Sama on lubatud Eesti vedajatel teha teistes EL liikmesriikides. Peamiseks probleemiks maanteetransporditurul on järelevalve puudulikkus. Viimaste aastate jooksul on Eestis vastu võetud mitmeid õigusakte, mis viivad sisse täiendavaid regulatsioone ja nõudeid maanteetranspordis. Samas on järelevalve nende regulatsioonide ja nõuete täitmise üle jäänud nõrgaks. Nõrk järelevalve on omakorda tinginud kõlvatu konkurentsi vedajate vahel kahjustades sellega ausaid vedajaid. 2. TRANSPORDI ARENGUKAVA TRANSPORDIPOLIITIKA VISIOON Transpordisektor on ohutu ja turvaline Liiklusohutusest peab saama transpordipoliitika üks olulisemaid märksõnu. Oluliselt peab paranema liiklusalane kasvatus, kõik liikluses osalejad peavad tajuma oma rolli ja vastutust ohutuse tagamisel. Liikluses hukkunute ja vigastatute arv peaks oluliselt vähenema ning ei tohiks ületada pikemas perspektiivis Põhjamaade keskmist taset. Infrastruktuuriinvesteeringute
Senised avalike suhete alased jõupingutused ei ole suutnud metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada, ehkki ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus, mille kohaselt puitu kui materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat sektoriülest meedia- ja koolitustegevust. Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes loob koos kriteeriumite ja indikaatorite süsteemiga raamistiku jätkusuutliku metsanduse kontseptsioonile. Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid,
Eesti Energeetika arengukava Praegusel ajahetkel töötavad Narvas põlevkivielektrijaamad, millest tuleb enamus elektrit, mis meil kõigil kodus on, kuid see pole sugugi keskkonnasõbralik. Selleks, et olukorda parandada , tuleks muuta Eesti elektritootmine keskkonnasõbralikuks taastuvenergeetikale toetavaks, Narvas kivipõletamisel töötavad elektrijaamad osaliselt või täielikult sulgeda ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Eesti baseerub hetkel põlevkivil, mida jätkuks 100-200 aastaks. Me peaksime looma vaba elektrituru, võtma vastu keskkonda säästva energiamajanduse. Sellega saaksime stabiliseerida elektrihinda. Hüdroenergiat on Eestis vähe. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam ...
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu .
Eesti Riiklik Turismiarengukava 2014-2020 TÖÖLEHT - 1.OSA 1. Käesoleva arengukava eesmärk on ...... Eesti riikliku turismiarengukava 20142020 peamiseks eesmärgiks on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. 2. Arengukava keskendub järgmiste turismivormide arendamisele: ....... linnaturismi, kultuuriturismi (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ka kvaliteedi tõstmisele ja teenuste disainile. 3. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad ...... lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest (keskmine majutuskohas viibimise
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses .........................................................................
SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud ...
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime
Globaalse soojenemise tagajärjed ning selle arengukava Tänapäeval seisab maailm silmitsi mitmete globaalprobleemidega. Üks suurimaid nendest on kliima soojenemine. 2015 oli ajaloo kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta. Kui inimkond ei peata kliimasoojenemist, siis on sel katastroofilised tagajärjed. Seetõttu tehaksegi samme üheskoos, et antud situatsiooni leevendada. 2015.aasta lõpus toimus Pariisis kliimakonverents. Selle eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas
BKD, furunkuloos) · Kalade üleviimisel ühest looduslikust veekogust teise tuleb eelnevalt kontrollida nii asustatava veekogu kui asustusmaterjali kogumise veekogu ihtüopatoloogilist olukorda. · Vähi asustamist mandrilt Saaremaale (jt saartele) ei tohi lubada mitte mingil tingimusel! · Kalade transpordil tuleb vältida kalade stressi, mille tagajärjeks võib olla haiguspuhang. 4. Eesti lõhelaste elusgeenipankade arengukava. Põlula Kalakasvatuskeskuse tegevuse üheks eesmärgiks on säilitada ja paljundada Eesti lõhelaste algupärast genofondi. See kava annab soovitusi peamiste geenipanga pidamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Arengukava annab vastuse järgmistele küsimustele ja teemadele... 1. Milliste jõgede sugukarjad luua eraldi, kas on lubatav mitme jõe karjade segunemine? 2. Kui suur peab olema iga eraldi peetav sugukari kokku, sh aastakäikude kaupa kui palju peab olema
Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (koondstrateegia): Vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra võrreldes aastaga 1990 Tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni Saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine Suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni Mõned näited Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW (2011.) Narva elektrijaamad kasutavad osaliselt biokütust Eramute soojustusprogramm
(Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, 2012) Suurim osa Eesti elektrienergiast on toodetud Narvas asuvatest Eesti ja Balti elektrijaamades kodumaisest põlevkivist ning väiksemal määral ka mujal Eestis asuvates elektrijaamades. Kodumaisele tootmisele aitab kaasa ka tuuleparkide küllaltki kõrge hulk. (Statistikaamet. Aastaraamat 2012) Joonis 1: EL riikide energiasõltuvus 2006. aastal Allikas: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. 2. ENERGIASTRATEEGIAT MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Ajaloopärandi olulisus Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna ENSV oli osa Nõukogude Liidust ning kogu majanduslik tegevus oli integreeritud NSV turuga, siis toodeti siin Eesti mõistes tohututes kogustes ressursi ja energiamahukat toodangut, mis läks ühisturule
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi
Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12. Transpordi arengukava 2014–2020; 13. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu); 14. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; 15
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marie Kõvask STRATEEGILISED DOKUMENDID Analüüs Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 STRATEEGILISED DOKUMENDID Kuna otseselt pole mul ühengi arengukava ega strateegilise dokumendiga kokkupuudet olnud, otsustasin uurida ja valida välja enda arvates need strateegilised dokumendid, mis võiksid mind mingil määral mõjutada ning seletada lahti miks või kuidas need mind mõjutavad. 1) Valga maakonna arengukava- ,,Arengustrateegia Valgamaa 2013"- antud dokumendiga on kokkupuude olnud tänu sellele, et elan Valgamaal. Kõik, mis puudutab antud maakonna arengut ja tegevusi, mõjutab ka mind kaudselt.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja
Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. Julgeolekupoliitika alustele toetuvad Riigikaitse strateegia (sõjalise kaitse strateegiline kava) (VV), Riigikaitse arengukava (sõjalise kaitse arengukava)(VV), Sõjalise kaitse tegevuskava (KM), Kaitsetegevuse operatiivkava (KVJ). Riigikaitse strateegia on alus detailsematele arengu- ja tegevuskavadele. Strateegia peamine eesmärk on muutuvat julgeolekukeskkonda arvestades ajakohastada Eesti riigikaitse korraldust ning laiendada seda kitsalt sõjaliselt käsitluselt ka riigikaitse teistele valdkondadele. Strateegia tegeleb riigikaitse nende tegevussuundadega, mis on seotud
tutvustada suuremahulise fotogalvaanilise energia ja kontsentreeritud päikeseenergia lahendusi, luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused jäätmekäitlusele. Aga Eestis suunad? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1
STRATEEGILISED DOKUMENDID Strateegilised dokumendid, millega olen isiklikult kokku puutunud: 1) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava aastateks 2011-2014 Õppisin antud koolis kaks aastat ärikorraldust. Leidsin, et peaksin antud dokumendiga natuke tutvuma., kuna kool lähtus sellest arengukavast. Lugesin seda dokumenti internetist. Dokument on leitav PKHK kodulehelt: http://www.hariduskeskus.ee/images/stories/aastaraamat/parnumaa_kutsehariduskeskuse_arengukav a_2011-2014.pdf 2) Audru valla arengukava 2014-2015 Olen Audru vallas elanud 22 aastat. Uurisin dokumenti internetist. Pakub huvi, milliseid arengu
STRATEEGILISED DOKUMENDID JA ETTEVÕTETE VISIOONID 1.1 Strateegilisste dokumentide loetelu 1. Jõgeva valla arengukava 2018–2028 2. Eesti Töötukassa ARENGUKAVA 2016-2019 3. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017 4. Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2007–2013 5. Eesti keele arengukava 2011–2017 6. JÕGEVA TÄISKASVANUTE KESKKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018–2021 7. Säästev Eesti 21 8. EESTI 2030+ 9. EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 10. EASi strateegiline tegevuskava 2019–2023 1.2 Ettevõtete visioonide analüüs 1. A LE COQI visioon – A. Le Coqi eesmärk on olla juhtiv joogitootja Eestis. Ettevõtte visioon peegeldab suuresti tegelikku praegust olukorda, nimelt on A. Le Coq juba üks juhtivamaid joogitootjaid Eestis. Ilmselt peegeldub visioonis turu hõivamise
Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................ 15 3 SISSEJUHATUS
TERVISERISKIDE PROGRAMM (TE02) Annaliisa Toit, Egeriin Kala, Piret Saul-Gorodilov, Eerika Porro ST18KÕ1 Mõdriku 2019 Saame teada.. · Programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. · Programmi elluviimise perioodiks on 2018-2021 ning eesmärgiks ebasoovitavate tervisemõjude ja riskikäitumiste vähendamine ning tervisenäitajate parendamine. Alaeesmärgid: · Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused (Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud) · Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning
3) SA Tallinna Lastehaigla. Lisaks 2 Erihaiglad: võib osutada tervishoiuteenuseid piirkondliku haigla nõuetele vastavalt Taastusravihaigla - ööpäevaringselt peavad töötama arst ja üldõed. Hooldushaigla - osutatakse kõiki statsionaarseid ja ambulatoorseid hooldusravi tervishoiuteenuseid. Arst ei pea ööpäevaringselt töötama. Kohalik haigla puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus. Jõgeva, Põlva, Rapla. Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 - 2015 6 "Hospital Master Plan" Eesti Haiglavõrgu arengukava Eesmärk: tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus, optimeerida kulutused haiglavõrgu rajamiseks ja toimimiseks, tagada haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Arenenud riikidega võrreldes on Eestis haiglavõrgu peamised erinevused: akuutravi voodite suur arv elaniku kohta, ravijuhtumi pikem keskmine voodipäevade arv akuutravil, madal voodihõive, päevaravi ja kirurgia väike osakaal,
Säästva arengu printsiipide kajastumine Eesti arengutöö ja humanitaarabi arengukavas Arengukoostöö kui välispoliitika ühe valdkonnaga on Eesti tegelenud alates 1998. aastast. Eesti on kujunenud doonorriigiks, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ning heaolu kasvule. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 on valdkondlik strateegia. Arengukava elluviimise tulemusena peaks Eestist saama üldtunnustatud arengutöö põhimõtteid järgiv riik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik. Arengukava määrab kindlaks 2010. aastani Eesti arengukoostöö peamised tegevusvaldkonnad. Arengukavas kindlaks määratud tegevuse kaudu soovib Eesti anda oma panuse maailma vähem arenenud riikide ja piirkondade arengu toetamisele ning ülemaailmse säästliku arengu tagamisele.
teadusülikool ning Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja kõrgtehnoloogilise innovatsiooni keskus. Kommentaar Tartu Ülikool teenib ühiskonda õppe- ja teadustegevuse kaudu. Kindlustab eesti keele ja kultuuri arengu. Tagab rahvusliku ning kultuurilise säilime ja arenemise. Suurepärase taseme, maine ja ajalooga rahvusülikool, mis on avatud kõikidele soovijatele. Strateegilised dokumendid 1. Eesti Töötukassa Arengukava aastateks 2010-2012 Ilmselgelt on Eesti Töötukassa seotud meie kõigiga. Siiamaani pole küll endal olnud vajadust sealt abi otsida, kuid me keegi ei tea kuna võime isegi sinna sattuda ja vajada abi. Seega pidasid oluliseks see siin välja tuua. 2. Tartu Ülikooli Arengukava aastani 2015 Otseselt see dokument mind ei puuduta. Kaudselt on see dokument oluline meile kõigile, säilitamaks meie kultuuri, keelt ja rahvust. 3. Lohkva Lasteaia Arengukava 2012-2014
4. Kuidas mõistad majanduslikku kapitali ja sotsiaalset kapitali ning tervisekapitali? Rühmatöö küsimused: 1. Millised on olulisemate poliitiliste otsuste mõjud rahvastiku tervisele? 2. Milline on demokraatia mõju tervisele? 3. Milline on korruptsiooni tervisemõju? 4. Kuidas mõjutab kultuur rahvastiku tervist? 5. Millised on hariduse, töö, sotsiaalse positsiooni ja tervise seosed? Rahvastiku tervis · Rahvastiku tervise paranemine: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 12 joonis1. · Laste ja noorte tervislik areng, olulisemad tegevusvaldkonnad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 27. Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond · Olulisemad probleemid ja tegevusvaldkonnad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 34. Tervislikud eluviisid · Valdkonna peamised probleemid ja tegevussuunad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 38-39. RAHVA HEA TERVISE EELTINGIMUSED 1
Tänane ajalooline kesklinn on valdavalt klassitsistlik ning ehitatud 19. sajandi esimesel poolel. Silmapaistvamad hooned on ülikooli peahooned ja õppehooned Toomemäel ning osalt barokne ja osalt varaklassitsitlik raekoda. Funktsionalistliku arhitektuuri näideteks saab tuua Villa Tammekannu ning Turuhoone, mis valmisid 20.sajandi esimesel poolel. Uuemad suurema mahuga ehitised on näiteks Tartu Kaubamaja uus hoone, Tigutorn ning Emajõe Ärikeskus. Turism Tartu turismi arengukava on Tartu turismi arendamise juhis aastateks 2004-2007. Käeoleva arengukava eesmärgiks on Tartu linna turismi hetkeolukorda, olemasolevaid arengutendentse ning tulevikuvisiooni arvesse võttes esitada turismi tasakaalustatud ning strateegiline arengumudel aastateks 2004-2007 - edasised arengusuunad ja eelistused. Arengukava väljatöötamisel on silmas peetud asjaolu, et kirjapandud eesmärgid oleksid mõõdetavad ja realistlikud, tagamaks arengukava tegeliku funktsionaalse eesmärgi.
valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 37. Arengukava (5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. § 44. Küsimuste arutelu volikogus (4) Volikogu istungid on avalikud
Biomassi kasutamine energia tootmiseks ....................................................................... 15 Biomassi kasutamine ja tootmine Eestis ......................................................................... 17 Biokütuste tootmine transpordisektoris........................................................................... 19 Järeldused biokütuste piisavuse kohta ............................................................................ 21 Bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 ........................... 22 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 23 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 24 Sissejuhatus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
2006 1 11977,1 8 2007 1 13992,2 4868720 4851358, 2008 1 13706,2 9 4834018, 2009 1 12604,9 1 4814008, 2010 1 15108,8 5 3. Olulisemad eesmärgid Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015 strateegiliseks eesmärgiks on tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Lisaks tõstab arengukava esile pikemaajalises perspektiivis võimaluste leidmise põlevkivi aastase kasutusmahu järkjärguliseks vähendamiseks mahuni 15 miljonit tonni aastaks 2015. Põlevkivi arengukavas sätestatud strateegiline eesmärk tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
mitmekesisuse vallas, on ametlikult reguleeritud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (aastast 2007). Keskkonnastrateegial omakorda põhineb keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013, mis kinnitati samuti aastal 2007. Keskkonnategevuskava annab detailsed tegevused koos eelarve ja tegevuste täitjate ja indikaatoritega. Pikka aega on olnud ette valmistamisel ka kolmas oluline ja laiapõhjaline suunisdokument ,,Looduskaitse arengukava aastani 2035", mis peaks olema ühendav lüli keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava vahel. Käesoleval ajal täiendatakse seda bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni oluliste teemadega nagu geneetiliste ressursside kasutamise tulude õiglane jaotamine ja võõrliigid. Eestis on ka mitmeid muid strateegilisi dokumente, mis otseselt või kaudselt katavad bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist
raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. [2] Strateegia koosneb viiest komponendist: visioon, eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2] Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika on aastaks 2020 oluliselt kasvatanud Eesti
korraldamine, tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avaliku arvamuse kujundamine ning elanikele õigeaegse ja asjakohase arsti- ning ravimiabi andmine. Peredele vajaliku riigi toetuse pakkumise kaudu soovime tagada eesti inimeste parema elukvaliteedi läbi lähisuhteid toetava ja lapsi soosiva elukeskkonna arendamise. Alates 2007. aastast koostab Sotsiaalministeerium igal aastal valitsemisala arengukava järgneva nelja aasta kohta. Seega 2008. aasta märtsiks arengukava aastateks 20092012; 2009. aastal aastateks 20102013 jne. Sellelt leheküljelt leiad nii viimase sotsiaalministri poolt heaks kiidetud arengukava kui ka varasemad arengukavad.
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . ...
dokumendiga on kahjuks ainult olnud nii palju, et tean, mis on kodanikuaktiivsus, mis õigused on, mis keelatud. 2) Eesti infopoliitika põhialused kuna me elame infoühiskonnas, siis antud dokument reguleerib kõike, mis puudutab info jagamist. Mind mõjutab see dokument nii palju, et kuna igapäevane töö ning ka vaba ajal viidan aega arvuti taga, siis enamus infot saangi just arvuti kaudu. 3) Põlva maakonna arengukava 2011 2017 antud dokumendiga kokkupuude on olnud, kuna ise elan Põlvamaal, siis kõik, mis puudutab selle maakonna arendust ja tegevust, mõjutab ka mind. 4) Lastekaiste kontseptsioon antud kontseptsioon tagab lastele võimalikult turvalise elu ning toetab ka peresid. 5) Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 minu kokkupuude on selle dokumendiga vaid niipalju, et kuna elekter on meile igapäevane vajalik
aasta jooksul saavutama kõige arvukama raieküpsuse. Haavikuid iseloomustab ennekõike küpsete või üleseisnud puistute rohkus st, et puistute vanus ületab 20 aasta piiri. Samuti leidub palju üleseisnud hall-lepikuid, vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda ligikaudu kolmandik hall-lepikutest. Ligi kolmandik metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele, 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10% (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad Metsade kohta kogutakse andmeid metsade inventeerimisega. Eestis inventeeritakse metsi kahel erinval viisil, mis erinevad üksteisest nii põhieesmärkide kui ka metoodika poolest. Metsamajandamiskavade koostamisel kasutatakse enamasti traditsioonilist, kõiki metsaeraldusi kirjeldavat lausmetsakorralduse meetodikat, kus metsa iseloomustavad
2001/Dialog/Saveshow.asp] 15.10.2012. 2. Hall, C.,M. (2005). Tourism Rethinking the Social Science of Mobility. Pearson Education Limited, Harlow, 448p. 3. Ida- Virumaa. Majandus. [http://www.ida-virumaa.ee/index.php? lang=est&sid=1287551645&anchor=no] 14.10.2012. 4. Lee, C., Bergin-Seers, S., Galloway, G., O'Mahony, B., McMurray, A. (2008). Seasonality in the tourism industry. CRC for Sustainable Tourism Pty Ltd, Queensland. 5. Narva- Jõesuu arengukava 2011-2025. [https://narva- joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad- a30d-acc388412481&groupId=1324387] 15.10.2012. 6. Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [http://www.ida- virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf] 15.10.2012. 7. Tooman, H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo kirjastus, Tallinn, 166lk. Sissejuhatus
julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja mitmepoolsetel suhetel põhinev koostöö, regionaalne koostöö ning koostöö rahvusvaheliste
Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud - maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna. Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis. Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet). Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest
aga ehk peab firma vastu. Arenemas on tublisti ka puidutööstus mida esindavad Sandla Puit OÜ, Vätta Puit OÜ, Kõljala Okas OÜ. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid-uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Kõljalas tegeletakse kõiksuguste puidutöödega mis vajavad saekaatrit. (Jäätmekava, 2008) 9 6. KUIDAS MINNA EDASI? Pihtla vallavalitsus on paika pannud arengukava 2012-2017 aastateks, milles tuuakse välja arengusuunad mille poole püüeldakse. Valla visioon on järgmine : Avatus ja tihe kogemustevahetus käsikäes innovaatilise mõtlemise ja paindlikkusega on teinud Pihtla valla aastaks 2017 tugeva identiteediga, kohapeal kvaliteetseid teenuseid ja privaatsust pakkuvaks prestiižeks elukohaks, kus säilitatakse puhas ja kvaliteetne loodus ning elukeskkond Soovitud ja tõenäoline olukord: Turvaline ja meeldiv elukeskkond
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning
Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia
ohustatuid kooslusi. Keskkonnaamet jõuab kaitseala loomises kindla seisukohani ilmselt pärast geoloogilise uuringu tulemusi. (Filippov 2011) Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep ütles, et kaitseala ei saa luua ainult selleks, et peatada kaevandustegevus. Kaevandusvõimaluste üle otsustatakse pärast keskkonnamõjude hindamise protsessi. (Filippov 2010) Täiendavad uuringud ja käesolevad tegevused Heaks on kiidetud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristallilise ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukavas on kirjas ka Nabala varud, kuid Jaanus Tamkivi sõnul nimetatud maardlat dokument eraldi ei käsitle, varud on lihtsalt üles loetletud. (Kaljuvee 2011). Eesti mäetööstusettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog juhib tähelepanu asjaolule, et kui varud maapõues on keskkonna-registris ja maavarade registris, ei
............................................................................................8 Kaitsealuste parkide kaitse-eeskirja järgi on pargis lubatud korraldada alla 50 osalejaga rahvaüritust, selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaüritused vajavad aga ettevalmistatud kohta ning pargi valitseja nõusolekut. (määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 89)..................................................8 Lisaks Tartu linna arengukava toob välja, et: „Linnaruumi ja haljasalade (Emajõe kaldapealsed, dendropark jt rohealad, koolide spordiväljakud) aktiivne kasutamine tervisespordiüritusteks“ (Tartu linna arengukava 2013-2020). Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale............................................................................................................8 Ajaloolise tähtsusega puud........................
(Linn ... 2015:64) TURVALISUS Narva-Jõesuu on turvaline linn. Kohalikku turvalist aitavad tõsta linna politsei ja piirivalve, tuletõrje- ja päästeamet, suvisel ajal ka rannavalve. Kuid, siiski esineb hooajaliselt kuritegevust ning vahepeal ka sissemurdmist autodesse. (Linn ... 2015:47) AUTORI ARVAMUS Leian, et Narva-Jõesuu on igati elujõuline ning katab ära kõik sotsiaalsed vajadused, alates noorsooga seotud huvialategevustest ning lõpetades keskkonnasõbralikke tegevustega. Arengukava on väga mahukas ning hõlmab kõiki tegureid ja tegevusi kohaliku eluarendamiseks.
töötlemis-kaubastamisahelas ning tarbija huvide kaitse, informeerimine ja ootuste rahuldamine. Visioon oli sõnastatud järgnevalt: tänu Eesti toodete heale konkurentsivõimele (hind, ohutus, kvaliteet, sortiment) ja välja arendatud ning jätkusuutlikult toimivale tööstuse ja kaubanduse infrastruktuurile on saavutatud hea turupositsioon ja tarbijate rahulolu, mis tagab tulu kogu keti ulatuses. Nimetatud eesmärke ja visiooni kannab ka käesolev arengukava, mistõttu tuginetakse osaliselt "Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse arengu strateegias" kirjeldatud meetmete rakendamisele. STRATEEGILINE EESMÄRK EESTI TOIDUSEKTORI JÄTKUSUUTLIK ARENG Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu tagamisel on olulise tähtsusega ettevõtete ja toodete 4
Fourth level Fifth level Turismi arendamine Linna ametlik turismi arendamisega tegelev üksus · on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond. ·Turismiosakonna peaeesmärk: Aidata kaasa linna turismitulude suurendamisele Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise tuntuse suurendamisega igakülgse ja kvaliteetse turismiinfo jagamise kaudu. Turismi arengukava Ligi kuuekümne inimese koostööna on valminud Tallinna turismi arengukava, mis on pilootprojekt linna strateegilisele üldplaanile. Turismi arenguplaan koosneb kolmest osast: · Esimene osa tutvustab lühidalt töö metoodikat ning annab ülevaate turismi kui majandusharu osatähtsusest maailmas ja Eestis. · Teine osa keskendub linnale · Kolmas osa hõlmab tegevusplaane, näidates ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
