,, Minu elu kiviajal" Ma ei olnud mugav alustada, sest seal on infotehnoloogia, mis on meie tänases maailmas. See oli ohtlik olemas hinnaklass dzunglis, metsloomade otsivad toitu, mis võib igal hetkel rünnata ja muud ohud. See ei oleks viha, kadedus, pettust, paha inimese, mis on maailmas. Ma elan kiviajast koos sõprade ja perega. Kogu meie toimetulekut sõltus edukas hunt. Üldiselt me sõime kala, liha ja igasuguseid erinevaid maitsetaimi. Kuigi täiskasvanud kütiti ning jahti meie toit, mängisime erinevaid mänge, maalitud seinad. Me magasime telgis, varjupaigaks seal loomanahku, see oli soe. Meil on olnud palju vahendeid. Ilma nendeta me ei saa teha. Igal õhtul saime tule ümber ja räägib igasuguseid lugusid, sõi küpsetatud kala, et täiskasvanud teevad tuleriidal me .Eli käed, istub ja magab kohapeal. Parim asi kiviajal, see on väga huvitav tulla erinevaid mänge, hunt loomad, kuulata lugusid õhtuti ja teha tö...
«Minu elu kiviajal» Mina olen Regina. Mina elan hubases avaras koobases, mis on kalda lähedal. Muidugi koos minu perega. Seal on alati lahutatud lõke, et soojeneda. Meie koobas me magame, toidu valmistamime ja varjume halva ilma, nagu vihm. Minu peres on abikaasa, tütar ja poeg. Et ellu jääda kiviajal, on vaja usinalt töötada. Näiteks, minu abikaasa peab oskama kaitsta meie pere, saada toitu. Ma pean vastutama majanduse eest, süüa teha ja hoida maja puhtana ja korras. Meie lapsed aitavad meil. Neil on kohustused ka, nagu meil. Meie poeg aitab isa saada toitu. Kahjuks, söömise ja tootmise meie riidede jaoks on vaja loomade tappa. Aga ilma seda, miel ei ole võimalus ellu jääda. Meie pere sööb loomade liha ja taimed(lehed ja juured). Meie tütar kindlasti aitab mind. Me toidu
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama
TUNNIKONSPEKT 10.klassile 'KIVIAEG' Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur Periood mesoliitikum Neoliitikum alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu Aeg u 9000. 5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali...
Köömned Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest oh harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eseti vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijah...
Mõistatuslikud olid veel uni ja unenäod. Kardeti surma, äikest ja tormi. Usuti,et igal taimel ja loomal on hing. Tekkis ka kunst-esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. nt. naisekujuke- Willendorfi Venus; koopamaalid-Altamiras ja Lascaux-s-maalitud on peamiselt jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad:nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Maaharijad rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Oluliselt arenes käsitöö-õpiti lihvima kiviesemeid ja kivi puurima, nooremal kiviajal võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Metallide kasutuselevõtt:
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut.
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; taevamehhaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril ja astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astronoomia ajalugu Astronoomia on üks vanemaid teadusharusid, mis olemas on. Juba kiviajal olid olemas algsed teadmised tähistaevast ja selle tsüklitest. Me teame, et juba kiviajal olid olemas teadmised astronoomiast, mille põhjal ehitati Stonehenge. Kiviaja astronoomia oli sedavõrd arenenud, et tänapäeva teadlased pole ikka veel täielikult lahendanud ära Stonehenge'i mõistatust. Astronoomia hakkas jõudsasti arenema antiikajal, kui vanad antiikriigid hakkasid kirja panema tähtkujusid, ning ehitasid terveid linnasid taeva järgi, rääkimata püramiididest
Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid
Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel. Inimesed elasid paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud vajalikud ega võimalikud. Kogukonna püügi- ja korilusterritoorium pidi olema suur, et rahuldada aastaringse toiduvajaduse, samas hävitamata kogu selle ala loomastikku. Elu- ja peatuskohad olid arvatavasti lagedamatel aladel: mererannas rohurinde piiril, siseveekogude ääres metsastumata kaldaterrassil
erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid. Aafrikast väljarändamise tõttu on tekkinud erinevad inimtüübid ja rassid. Samuti Inimasustuse levimisel toimuvad evolutsioonilised protsessid ning esimesed saabujad levitavad oma geene kõige edukamalt. (http://novaator.ee/ET/inimene/randed_mojutasid_inimese_evolutsiooni/). Kõige pikemal kiviajal ehk vanemal kiviajal ehk paleoliitikumil leidis aset tähtis kultuuriline muutus nüüdisinimese arengus. Seda on hakatud nimetama hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsiooniks. Hakkas tekkima kunst tavapäraste tööriistade kui tarbesemete kõrvale. Esinesid kalju- ja koopamaalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad. Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek
Korilusest rahvusvahelise kaubanduseni Inimese kujunemisest saadik on toimunud areng. Arenema hakkas Euroopa ja veidi aega hiljem ka Eesti. Algul on ühiskond paikne ning üksteisega ei suheldud palju. Ühiskonna arenguga koos areneb ka inimeste vaheline koostöö ning selle tõttu areneb ka kaubandus. Kiviajal (9000. a – 1800. a eKr) hakkas eestlaste areng pihta. Nad tegelesid kalastamise, küttimise ja korilusega. Eestlastel oli mitu elukohta sõltuvalt taimede korjeperioodist ja püügiaegadest. See viitas algsele rändele. Kiviajal hakkasid vaikselt arenema tööriistad. Kasutati peamiselt luust, kivist ja puust tööriistu. Võeti kasutusele keraamika. Hakati valmistama savist nõusid, mis aitasid kaasa toidu valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000
Kunstiajalugu I Kiviajast antiigini 1. Mis eesmärk oli kunstil kiviajal? Kunsti eesmärk kiviajal oli nn maagiline. Kujutati peamisel loomi, selleks et kindlustada saagiõnne, loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused
Kiviaeg algas ca 2,5 mln aastat tagasi ja jagunes kolme etappi paleoliitikum, mesoliitikum ja neoliitikum. Kuni noorema kiviajani tegeleti peamiselt küttimise ja korilusega, otsene suhe loodusega oli suur. Tähtsaimaks sotsiaalseks üksuseks oli oma sugukond, kuni homo sapiensini puudus läbikäimine teiste sugukondadega. Kui alguses võisid inimesed või inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks, elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega hakati looma asulaid, tekkisid majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö. Noorema kiviaja muudatused viisid tsivilisatsiooni tekkeni, mis käis käsikäes eelkõige põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kultuuriline ühiskond ning varajastel tsivilisatsioonidel olid ühised tunnused 1
Küsimused Õige vastus on tähistatud rohelisega. 1. Mis oli vahatahvlite miinuseks kasutamisel arvepidamisel? · Kerge võltsida · Raske peale kirjutada · Ei saanud taaskasutada · Raske käsitlusviis 2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5. Mis riigist on pärit tihti arvepidamise isaks loetud Luca Pacioli? · Prantsusmaalt · Kreekast
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus ja maaviljelus, samuti küttimine ja kalastus. Kultuuri eripäraks oli nöörjäljenditega savinõude valmistamine.
Aga ärihai, kes annetab kodututele raasukese oma varandusest, mille ta on teeninud väljapressimiste ja ähvarduste abil? See on koht, kus igaüks peab tegema enda otsuse. Kirjandusest võib tuua suurepärase näite keerulisest tegelasest nimega Robin Hood, kes esindas vastandlikult mõlemat külge ta annetas raha abivajajatele, olles selle häbitult röövinud rikkamatelt. Kogu meid ümbritseva tohuvabohu selgitamiseks on suurem osa maailmast pöördunud religiooni poole. Kiviajal, kui puudusid suuremad eetilised piirid, polnud vajadust ka jumalate järele. Tsivilisatsioonide tekkides aga tuli kuidagi põhjendada kõike selgitamatut ning aegamööda hakkas usk pakkuma ka lohutust küll kurjad peale surma põrgus piinlevad ning head taevas oma teenitud tasu saavad. Kuid ka jumalad pole veatud, nemadki vihastuvad, teevad vigu ning haiget... kui neisse muidugi uskuda. Vaatamata kõigele, mis on sündinud just tänu religioonile, on
omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" artiklile ,,Mehe ja naise vaheliste erinevuste edasisest ületamisest", kus oli hästi välja toodud,
2. Põlluharimine sai alguse viljaka poolkuu piirkonnas, sest tingimused viljakasvatuseks olid soodsad (sadas küllaldaselt vihma). Tänapäeval asuvad seal Iraak, Egiptus, Jordaania, Liibanon, Süüria, Iisrael ja Türgi. 1947 jagas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Palestiina alad ära. Juudi osapool oli rahul, aga mitte araablased. Iisreali (juudid) ja teiste Araabia riikide (Palestiina, Süüria) vahel oli 1948 sõda. 3. Kiviaja jagunemine: vanem, keskmine, noorem. Kiviajal arenes australopiteekuste liigist inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus. 4. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele toimus nooremal kiviajal (kliima soojenes). Kaasnesid muutused ühiskonna arengus: kujunesid püsivad suured asulad, inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi, järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel, hakati relvade ning tööriistade valmistamise materjalina kasutama pronksi ja rauda
Kunst Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve.
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul
hernes, uba ja lina. Tol ajal kujunes välja põllumaa eraomandus, mida tingis varanduslik ebavõrdsus, sest igal mehel oli saak erinev jne. Rooma rauaajal tegeleti üksiktalulise maaviljelusega. Põllutoodang kasvas ja veeti ka välja. Keskrauaajal aga olid ribapõllud, iga talu sai võrdselt nii head kui ka halba maad. Oli ka kaheväljasüsteem, kus igal aastal oli vilja all 1 põlluosa, teine puhkas (kesa). Elupaigad: Kõige alguses ehk kiviajal elati u 30-liikmelistes kogukondades, kellel oli mitu elukohta, mida vahetati saakloomade püügiaegadest sõltuvalt. Hiljem jäid inimesed paiksemaks, sest hakati tegelema maaviljelusega ja hakati karja kasvatama ise, ning ei järgitud enam saakloomi. Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse. Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku
asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-Euroopa lõunaosast. Kunda kultuuri inimesed olid europiidsete tunnustega. Mõned teadlased on neid pidanud soome-ugri rahvaste eelkäijateks. Keskmisel kiviajal rändas Eestisse rahvast ka ida poolt. Rassiliselt oli neil nii europiidseid kui mongoliidseid tunnuseid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt nt sellised sõnad eestlaste sõnavaras: * eile * meri * Pärnu * haug * must * saar * higi * mägi * selg * hull * neem * siig * konn * nüri * sugu * liha * Peipsi * vimb. Need sõnad ei ole omased soome-ugri ega indoeuroopa keeltele, neid omistatakse kunda kultuuri kandjaile, keda peetakse eestlaste kaugeteks esivanemateks 5000 e.Kr.--1000 e.Kr
seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine
Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega
Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus?
Ehitamine ja soojustamine läbi aegade. Kiviaeg Kiviajal elati enamasti koobastes ja soojustuse ja ventilatsiooni kohta ei teatud eriti midagi. Osad inimesed elasid ka lihtsalt püstitavates ja teisaldatavates telgilaadsete varikatuste all Vanaaeg Vanaajal elati hüttides, mis olid tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel
Neandertallane Koostas: Klass: Aasta 2015 Sisukord 1. Eesmärgid 2. Aeg 3. Välimus 4. Käitumine 5. Pildid 6. Miks välja surid 7. Faktid 8. Kasutatud kirjandus Eesmärk Selgitada käitumis iseärasused ja miks toimusid rituaalid Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulis...
Trääl ori Raad linnavalitsus (sakslased) Gild kaupmeeste ühendus Suurgild abielus kaupmehed Mustpeade vennaskond vallalised kaupmehed Tsunft käsitööliste selts (ühe eriala inimesed) Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Madalmaad, P-Saksa ja Liivimaa kaupmeeste ühendus Kunda kultuur tekkis 11 tuh a. tagasi. Tulekivist tööriistad ja kammkeraamika Kammkeraamika kultuur kiviajal. Kammitaoline muster 14 tuh a eKr. Ohverdamine head suhted kõrgemate jõududega Sunnismaine (ori) puudus maa ja vabadus, puudus liikumisvabadus KULTUUR KESKAJAL Isik Eriala Tähtsamad tööd H.Carvel Kloostriülem Asustas dominiiklaste kloostri ja esimese
tähtsamate kunstiliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Erinevusena kiviajast, kujutati Mesopotaamia skulptuuris rohkem inimesi eelkõige kuningaid ja teisi tähtsaid inimesi, lisaks olid nad kujutatud ka lihtinimestest suuremalt. Skulptuure leidus ka: Jumalatest, keda kujutati segaolenditena, võidetud lahingutest, õukonnaelust ning loomadest jahistseenides. Suurim erinevus kahe ajaperioodi skulptuuris tuleneb detailide arvukusest. Kui kiviajal pöörati tähelepanu detailidele minimaalselt, siis Mesopotaamia kunstis mängis see suurt rolli. Skulptoritel oli anne kujutada loomi väga elavalt ja liikuvalt. Seevastu inimeste kehi kujutati jäigas positsioonis pea ja jalad külgvaates (Egiptuse poos). Inimkujutistel puudusid küll isikupärased jooned oli üks üldistatudtüüp, kuid juuksed ja habe oli hoolikalt välja voolitus, silmi kujutati suurtena ning sageli asetati ka silmade süvenditesse teisest materjalist silmamunasid
.....................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................................................... 6 1.Lõkspüüniste kirjeldus..................................................................................................... 8 4. Mõrd.......................................................................................................................................8 5. Bottengarn ehk süvameremõrd...................................................................................
Tegeldi kalapüügiga. 2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise.
edasi. Miks me seda teeme ? Me ei tea isegi. Need asjad toovad meile nii palju halba kaasa, ent on suur osa meie igapäeva elust. Mõned inimesed ei oskagi ilma nende aineteta üldse olla. Kurb, aga tõsi ! 3 Kofeiin Kofeiin võib küll näida kahjutu sõltuvusaineta, ent tegelikult on väga kahjulik. Uuringud näitavad, et kofeiini tarbimine sai alguse mingil määral juba uuemal kiviajal. Suurema osa inimestest kogu maailmas alustab päeva kruusi- või tassitäie kohvi, tee või kakaoga, mille kangus riigiti suuresti varieerub, ja joob päeva jooksul mõne kruusi- või tassitäie veel. Hommikukohvi ja muu sellise joomine püsib osalt muidugi harjumustel, kuid enamasti juuakse siiski närve ergutava toime pärast. Uurijad on katsunud leida ergutava toime alusena ka lihtsalt ootuste või siis kõrgema temperatuuriga ja maitsestatud vedeliku mõju, kuid
· Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Haldusjaotus Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne maakond. 1.LõunaSoome lään (EteläSuomen lääni) 2.LääneSoome lään (LänsiSuomen lääni) 3.IdaSoome lään (ItäSuomen lääni) 4.Oulu lään (Oulun lääni) 5.Lapimaa lään (Lapin lääni) 6.Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Ajalugu · Soome ala asutati esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. · Esimesed inimesed olid kütidkorilased. · Keraamikat on leitud 5300 eKr. · Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. · 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Keel · Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt · Suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). · Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. · Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Kunda kultuur- tööriistad on kivist ja luust, elatakse rannikualadel ,jõgede järvede kallastel, peamine elatusala on küttimine,kalapüük,korilus. Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur. Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul
JUGAPUU MARJAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄRIMUS Vana saksa pärimuse järgi on jugapuul deemonitevastane jõud. Teadlane on maininud, et Rootsis Smålandi maakonnas on jugapuud keedetud vees ja saadud tõmmisega on ravitud sügelisi. Jugapuupuidust on valmistatud vibusid ja nendega kütitud juba kiviajal. KIBUVITS (Rosa) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE 100 loodusliku levinud liiki. Dekoratiiv taime nimetatakse roosiks. Okstel on ogad nagu roosidel Eestis kasvab ~ 12 liiki. Vilju söövad peamiselt linnu, kes ka seemneid levitavad. Viljad valmivad septembriks. LOODUSES
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast.
" ning ,,Kas ma olen õnnelik?". Esimesele küsimusele võib olla väga palju vastuseid, oleneb, kelle käest küsida - ühe teeb õnnelikuks suur ja lähedane pere, teise paneb end hästi tundma hoopis mõni uuema aja tehnikasõna nagu iPhone või midagi sellist. Sõna ,,moodne" tähendab aga midagi kaasaegset, sellist, mis just praegu toimub. Näiteks kui sul on viis aastat vana telefon, ei loeta sind arvatavasti just ajaga kaasas käivaks ,,normaalseks" inimeseks. Kunagi kaugel kiviajal, kui igasugused muusika- ja mänguvidinad puudusid, oli põhiliseks õnnefaktoriks kindlasti oma genofondi edasiandmine või et tervis oli korras ja sa polnud veel kolmekümneaastaselt mulla all. Üks tähtsamaid prioriteete oli muidugi ka süüa, et ellu jääda. Viimasel ajal tundub, et asjad on vastupidi- paljud inimesed elavad, et süüa. Ja see teeb nad õnnelikuks. Kui ei teeks, siis näiteks ei tarbiks ameeriklased aastas kuue Titanicu
Huvitav töö või tasuv töö? Töö- see võib olla nii vaimne kui ka füüsiline. Kuid milline töö valida, kas selline, mis pakub iga päev uusi huvitavaid seiklusi või selline töö, kus pead kasutama vaid teadust? Millist tööd mina teha tahan? Kas vaid sellist, mis tasub pangakontol ära või pakub mulle tõesti huvi? Tööd on tehtud juba läbi aegade ja tehakse edasi, sest ilma selleta ei jõua elus kuhugi. Juba varajasel kiviajal oli välja kujunenud igapäevane tegevuskava, mille alusel elu toimis. Mehed käisid jahil, ehitasid elamiseks püstkodasid ja kaitsesid oma peret. Naiste ülesandeks oli pere eest hoolitseda. Tänapäeval on kõik hoopis teisiti ja ka mina pean tegema valiku, kuidas tulevikus leib lauale tuua. Peagi olen lõpetamas ühe elu tähtsama etapi- gümnaasumi, aga mida lähemale see päev jõuab, seda kindlam peab olema ja otsustama, mida elus edasi teha.
Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. Ajalugu Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradcany. Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tsehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Pemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuse, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tsehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (snm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.
1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus
Kunsti kestvuse saladus Kunst on igalpool meie ümber, iseasi on aga see kuidas iga erinev individuaal seda tunnetab ja näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunud usule
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL TEKSTIIL Mari Akkermann TK-18 TALLINN 2009 SISUKORD 1. TEKSTIIL, TEKSTIILILIIGID, KANGAD 2. VAIBA LIIGID 3. TIKANDID 4. PITSID 5. KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 8. NAHK 9. KOKKUVÕTTEKS 1. TEKSTIIL lad.k textilis "kootud"; vanimad materjalid: vill ja lina olid tuntud nooremal kiviajal. Vanimad säilinud kangad u. 4500.a. eKr. Faijumi. Siidikudumise oskus pärineb Vanast Hiinast u. 2000.a. eKr ja 6.saj. jõudis siiditootmine Bütsantsi ning 12.saj. Euroopasse. Siidikasutamise kõrgaeg Euroopas oli 17.-18.saj. Puuvillased kangad muutusid Euroopas populaarseks 18.saj. Kunstkiudmaterjalid võeti kasutusele 20.saj. Kujutavale kunstile lähim ala on VAIBAKUNST. Vill Lina põllul Lina kangas Siid
Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
