samuti pakuvad koostööd erineva ulatusega haljastusobjektide rajamisel. Keskonna- ja kvaliteedipoliitika lähtub EV seadusandlusest ja õigusaktidest. Keskkonna- ja kvaliteedialase tegevuse eesmärgiks on pakkuda klientidele ja tarbijatele kvaliteetset ja operatiivset teenust. OÜ asub Läänemaal, Luigu külas ja Harjumaal Laagri alevikus. Forestplanter OÜ asutati 2003 aasta alguses. Ettevõtte tegevusstrateegia aluseks on terviklahenduste pakkumine maa- ja metsaomanikele metsanduse valdkonnas. Nende põhitegevuseks on suletud juurekavaga metsataimede (potitaimede) ja ilupuude ning -põõsaste tootmine. Ettevõttes kasutatav tehnoloogia pärineb Soome ettevõttest Lännen Plant Systems. Tänu kasvatuskastidele on paremini tagatud taimetoodangu kvaliteet, eriti aga taime juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163)
Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab. Peamiselt jaguneb kaheks seotud kategooriaks:
tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi. Mingeid piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele ei seata. Endiselt jäävad kehtima nõuded, et tegemist peab olema metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses ning et seaduses nõutud juhul on Keskkonnaametile esitatud metsateatis. Muudatus peaks olema soodne eeskätt füüsilisest isikust metsaomanikele, kelle jaoks raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus. Lisaks täpsustab seadus, et mahaarvatavate kulude hulka ei loeta tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid. 3.4 Käibemaksuseaduse muudatustest - 1. siseriiklik pöördmaksustamine laieneb ka kullale 2. suureneb isikute ring, kellel on õigus kauba impordi vormistamisel kasutada
vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos misku institutas 2009). 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998. aastal ja hiljem osaliselt muudetud. Mõlemas metsaseaduses on deklareeritud samad tähtsaimad eesmärgid: tagada kindel ja tasakaalustatud metsakasutus, ühesugused põhiõigused ja -kohustused kõigile metsaomanikele ja -haldajatele. Kuid nende eesmärkide saavutamise teed on üsna erinevad. Leedu metsaseaduse järgi saab metsaks pidada 5 korda väiksema pindalaga puistuid kui Eesti metsaseaduse järgi. Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et mets on vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad)
seetõttu leevendama survet looduslikele metsadele ning toetama nende metsade taastamist ja kaitset. FSC sertifitseerimise ülesehitus FSC sertifitseerimise võib jagada kolme põhitüübi vahel: metsmajandamise sertifitseerimine (ingl. Forest Management FM), tarneahela sertifitseerimine (ingl. Chain of Custody CoC) ja kontrollitud puidu sertifitseerimine (ingl. Controlled Wood CW). Metsamajandamise sertifitseerimine on mõeldud metsamajandajatele ja metsaomanikele, kes soovivad metsas tegutseda vastavalt FSC sätestatud printsiipidele ja kriteeriumitele. Ettevõtted mis toodavad, töötlevad või vahendavad puitu ja puidutooteid ning tahavad näidata, et nende tooraine pärineb FSC sertifikaadiga metsamajandaja käest, saavad kasutada FSC tarneahela sertifitseerimist. Kontrollitud puidu sertifitseerimine on suunatud ettevõtetele, mis kasutavad FSC segapäritoluga puidu (mixed sources) skeemi, kus sertifitseeritud materjali segatakse
Riigimetskondade keskmiste vahelaohindade põhjal kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra. Samas oli endiselt metsaomanikele siduvaks metsamajandamiskavade raiete osa uuendus- ja harvendusraieid võis teha ainult nendel eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud. Erametsaomanike vähest huvi oma metsa majandada on põhjendatud peamiselt ebasoodsa maksusüsteemiga. 14. juunil 2007. aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, mille alusel saavad füüsilisest isikust ettevõtjad endale kuuluvalt kinnisasjalt saadud
See hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist välja lisandväärtuseta, ja saetööstustest pärinevat puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema umbes 3,3 miljonit kuupmeetrit. Tehases plaanitakse kasutada peamiselt sertifitseeritud puitu, mis on kasvatatud ja varutud säästliku metsamajanduse põhimõtteid järgides. Projekti autorid väidavad, et selle rajamisega kasvav sertifitseeritud puidu nõudlus annaks metsaomanikele lisakindlust, et investeering sertifitseerimisse tasub ära ja kiirendaks sertifitseeritud, säästlike ja keskkonnasõbralike metsamajandamistavade ja -meetodite kasutuselevõttu. (CENTAR 2017, 7-9) Sellest lähtuvalt, võib öelda, et autorid kavatsevad aidata Eesti majandusle ja konkurentsivõime tõstmisele kaasa, aga siiski hakkavad järgima säästliku 2
väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni mpuidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta. Eesmärk: suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse. 22 Erametsandus Erametsaomanikele kuulub Eestis 44% metsamaast, sealhulgas füüsilistele isikutele 34%. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandada on 37% metsamaid. Riigivaraseadusega loodi 2009. aastal kohalikele metsaomanikele võimalus osta eelisostuõigusega riigi poolt võõrandatavaid naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Metsaomandist ja metsaomanike vajadustest puudub selge ülevaade. Metsaomanike huvi metsi aktiivselt majandada pärsivad sageli oskuste ja teadmiste puudumine, ülemäärane maksustamine, mõnede puidusortimentide ebapiisav turunõudlus, metsa
sajanditel. Iseseisva majandusharuna algas metsamajanduse areng 18. sajandil, kui Eesti oli osa Vene impeeriumist. 1802. aastast pärit Venemaa metsaseadus keskendus peamiselt riigimetsadele, mida oli Eestis maaregistri kohaselt tollal 11-12% kõigist metsadest. Aastal 1888 koostati era- ja kogukonnametsade hoiu- ja kaitseseadus, mis keskendus metsade hooldamisele ja kaitsele ning rakendus kõikidele metsaomanikele. Seaduse kohaselt oli keelatud puude langetamine ning raiejäätmete või kändude eemaldamine rannikuala metsadest. Aastal 1918 saavutas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse Vene Impeeriumist ning aasta hiljem kohandati ka olemasolevat seadusandlust Eestile sobivamaks. Eesti esimene metsaseadus võeti vastu alles 1934. aastal. Seaduses oli erametsandust puudutav osa jäetud pealiskaudseks, samas riigimetsade kasutamist oli kirjeldatud detailideni.
Kord juba turbasse tunginud tuli võib ka suured vihmasajud üle elada ja talve vastu pidada kustudes alles kevadiste sulavetega. Maatuli viib metsa hukkumisele, puude juurte ümbert põleb pinnas ära, peenemad juured põlevad, jämedamatel kahjustub kambium. Maatule põlengu alal hakkavad puud juba paar tundi peale tule algust ümber kukkuma muutes sellega kustutustööd ohtlikuks. Metsapõlengute vältimiseks on kehtestatud tuleohutusnõuded ja pandud metsaomanikele kohustus rakendada erinevaid metsa tulekindlust tõstvaid meetmeid. Tuleohutusnõuded on käitumisreeglid, mida maaomanik peab oma maal järgima, mille täitmist ta võib nõuda teistelt inimestelt ja mida ta võiks neile ka selgitada. Nendega peavad arvestama ka kõik metsakasutajad: marjulise, seenelised, raietöölised, puhkajad jt. Metsa tuleohutusnõuded on kehtestatud ,,Päästeseaduse" alusel keskkonnaministri määrusega ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded"
(Mahoni 2008) Jahiseadus ütleb, et eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole keelanud jahipidamist, tohib jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti ning eraõigusliku isiku piiratud või tähistatud kinnisasjal või selle osal tohib jahti pidada selle kinnisasja omaniku loal, kui jahti ei peeta loomade kaudu levivate haiguste tõkestamiseks. (Jahiseadus 2009) Metsaomanikele on suurimaks probleemiks ulukikahjustused. Ettepanek nende vähendamiseks on sõraliste küttimise suurendamine. Hirvlased söövad suuremal või vähemal määral pea kõiki meie metsade puid-põõsaid. Kui nad kärbivad paju või kadakat, ei tekita see metsakasvatajas pahameelt. Hirvlaste teguviisi nimetatakse kahjustuseks siis, kui nad puutuvad majanduslikult huvipakkuvaid puuliike ja puistuid. (Randveer 2004)
33 Näiteks on loodud Internetti Euroopa Metsatulekahjude Teabesüsteem (European Forest Fire Information System), mille kaudu saab infot metsatulekahjudest, mis hetkel Euroopas lõõmavad, nende kustutamisprotsessist, kuid ka näiteks erinevatest toetustest, mida on võimalik taotleda.34 ,,Metsatuleohutusmeetmete eesmärk on metsatulekahjude arvu ja pindala vähendamine ja sellega ka metsaomanikele tulekahju tõttu tekkida võivate kahjude vältimine."35 Metsa tuleohutusega seotud õigusaktid ,,Metsaseaduses viidatakse metsa tuleohutusele mitmes kohas. Näiteks võib metsas viibida, korjata marju, seeni ja pähkleid tuleohutusnõudeid järgides (§ 35 lg 1 p 1) ja lõket teha selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades (§ 35 lg 1 p 2). Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2)
rahandusministeeriumi kevadprognoosiga (miljonites kroonides) MUUDATUS* 2008 2009 2010 2011 Tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu 356,9 680,0 2 231,8 4 046,1 tõstmine (nii füüs. kui jur. isikud) Täiendav maksuvaba tulu alates I lapsest 991,1 1 048,8 1 096,0 Täiendav maksuvabastus FIEst metsaomanikele 28,4 27,0 25,7 Alkoholi (v.a vein ja kääritatud jook) aktsiisimäärade tõstmine 159,3 566,4 601,8 631,3 20% 1. juulil 2008.a. Sigarettide aktsiisimäära tõstmine 500eek + 31%ni 790,6 35,4 278,5 64,9 Kütuste aktsiisimäärade tõstmine 880,1 662,3 112,1 0,9
annaabi.ee 
