Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad. Õnneks oli dirigen...
Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering Sissejuhatus Järgnevalt refereerin Julie Q. Morrissoni 2007nda aasta artiklit ,,Social validity of the critical incident stress management model for school-based crisis intervention", milles tutvustatud ning arvustatud CISM (Critical Incident Stress Management) mudeli rakendamist kriisiabiks koolis. Artikkel pälvis minu tähelepanu, kuna CISM-i lähenemisviis probleemile tundub mulle sümpaatne, huvitav ning perspektiivikas ja koolisüsteemi teemasse kaasamine on emotsionaalselt lähedane aines. 2 CISM mudel kooli kriisiabis CISM mudel töötati Jeffrey T. Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks
Kirjanude raamatuarvustuste analüüsid mitme nais- ja meesautori teost on analüüsitud;mida on esiletõstetud mees- ja mida naisautorite teostes; kas ja kuidas on arvustuses vihjatud autori soole;kas puudutatakse ka lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küs...
"Trustworthy Computing" (Usaldusväärse Arvuti kasutamise) algatuse.Selle eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses.Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine.Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare,on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged süsteeminõuded. Arvustatud on ka rangemaid litsentsitingimuste määramisi ja mitmeid uusi digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on piirata digitaalse meedia kopeerimist. Nende puuduste ja ka muude vigade tõttu sai Windows Vista leigema vastuvõtu osaliseks kui Windows XP.Siiski oli Windows Vista 2009. aasta jaanuariks, kui maailmas oli 330 miljonit inimest, kes kasutasid Internetti, ületanud Microsofti kahe aasta lootused saavutada 200 miljonit kasutajat.Windows 7 ilmumiseks oktoobris 2009
väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920. Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast. Riigikogu oli äärmiselt killustunud, mistõttu ei suudetud moodustada elujõulist valitsust. Probleemiks oli ka see, et toonases valimisseaduses puudus klausel, mis oleks välistanud pisiparteide pääsu parlamenti. Näiteks praegu kehtib nõue, et parlamenti pääsevad vaid need erakonnad, kes koguvad vähemalt 5% kõigi valijate häältest. Stabiilselt toimiva valitsuse puudumine andis korduvalt alust süüdistada selles just põhiseadust
väga mõjukas. Oma ajastu kohta oli ta väga eesrindlik inimene. Oli esimene, kes hakkas kurjategijat teaduslikult uurima, tema teoorial oli suur mõjujõud. Lomborosol õnnestus oma sünnipärase kurjategija teooriaga jõuda ka avalikkuseni. 8. C. Lombroso kriitika. Lombroso püüdu kuritegevust biologiseerida, samuti suhteliselt väikest katseisikute arvu fundamentaalsete järelduste jaoks ning vähest objektiivsust on palju arvustatud. 1) Kuritegevus on sotsiaalne nähtus sellest ta eriti ei hoolinud. 2) Lombroso püüdis aspekte, mis tema teooriaga kokku ei läinud, kõrvale jätta. 3) Füüsilisest antropoloogiast tehti täppisteadus. Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest antopoloogiliselt teisest inimestest erinevast inimtüübist nagu sünnipärane kurjategija. Goring
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
