Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis jäi maa karjamaaks. Kõige varem sai hakata kündma vana sööti, mille kündmiseks sobivaim aeg oli siis, kui maa oli pealt natuke sulanud. Külmunud mätas oli rabe ja teda oli kergem künda. 19.sajandil tulid kasutusele spetsiaalselt kohandatud lõikeadrad, millega oli tugevat mätast kergem künda. Põllu kündmiseks oli Lõuna-Eestis laialdaselt kasutusel harkader, mille asemele tuli hilisemal ajal hõlmader. Harkader jäi kasutusele kartuliharimisel. Harkader Hõlmader Äkked Päris künd algas siis, kui maa oli sulanud ja piisavalt tahenenud. Künni järel maa äestati. Vanim äke, oksäke, koosnes mitmest okslikust kuusetüvest, mille külge olid jäetud oksatüükad.
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mid...
sõlmiti maapäevadel kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette talupoegade võõrandamine maast lahus. Talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. Keskaegsed põllutöö riistad olid poolvikat, kuuselatväke, raglid, vennasader, harkader, karuäke. Kõige tähtsam toit oli rukkileib, herned, oad, naeris. Kartuleid ei olnud. Talupoja jookidest oli kõige tähtsam kali ja õlu. Seljas olid neil tavaliselt linased püksid ja särk ning seljas villane kuub.
Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne
Muinasaja lõpul hakkas rahvaarv jõudsasti kasvama ja kasvas asustatuse tihedus. Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks kasutama loomi, mis muutis inimeste elu tunduvalt lihtsamaks. Koos raua sulatamise ja töötlemise algusega, toimus samuti palju muudatusi. Tööriistad muutusid paremaks ja vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid
määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12. sajandil külastama ka saksa kaupmehed ning tekib küsimus kumb usund Eestis tol ajal omas tugevama positsiooni, kas õigeusk või katoliiklus. Kuid nagu selgub hauapanustest , siis igal juhul hakkasid mõjutama Eesti rahvakultuuri ristiusu kombed. Kui Martin Luther alustas reformatsiooni, siis Eesti talupoegi see
kaubandus) *Omaette käsitööaladeks olid kujunenud poolvikat, kes polnud aadlikud.Maakäsitöölisi oli raua tootmine ja töötlemine. kuuselatväke, vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja *järjest ulatuslikumaks muutus meie raglid, vannasader, kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest esivanemate kaubitsemine lähemate harkader, karuäke, olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka naabritega. konksader. enamiku maksudest. *tegeldi peamiselt *Käsitöölistest väga *Oluliseks majandusteguriks keskaegses vahenduskaubandusega. olulisel kohal sepp. Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal
Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma tööjõuga äritsevad), träälid(orjad). Mõisad: maaisandate ja vasallide majapidamised (koguti andmeid,valitseti ümberkaudseid maid). Tööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke. Linnaõigus: maaisandate jagatud. linnakoguk auton, eristas ümbritsevast keskkonnast. Linnak isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõ. kaitse. Raad: linnavalitsus, korraga ametis pooled. Gild: ametialane ühing(likkmete huvide kaitse, seltsielu, abi). Suurgild, Mustpeade Vennaskond. Tsunft: käsitööliste ühing(väljaõpe, turu kaitse, kvaliteedi kontroll). Kiriklik korraldus: toomkapiitel, kirikukihelkonnad. Ordud, kloostrid: Tsistertslaste ordu kloostrid: Padisel, Kärknas
11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. 13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiu...
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
5. Põllumajanduse areng muinasajast alates: põllumaade paiknemine, suurus, kasv jne; metsamaad, aletamine. Muinasaja lõpusajanditel paiknesid Põhja- ja Kesk-Eestis põllumassiivid, mille suurust ka Henrik oma kroonikas kiidab. Lõuna-Eestis ja Lätis oli põlispõlde vähem. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul Ilmus ka uus adratüüp harkader mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis.
Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul. Ilmus ka uus adratüüp harkader, mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis.
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne- Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük kütiti peamiselt põtru, metssigu,
Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga Kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla. 16. saj alguseks oli juba selge et Liivimaa senine korraldus enam kuigi kaua ei kesta ja suurimaks vaenlaseks polnud enam keskaegsed vürstkonnad, vaid suurriigid nagu Poola, Rootsi ja venemaa. Pärast Liivi Sõda jagati Liivimma Suurriikide vahel ära. Eesti rahvastik ja asustuspilt XIIIXVI saj. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj. -Maaharimisriistad Andmed napid ja mitmeti tõlgendatavad. Adral põhitüüpe 2: harkader ning konksader. Vanim ja kohalikku tüüpi oli konksader. Äke - funktsiooniks põlli külviks ettevalmistamine. Veel kasutusel kõblas, vikat, sirp. -Maaviljelussüsteemid. Lahkuminevad seisukohad. Võib oletada ja pidada võimalikuks kolmeväljasüsteemi kasutamist 13. sajandil, kuid kindlaid tõendeid ei ole. Võsamaad - ajutiselt viljakasvatuseks kasutatavad maad. Põletamise teel maa külviks ettevalmistamise mooduseid oli kaks - ale ja kütis. -Viljaliigid.
isikuid. Keskmiseks eluigaks on kohati 20,4-22,5 aastat. Keskajal vähenes inimeste kehapikkus (5-6 cm) = Halb toitumine, vähe liha ja kala. 14. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj: Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul muutus harkader üldiseks üle kogu Eestimaa. Lääne-Eestis kivisel pinnal kasutati vannasatra - Kerge konksadra tüüp, mida oli võimalik vaheldumisi kas vasaku või parema käega kasutada, kasutamiseks sobis nii hobustega kui ka härgadega. Äke -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
