§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (M
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, k
kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised ja pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Käsitööliste päralt oli kristlik kunst terviklikult aga kuni neljanda sajandini. Maa-alustesse koobastesse matmise kommete tulemuseks olid Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid, mille seintel olevatel maalidel kujutati olukordi Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud freskod on lihtsustatud ja üldjoonelised. Seinamaalingutel kasutati palju ühe olukorra variatsioone. Piiblimotiividest kujutati näiteks Aadamat ja Eevat õunaga (Vanas Testamendis) ning Kristust hällis (Uues Testamendis). Igapäevaelustseenides oli kujutatud näiteks hauakaevajaid, kaupmehi ja müürseppi. Kujutusstiil oli lihtne: selged värvid,
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Sajandist. Sarkofaagid maeti maa
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katakombid. Leitud LähisIdas, Itaalias jms. Katakombidest leiti esimesed kunstiteosed Piiblitegelased Meenutasid inimesi rooma maalikunstis. Seinamaalid.
Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul said kristlaste kokuktulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. See-tõttu, 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaagu ainsateks allikateks maa- alused koopad e. katakombid, mille seintesse maaliti surnuid. Katombe leitud Lähis-Idas, Ittalias jm. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Otse Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilme sarnaneb rooma seinamaalile, temaatikas siiski olulisi erinevusi. Kärvale jäänud erootilised motiivid ja kõik, mis seostub paganlike jumalate kummardamisega.
enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID. SARKOFAAGID 1.Raamatumaal e miniatuurmaal a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks) b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti 2.Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö
Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
85 laadimist
4 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid