viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis. Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis. Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Metsmesindus-mett tarvitati kui ainsat magusainet. Rauatootmiskeskused-kujunesid mujnasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremaal,kus sulatati
Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis jäi maa karjamaaks. Kõige varem sai hakata kündma vana sööti, mille kündmiseks sobivaim aeg oli siis, kui maa oli pealt natuke sulanud. Külmunud mätas oli rabe ja teda oli kergem künda. 19.sajandil tulid kasutusele spetsiaalselt kohandatud lõikeadrad, millega oli tugevat mätast kergem künda. Põllu kündmiseks oli Lõuna-Eestis laialdaselt kasutusel harkader, mille asemele tuli hilisemal ajal hõlmader. Harkader jäi kasutusele kartuliharimisel. Harkader Hõlmader Äkked Päris künd algas siis, kui maa oli sulanud ja piisavalt tahenenud. Künni järel maa äestati. Vanim äke, oksäke, koosnes mitmest okslikust kuusetüvest, mille külge olid jäetud oksatüükad.
Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist. Maagia maagiline toiming, mis põhineb arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada. Tsuudid-vene kroonik. Nimet. Eestalsei ja teisi peipsi läänemeresoomlasi nii. Jurjev-tartu kohale rajatud tugipunkt ristinime juri alusel. Sossol-eesti hõimud. Konksader-põhja-lääne eestis levind üheharaline. Harkader-kahe haruga värk. Vanemad-arukamad ja mõjukamad mehed kellel oli kõrgem ühiskondlik positioon.
sõlmiti maapäevadel kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette talupoegade võõrandamine maast lahus. Talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. Keskaegsed põllutöö riistad olid poolvikat, kuuselatväke, raglid, vennasader, harkader, karuäke. Kõige tähtsam toit oli rukkileib, herned, oad, naeris. Kartuleid ei olnud. Talupoja jookidest oli kõige tähtsam kali ja õlu. Seljas olid neil tavaliselt linased püksid ja särk ning seljas villane kuub.
Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne
Muinasaja lõpul hakkas rahvaarv jõudsasti kasvama ja kasvas asustatuse tihedus. Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks kasutama loomi, mis muutis inimeste elu tunduvalt lihtsamaks. Koos raua sulatamise ja töötlemise algusega, toimus samuti palju muudatusi. Tööriistad muutusid paremaks ja vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid
määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12. sajandil külastama ka saksa kaupmehed ning tekib küsimus kumb usund Eestis tol ajal omas tugevama positsiooni, kas õigeusk või katoliiklus. Kuid nagu selgub hauapanustest , siis igal juhul hakkasid mõjutama Eesti rahvakultuuri ristiusu kombed. Kui Martin Luther alustas reformatsiooni, siis Eesti talupoegi see
kaubandus) *Omaette käsitööaladeks olid kujunenud poolvikat, kes polnud aadlikud.Maakäsitöölisi oli raua tootmine ja töötlemine. kuuselatväke, vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja *järjest ulatuslikumaks muutus meie raglid, vannasader, kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest esivanemate kaubitsemine lähemate harkader, karuäke, olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka naabritega. konksader. enamiku maksudest. *tegeldi peamiselt *Käsitöölistest väga *Oluliseks majandusteguriks keskaegses vahenduskaubandusega. olulisel kohal sepp. Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal
Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma tööjõuga äritsevad), träälid(orjad). Mõisad: maaisandate ja vasallide majapidamised (koguti andmeid,valitseti ümberkaudseid maid). Tööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke. Linnaõigus: maaisandate jagatud. linnakoguk auton, eristas ümbritsevast keskkonnast. Linnak isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõ. kaitse. Raad: linnavalitsus, korraga ametis pooled. Gild: ametialane ühing(likkmete huvide kaitse, seltsielu, abi). Suurgild, Mustpeade Vennaskond. Tsunft: käsitööliste ühing(väljaõpe, turu kaitse, kvaliteedi kontroll). Kiriklik korraldus: toomkapiitel, kirikukihelkonnad.
11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. 13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15
liivlased säilitasid oma asu ala Läti lääneosas 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus
Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas. erinevaid adratüüpe-konksader(ühesahaline), harkader(kaheharuline).Kolmeväljasüsteem- põllu üks osa talivili, teine suvivili ja kolmas kesas.Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel.Metsmesindus Käsitöö areng-ise valmistati oma tarbeks(raua tootmine ja töötlemine.rauatootmiskeskused-virumaal ja põhja-saaremaal.relvasepad.hõbe ja pronksehted.,savinõud(potikeder) Kaubavahetus-tihedam liivlaste,soomlaste,karjalastega. Vahetuskaubandus
Muinasaja lõpus oli eesti jagunenud 8 suurema ja mitme väiksema maakonna vahel, kus keskjuhtimist ei olnud vaid iga kihelkond juhtis ennast ise. Muinasaja lõpus oli eestis ilmne varanduslik ebavõrtsus. Ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti mõisateks. Suurem osa inimesi olid vabad maaharijad. 8-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga artru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpus. Ilmus ka uus adratüüp-harkader, mis püsis Lõuna-Eestis kasutusele kohati kuni 19-sajandini. Lõuna-Eestis kasutati konksadta, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati üha rohkem kasutama hobust. Kõige rohkem kasvatati rukkist, millest suurem osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. 11.-12 sajandi linnuseid on teada umbes 50, neist umbes pooled rajati alles sel perjoodil.
5.Eestlased muinasaja lõpul - II aastatuhande algus tõusuaeg (rahvaarv kasvas, u 150 000inimes, maa tihedalt asustatud, asustamata vaid soisemad alad, mererannik ja mõned saared) - Mitmed kirjalikud allikad (Läti Henriku kroonika 1184-1227) Elatusalad - Peamiseks tegevusalaks maaharimine arenes kõrgele tasemele - Küünipõllunduse areng rauast teraga ader, mullakihi paksusele vastavad adrad (õhem kiht konksader, paksem kiht harkader) - Varem kasvatati peamiselt otra, al 11.saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa - Kaheväljasüsteem igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa) - Talirukki levikuga kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks) - Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad)
5. Põllumajanduse areng muinasajast alates: põllumaade paiknemine, suurus, kasv jne; metsamaad, aletamine. Muinasaja lõpusajanditel paiknesid Põhja- ja Kesk-Eestis põllumassiivid, mille suurust ka Henrik oma kroonikas kiidab. Lõuna-Eestis ja Lätis oli põlispõlde vähem. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul Ilmus ka uus adratüüp harkader mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis.
Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul. Ilmus ka uus adratüüp harkader, mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis.
muldade jaoks. Hakati kasvatama rukist, varem oli oder ja nisu. Surnud maeti endiselt tarrandkalmetesse. Keskmine rauaaeg oli rahvastikurännuaeg, ehk eelviikingiaeg. Noorem rauaaeg oli viikingiaeg ja hilisrauaaeg. Rahvasterännuaeg toimus Euroopas, rooma impeerium käis alla, odoaker võttis võimu üle. Võimalik rahvastiku või kliimakatastroof. Eelviikingiaeg, siis hakkas kujunema külaühiskond. Mõis oli pealikutalu, kasutati kaheväljasüsteemi, põllud olid eraomanduses, konksander vs harkader(parem), mets, karja- ja heinamaad ühised. Ühiskonnas oli kihistumine, linnused kui märk ühiskondlikust ebavõrsusest. Eesti kontaktid naabritega. Viikingide(skandinaavlaste) retked eestisse, Eesti asukoht viikingite kaubateel, Vana-Vene riigi kujunemine. Jaroslav Tark oli Kiievi suurvürst, kõige võimsam). Rajab Jurjevi. Kindlustatud tugipunktid??? 5. Eestlaste eluolu muinasaja lõpul. Territooriumi jaotus väiksemateks üksusteks.
Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne- Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük kütiti peamiselt põtru, metssigu,
Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga Kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu
Üks taoline lugemisring tegutses August Wilhelm Hupeli ettevõttel Põltsamaal (Laur, 2003). Eestikeelse ajakirjanduse algus Eestikeelse ajakirjanduse algust võib dateerida 1. märtsiga 1806, mil nägi ilmavalgust esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ajaleht oli suunatud otseselt maarahvale, mis väljendus ka väljaande päist kaunistaval puulõikepildil (Lisa 9), millel oli kujutatud õlgkatusega korstnata elurehi, õues tare ees jungaga kaev ning harkader, taamal püstkoda, suured õunapuud ning õueaia taga künka otsas päikesetõusu foonil kirik. ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" väljaandjateks olid Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop ning Kanepi pastor Johann Philipp von Roth, kes on ajalehe väljaandmise kõrval jäädvustanud end meie kultuuriloo teisteski valdkondades. Alajeht ilmus Tartu ülikooli tsensuurikomitee järelvalve all ning eesti ja soome keele lektori Friedrich David Lenzi tsenseerimisel
Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla. 16. saj alguseks oli juba selge et Liivimaa senine korraldus enam kuigi kaua ei kesta ja suurimaks vaenlaseks polnud enam keskaegsed vürstkonnad, vaid suurriigid nagu Poola, Rootsi ja venemaa. Pärast Liivi Sõda jagati Liivimma Suurriikide vahel ära. Eesti rahvastik ja asustuspilt XIIIXVI saj. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj. -Maaharimisriistad Andmed napid ja mitmeti tõlgendatavad. Adral põhitüüpe 2: harkader ning konksader. Vanim ja kohalikku tüüpi oli konksader. Äke - funktsiooniks põlli külviks ettevalmistamine. Veel kasutusel kõblas, vikat, sirp. -Maaviljelussüsteemid. Lahkuminevad seisukohad. Võib oletada ja pidada võimalikuks kolmeväljasüsteemi kasutamist 13. sajandil, kuid kindlaid tõendeid ei ole. Võsamaad - ajutiselt viljakasvatuseks kasutatavad maad. Põletamise teel maa külviks ettevalmistamise mooduseid oli kaks - ale ja kütis. -Viljaliigid.
isikuid. Keskmiseks eluigaks on kohati 20,4-22,5 aastat. Keskajal vähenes inimeste kehapikkus (5-6 cm) = Halb toitumine, vähe liha ja kala. 14. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj: Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul muutus harkader üldiseks üle kogu Eestimaa. Lääne-Eestis kivisel pinnal kasutati vannasatra - Kerge konksadra tüüp, mida oli võimalik vaheldumisi kas vasaku või parema käega kasutada, kasutamiseks sobis nii hobustega kui ka härgadega. Äke -
annaabi.ee 
