5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joosep Lensment
Õppematerjali autor
metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil. Enamlevinud istutusartikkel on kuusetaim (65% taimetoodangust), vähem kasvatatakse männi- ja kasetaimi (vastavalt 21% ja 10%). Teiste puuliikide osatähtsus taimetoodangus on marginaalne. Metsa on istutatud keskmiselt 13 milj. taime aastas. Suletud juurekavaga kuusetaimi müüakse naaberriikidele. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Viimase kümne aasta jooksul on okaspuuressurssi kasutatud juurdekasvule lähedases koguses. Nõudluse kasvades puidu kasutamiseks energeetikas võib prognoosida lehtpuuressursi (nt seni vähem kasutatud hall-lepikute) senisest aktiivsemat kasutamist Hooldusraied
Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: - säästlik metsa majandamine, mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade
seadusandlusele ja tavadele. Periodiseering: Esimene periood 8. sajand - 12. sajand Teine periood 13. sajand - 16. sajand Kolmas periood 17. sajand - 1725) Neljas periood (1725-1798) Viies periood (1798-1832) Kuues periood (1832-1888) Seitsmes periood (1888-1917) Kaheksas periood (1917-1991) Üheksas periood 1991 tänapäev Esimesel perioodil kasutati metsi Venemaal vabalt ilma piiranguteta ja polnud ka seadusandlust ega muid piiravaid tegureid, samas neid polnud ka vaja. Mets oli pühapaik. Ajaloodokumentides on maakategooriaid mainitud väga harva, sest mets oli kui looduse loomulik osa. Rohkem eraldati metsamaad ja muud maad stepialadel. Esimesed seadusandlikud aktid pärinevad kümnenda sajandi algusest. Omandi õigusest ja piiridest hakati rääkima 11. sajandi alguses, kui omandi hulka hakati arvama ka metsa ja muud maid. Tehti seda märkimise teel puudele puudele kividele. Esimene kirjalik seadusandlik akt, mis on säilinud pärineb 1134. aastast.
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid
................................................................................................................ 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade................................................................................................................. 6 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest..................................................... 6 2.2.1. Mets ja metsamaa............................................................................................ 6 2.2.2. Metsade jagunemine........................................................................................7 2.2.3. Metsakasutus................................................................................................... 8 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie...................................................... 9 2.2.5. Metsade kaitse..........
.................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Lisad:.................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus ja ülevaade Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis. Esiteks majanduslik - mets kui tuluallikas. Teiseks, sotsiaalne - mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja. Kolmandaks, ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja ja neljandaks kultuuriline, mets kui osa Eesti kultuurist (Keskkonnaministeerium). Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade
Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30% Malaisia- 20,5 mln ha, metsasus 62% Neid andmeid vaadates saan pindala ning metsasuse järgi öelda, et kõige rohkem metsa on Rootsil, siis Malaisial, Hispaanial ning viimasena Poolal. Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil maal on. Viimase paarikümne aasta jooksul on neis riigis metsa vähemaks jäänud, sest ei järgita reegleid ja ollakse liiga ahned. Mets kannatab sellepärast iga päev. Metsatüübid neis riikides Hispaania- parasvöötme leht- ja segamets. N: pöök Rootsi- sega- ja okasmets. N: kuusk Poola- parasvöötme leht- ja segamets. N: tamm Malaisia- ekvatoriaalne vihmamets. N: ahvileivapuu sega- ja okasmetsa levik Vihmametsade levik parasvöötme leht- ja segametsa levik Puidutööstus
elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile). Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust. Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik Ka muud raied võivad kahjustada vääriselupaiga struktuuri – ei tohiks raiuda ega metsast ära viia kõiki vanu, surevaid ja jämedaid puid, sest liigid vajavad neid eluks. Eramets on majandusliku tulu saamiseks kasutatav üldjuhul, ei tohiks isegi puid istutada On vähe kuluefektiivne ja ökoloogiliselt nõrgalt põhjendatud Puuduvad usaldusväärsed andmed vääriselupaikade seisundi ja asukohtade kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid