Tallinn 1999 Meos Filosoofia sõnaraamat ; Tallinn 2002 Õpetajate Leht 07.10.2005 Õpetajate Leht 21.03.2003 Õpetajate Leht 24.12.2004 13
Kuid mitte kõikides piirkondades, kus on suur maarentide vahe , ei pruugi toimuda gentrifikatsiooni, mõned majanduslikud võimalused jäävad ära kasutamata. Alad, kus on suurim maarentide vahe, ei pruugi olla esimesed, kus toimub uuendamisprotsess. Hoolimata suurest maarentide vahest mõnedes mustanahaliste rajoonides, on uuendamisprotsess suhteliselt aeglane, sest esile kerkivad rassismiprobleemid. Teine seletus on tarbimisele orienteeritud, mis keskendub rohkem kultuurile, maitsele ja eetikale. Inimeste eelistustes on toimunud muutused, mistõttu soovib uus keskklass elada pigem siselinnas, kui äärelinnas .Siselinna eelistavad ka inimesed ,kes eelistavad autota hakkama saada. Põhjuseks on peetud ka kõrgemaid energiakulusid , sest eelistatakse elada äripiirkonnas asuva töökoha lähedal, selle asemel, et pikalt edasi-tagasi reisida. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kunstnikud ja intellektuaalid kolivad mahajäänud piirkondadesse
Et naised ei oleks olemas üksnes meeste ja laste jaoks, tuleks neil luua oma maailm kõigi mõõdetega oma keele, seaduste ja jumalatega. Siis nad saaksid olla nii iseenda kui üksteise jaoks ning luua omaenda armastuseetikat. L. I.-le ei piisa sellest, et naisi on hakatud viimasel ajal lubama meeste rajatud traditsiooni sisse. Selle asemel usub ta, et naised peavad teostama end naistena. Oma filosoofia III perioodil keskendub ta naise ja mehe vahelise suhte eetikale. Lähtuda tuleks sugudevahelisest kohtumisest, mitte rajada ühiskondlikku korda sõjalistele, majanduslikele või materiaalsetele printsiipidele. L.I. usub, et naise ja mehe suhtesse tuleks omamise, anastamise ja tarbimise asemele tagasi tuua imestus, hämmastus ja hellus. Oma teoses ,,Ma armastan Sulle" (1992) küsib ta, kuidas öelda teisiti ,,Ma armastan Sind". Kuidas armastada Sulle? Lähenedes teineteisele mitte haardudes, vaid kobades, mitte valitsedes, vaid hellitades, kaitsevad
CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusu kaitseks, riiklik karistus paganluse eest; 2. Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist; 3. Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks. Ühtegi karistust, mida Mooses pole kehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtiv õigus. Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia - õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk ehk õigus oli kristlastele kohustuslik. 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Religioosne õigus ehk religioosset päritolu õigus. Religioossed õigussüsteemid: 1. Islami õigus - šariaat ehk islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum; 2. Kanooniline õigus - roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on
Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt *nõuded eetikale mitteformaalsel puuduvad; eetika on pigem formaalne mõiste; mitteformaalne nõustamine toimub kirjutamata reeglite järgi Nõustades peab sul olema võrgustik. Nt lahutusprobleemid. Sul peab olema nö oma jurist. *objektiivsus mitteformaalsel on kunstimõõde liiga kõrge, et olla objektiivne * teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena. Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena.
esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. Vasta- valt sellele on ka õpetaja kutse-eetika reeglite arv eri autoreil erinev. Kutseeetika sisu on aga põhiliselt ühesugune. Iga kutseala eetika toetub üldisele moraalile ja eetikale. Kutseala eripärast tulenevad aga selle kutseala esindajatele mõningad normid, mida siis vastavas kutse-eetikas eriti rõhutatakse. Võtame näiteks humaansuse. Selle moraalinormi järgimine ilustab kõiki inimesi. Õpetaja peab aga olema eriti humaanne, selleks et ka tulevastes põlvedes humaansust kasvatada. Kutse-eetika kujuneb välja koos tööjaotusega. Iga elukutse esindajate tööd peab kõigepealt kontrollima nende endi kõlbeline teadvus. Teise elukutse
kontol, kuid tegelikult puudub kontroll selle üle, kes in teisel pool ekraani. Võimalusi teavet levitada on palju ning seetõttu on tööandjal keeruline kõike aspekte töölepingus kirjeldad. Siin ongi abiks eetika mõiste, kuid kuidas igaüks sellest aru saab ja rakendab see juba omakorda probleem. Samas inimene võib olla kogu aeg jälginud eetikat, aga mingil hetkel temaga käituti väga ebavõrdselt. Sellisel inimesel võib hing olema viha täis ja sel juhul ta ei mõtle rohkem üldse eetikale. Lisaks ohule, mida sotsiaalsed võrgustikud tööandjatele endast kujutavad, võib neist ka kasu olla. Tööle võtmise kandidaadi kohta võib väga palju infot leida internetist, mis ei pruugi olla kajastatud CV-s. Tööandjat puudutavale infole leiab sotsiaalsetest võrgustikest teavet perekondliku seisu, laste arvu ja vanuse, religioossete, poliitiliste ning maailmavaateliste huvide kohta. Ka need aspektid võivad olla määravaks inimese üle otsustamisel ning väga
). Pos. sümptomite puhul lisandub midagi psüühiliste tegevuste aktiivsus. Uute avalduste ilmnemine. Neg. Sümptomid kujutavad progresseeruvat väljalangemist, defekti ( apaatia, amneesia jt. Psüühiliste tegevuste alanemine. 17.IATROGEENIA Iatrogeenia on arsti või kliinilise psühholoogi ebakohane ütlus või tegu, mille tagajärjel areneb patsiendil neurootiline häire. 18.EETIKA PROBLEEMID KLIINILISE PSÜHHOLOOGI EETIKA Eetikale pöörati tähelepanu juba 2000 aastat tagasi. Vt. Hippokratese vanne EETIKA (Kr. ethika (ethos( komme, harjumus) Teadus moraalist, kõlblusest Kogum norme, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise Eetika valdkond nii psühhiaatrias kui kliinilises psühholoogias on lai: mil määral tohib patsiendi käest saadud infot arstile või sugulastele edastada; kui inimene soovib surra, kas on õige ta soov rahuldada raskete haiguste korral (eutanaasia probleemid);
Äri globaliseerumisel on mitmeid eeliseid näiteks ettevõtte eriteadmised valdkonnast, mida mujal maailmas ei ole, lisaks ka näiteks tarbijate elujärje parandamine läbi toodete, mida antud riigis välisfirmade puudumisel poleks. On ka puuduseid, näiteks välisriigis esinev korruptsioon, kuritegevus, ebastabiilne valitsus, erinevad seadused ning ka valuuta erinevus. Äri juhtimisel tuleb tähelepanu osutada organisatsiooni väärtustele ning eetikale. Kolm põhilist juhtimisoskust on käitumis-, kognitiivsed ja põhioskused. Selleks, et rahvusvahelist firmat juhtida, on oluline silmas pidada demograafilist erinevust, milleks on näiteks vanus, sugu, rahvus ja etniline päritolu; organisatsioonilist mitmekesisust, mis hõlmab organisatsioonilist konteksti ning sotsiaalset ja kognitiivset mitmekesisust, mis hõlmab kultuurilisi ja usulisi väärtusi.
usust. Tema käed on sirutatud õnnistavas žestis, ta kutsub üles Lk 2 keskenduma, et olla võimeline kuulama Taevast Häält, summutama endas kirgede ja instinktide müra. Ülempreester tähistab nii usumaailma kui ka lihtsalt sügavat usaldust. Ta on juhendaja ja õpetaja ning selleks et omandada tema tarkust tuleb järgida distsipliini ja kõrgemaid väärtusi. Kaart vihjab ka eetikale ja voorusele, samuti moraalsetest väärtustest tekkivatele isiklikele kavatsustele. Ennustamisel välja tulles, kinnitab Hiromant ka plaanitud asjade soodsat kulgemist. Kaart number VI: Armastajad Astroloogiliselt vastab see kaart Kaksikute märgile. Kaardil on kujutatud Aadam ja Eeva paradiisiaias. Ta viitab ühtsusele kui tervikule kuid armastus pole vaid ühtsus, tihti on ta ka kiusatus. Armastajate kaart viitab otsustele, mis nõuavad langetamist
* võrdõiguslikkus * rikkus ja vaesus *sugupoolteerinevused * narkootikumide tarvitamine * kutse-eetika * sündivuse reguleerimine * enesetapp * eutanaasia (halastussurm) * surmanuhtlus * loomade õigused Praktiline eetika püüab muuta inimesi ühiskondlikult aktiivseiks, ületada valitsevat ükskõiksust. Ärieetika probleeme Arenenud riikides valitseb arvamus, et edukas äri peab tuginema eetikale. Varakapitalismis kapitali kogumise staadiumis tihtipeale ei valitud vahendeid, ei hoolitud partnereist esimese miljoni kohta polevat "eetiline" küsida. Esimene ärieetika keskus loodi 1976. a. USAs Bentley College'is, Massachusetts'is. Ärieetika ülesanne on aidata ettevõtjal lahendada moraalikonflikte, mis tulenevad äritegevusest. Ärieetika kohta märgitakse: eetiline käitumine on õige käitumine vastavalt seadusetele ja ka üle seaduslike normide.
religioosseid suundi, hoolimata sellest, kas nad on ortodokssemad või progressiivsemad. Progressiivsed Ortodokssed - Autonoomia eetika (individuaalsed õigused) - Jumalikkuse eetika (moraal autoriteedi poolt) - Kogukonnaeetika (kohustused teiste ees) - Kogukonnaeetika (kohustused teiste ees) Haidt ja Graham (2007) laiendasid: kolmele eetikale viis moraalset intuitsiooni, mis moraalseid mõttekäike juhivad. Autonoomia eetika Kogukonnaeetika Jumalikkuse eetika - Avoid harm + + - Protect fairness - Loyality to ingroup - Achieve purity - Respect hierarchy S O P H . 0 0
ostuosakonna tegevusest, ülesannetest ja eesmärkidest, on ostupoliitikakujundamine. Ettevõtte ostupoliitika peaksid kujundama turundus- ja ostustrateegiate alusel ostudirektor ja/või ostujuht. Ostupoliitika käsitab eelkõige: sooritatavaid toiminguid ostutegevuses; ostutegevuse ja ostuosakonna vastutust; ostutegevuse sidusvaldkondade mõjutamist; nõudeid ostuala töötajate kutse- eetikale, sh ostutöö konfidentsiaalsust (vt edaspidi); koostöötingimusi tarnijatega. Hankekord (Riigihangete seaduse § 131): Hankija kehtestab asutusesisese hankekorra, kui tema poolt ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. ii. Ostujuhi kutse-eetika Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu (ProLog)
· Sellest tulenevalt kritiseerib kogu bürokraatiat ja toimimist ehk vastandab kahte ideaaltüüpi(turg/firmavs. valitsusbürokraatia) ja võrdleb neid lähtuvalt turu/firma eesmärkidest, ka kriteeriumidest. Tänapäeva vastus poliitökonoomilisele kriitikale-avalik haldus: · Oluline, sest puududutab kõiki inimesi · Toimub avalikkuse silme all(allub ühiskondlikule kontrollile) · Teenib avalikkust vastavalt avaliku teenistuse normidele ja eetikale o Kuidas mõõta efektiivsust? Lihtne meetod=kvantatiivne Avalikule haldusele on iseloomulik tema pakutu poliitilisus ja see, et teenuste sisu ja tase on aktiivselt seotud pigem vajaduste ning poliitiliste väärtustega kui efektiivse nõudlusega Avaliku halduse puhul on oluline poliitika elluviimine, elluviimine
1979. a. augustis sai teatavaks, et USA ÜRO saadik mustanahaline Andrew Young oli volitusi saamata pidanud läbirääkimisi PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon) liikmetega. Aasta varem astus tagasi eelarve- ja juhtimisbüroo direktor Bert Lance süüdistatuna varasemates ebaeetilistes tegudes. 1980. a. süüdistati Carteri venda äri ajamises Liibanoni valitsusega. Kokkuvõttes olid need juhtumid tagasi hoidlikud, kuid kuna Carter oli enne valimisi rõhunud seaduslikkusele ja eetikale, rikkusid need siiski tema mainet. Riigipeana ei olnud edukas. Ei suutnud Kongressis, hoolimata sealsest demokraatide ülekaalust, läbi suruda oma seaduseelnõusid. Hoolimata kõigest oleks Carteri administratsioon kauem vastu pidanud, kui USA ees poleks olnud tõsised siseprobleemid. Riiki vaevas energianappus. 1976/77 aasta karm talv tõi kaasa kütmiseks vajaliku loodusgaasi nappuse. President sai Kongressilt loa kehtestada gaasitööstuse üle ajutine kontroll
1979. a. augustis sai teatavaks, et USA ÜRO saadik mustanahaline Andrew Young oli volitusi saamata pidanud läbirääkimisi PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon) liikmetega. Aasta varem astus tagasi eelarve- ja juhtimisbüroo direktor Bert Lance süüdistatuna varasemates ebaeetilistes tegudes. 1980. a. süüdistati Carteri venda äri ajamises Liibanoni valitsusega. Kokkuvõttes olid need juhtumid tagasi hoidlikud, kuid kuna Carter oli enne valimisi rõhunud seaduslikkusele ja eetikale, rikkusid need siiski tema mainet. Riigipeana ei olnud edukas. Ei suutnud Kongressis, hoolimata sealsest demokraatide ülekaalust, läbi suruda oma seaduseelnõusid. Hoolimata kõigest oleks Carteri administratsioon kauem vastu pidanud, kui USA ees poleks olnud tõsised siseprobleemid. Riiki vaevas energianappus. 1976/77 aasta karm talv tõi kaasa kütmiseks vajaliku loodusgaasi nappuse. President sai Kongressilt loa kehtestada gaasitööstuse üle ajutine kontroll
Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalelt. Kategooriline imperatiiv · See on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks).
inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. ·Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.
Hüve maksimeerimine · Eetiline egoism Tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Eetiline egoism Egoism igaüks peaks tegema seda, mis tooks enim hüvesid talle endale. Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, s.o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. Hinnang egoismi-eetikale Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip:
nimel. Oluline on ka meedia kaasamine selleks, et eetilist ja vastutustundlikku tegevust propageerida, kajastada ja mõjutada ning kujundada ühiskonna arvamust eetika ja oma tegevuse eest vastutuse võtmise suhtes. Eetilised inimesed loovad eetilise ühiskonna ja selleks, et meie elukeskkond muutuks turvalisemaks ja kvaliteetsemaks on vaja, et järjest kasvav arv inimesi peaks eetilisi printsiipe oma tegevuses oluliseks ning mõtleks eetikale juba enne kui midagi halba on juhtunud. Eetiline ja vastutustundlik tegevus ei ole kulu, ei ole ka kellegi poolt peale pandud ebameeldiv kohustus, vaid on investeering tulevikku, edukasse toimetulekusse, arenevasse ja elukestvasse tegevusse, paremasse elukeskkonda ja elukvaliteeti. 11
Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5
annaabi.ee 
