Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused rahaühiku kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused rahaühiku kohta võrdsed. Küsimus 13 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba Valmis hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b).
kõiki kaupu 3 ühikut 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Tagasiside Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Küsimuse tekst Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). Küsimus 14 Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab. Vali üks: Tõene
4. Majapidamine on otsustanud tarbida kahte hüvist (kogustes q1 ja q 2 ), mille hinnad on p1 4 ja p2 6 ning eraldanud nende ostmiseks 180 eurot ( c 180 ). Veel on teada, et hüviste nende koguste korral, mida eraldatud raha eest üldse osta saab, kehtib Gosseni I seadus (hüviste piirkasulikkus on koguste suurenedes positiivne ja kahanev), seega on tegemist traditsioonilise valikuprobleemiga. Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand ning kujutage eelarvejoon teljestikus, kus horisontaalteljel on esimese hüvise kogus ja vertikaalteljel teise hüvise kogus. Mida tähendavad arvud, mis tähistavad eelarvejoone otspunkte joonisel? Mida tähistab iga punkt eelarvejoonel? Mille poolest on eelarvepiirangut rahuldavad (eelarvejoonel paiknevad) komplektid erilised? Milliseid komplekte saaks majapidamine valida ja milliseid mitte? Näidake mõlemal juhul komplektide paiknemist joonisel.
normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis kogetav kogukasulikkus TU suureneb;V.: Vale 9. 11. Eelarvejoon EJ näitab kõiki võimalikke kahe hüvise koguselisi kombinatsioone, mille tarbimine annab ühesuguse rahulduse (kogukasulikkuse TU);V.: Vale 10. 12. Vebleni efekti võib nimetada ka demonstratsiooni- ehk prestiiziefektiks; V.: Õige 11. 13. Kaupade A ja B ühikuhindade tõustes nihkub tarbimiseelarvejoon EJ
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
c) mitte ühtegi ülalnimetatud muutustest 30. majapidamine on majandusüksus, millel on: ** a) ühine eelarve c) ühine otsus hüvitiste tarbimiseks b) ühine sissetulek 31. majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on võimaik maksimaalselt tarbida. a) Õige b) vale 32. Eelarvejoone võrrand kujul p1q2+p2q1= m a) On õige b) on vale 33. Eelarvejoone võrrand kujul m=m(p1q1+p2q2) a) On õige b) on vale 34. Eelarvejoone võrrand kujul p1q1+p2q2=m a) On õige b) on vale 35. Eelarvejoone võrrand kujul m=p1q1+p2q2 a) On õige b) on vale 36. Vasaku ja parema jala saapad on
Kus x hüvise X kogus, y - hüvise Y kogus Px hüvise X hind, py hüvise Y hind M rahasumma, mille tarbija kulutab eelduste kohaselt. Eelarvekitsenduse abil võib näidata hüvise Y kogust y, mida tarbija võib osta, kui ta ostab hüvist X koguses x: Selle funktsiooni graafikut nimetatakse eelarvejooneks. Kõikide hüviste kogumite korral, mis asuvad eelarvejoonel, kulutab tarbija ära kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüviste hinnasuhtega (-p x/py) ja ta näitab, kui suurest hulgast Y-st tuleb loobuda, et saada juurde veel üks ühik hüvist X. Tarbimise tasakaal Kasutades ÜKK ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu ehk hüviste optimaalse kogumi, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. See kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis.
vahetada üks ühele (ehk samas suhtes). 3) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus.
Samas mida rohkem tarbid, seda rohkem maksad. Mida rohkem tossad, suitse ostad, seda rohkem pead ka heaolu tagamiseks nikotiiniplaastreid (nt) tarbima. Küllastumine kaubast nagu nõgus graafik, tipud üleval. Eelarvejoon Eelarve kitsendus: xPx + yPy = M, x- kauba X kogus, y-kauba Y kogus. Px kauba X hind, Py kauba Y hind, M- eelarve (money, võib olla ka I-income). y=M / Py (Px/Py)x , siit saab arvutada kauba Y koguse y, mis on võimalik osta erinevate kauba X koguste korral (eelarvejoone funktsioon). Eelarvejoon kui palju erinevaid kombinatsioone (toodexKogus vs teine toodexKogus) ma saan osta. Joonis 1: Eelarvejoon Sissetulek Sissetulek -Px EJ tõus= / = Py Px Py Sissetulek - Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py
MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1. Millised väited on tõesed mikroökonoomilise majanduskäsituse puhul kehtivatel eeldustel koostatava majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks punkt)? Kui majapidamise tarbimiseelarve suureneb, siis Eelarvejoone tõus leitakse hüviste hindade jagatise kasvab kõigi hüviste nõudlus kaudu Ratsionaalselt käituv majandussubjekt kasutab Kui toodetav hüvistekomplekt paikneb tootmis- oma käitumise põhjendamiseks erinevaid teoree- võimaluste piiril, siis on tasakaaluhindade suhe
Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu. Eelarvejoon näitab, kui palju on võimalik osta hüvise Y kogust y, kui ta tarbib hüvist X koguse x. Kasutades ükskõiksuskõveraid ning eelarvejoont, on võimalik leida tarbimise tasakaal ehk hüviste optimaalne kogum, mis tagab tarbijale maksimaalse rahulolu. Hüviste optimaalne kogum asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Eelistuste aksioomile vastavalt pakub suuremat rahulolu see hüviste kogum, mis asub kõige kõrgemal kättesaadaval ükskõiksuskõveral. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse piirmääraga ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega. Tarbimine on tasakaalus tingimustel, et erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. 7.TOOTMISKULUD
2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida
väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver vertikaalne sirge. Snobismiefekt – Vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest nad ei taha sarnaneda teistega (snoob). Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Tootmisfunktsioon – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K), kus L – tööjõud ja K- kapital Tootmisvõimaluste kõver – Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral.
b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c. Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbja saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral d. Hüvise A kogust, millest tarbja on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B 7. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub: a. Rahaline sissetulek b. Ühe või mõlema hüvise hind c. Asenduse piirmäär d. Tarbja eelistusjärjestus 8. Tarbimise tasakaal on (vaata joonist): a. Punktis M b. Punktis L c. Eelarvejoone igas punktis d. Punktis K 9. Ükskõiksusväli kajastab seda, et: a. Vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult b. Rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad
Hüviseid kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, nad võivad olla materjaalsed( kaubad) või mittematerjaalsed( teenused). Majapidamine on majandusüksus, millel onühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab täies mahus ära kasutada. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda- kui palju võimaldab eelarve tarbida. Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, alati suhteline ja muutlik. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise
!!! 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C kõiki kaupu 3 ühikut 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C Tagasiside Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksi puhul on iga hüvise puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kaub uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind su osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub va punktist d punkti b). Küsimus 14 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, sed kogurahulolu see väljendab. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside
16. Selgitage piirkasulikkuse ja rahaühiku piirkasulikkuse mõisteid ning nende erinevusi. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Rahaühiku piirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada üks kroon. 17. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Mida kaugemal on samakasulikkuse kõver,seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks. 19. Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt? Kirjeldage vastava otsustusprotsessi erinevaid etappe. Kas ühe ja sama hüvise korral on optimaalne komplekt kõigile tarbijatele ühesugune
X1 Eelarve kitsendus : XoPx+yPy=M (eelarve) X-kauba x kogus Y- kauba y kogus Px kauba x hind Py- kauba y hind Y=M/Py-(Px/Py)*X Siit on võimalik arvutada Y kogus, mis on võimalik osta vastavate kauba x koguste korral. Y Y=M/Py-Px/Py*x *B I/Py=M/Py Kõik punktid eelarvejoone peal näitavad seda, et kõik raha on ära kulutatu Punkti B ei saa, sest see on eelarvejoonest ülevalpool Punkti A korral jääb raha alles. Ej tõus=siisetulek/Py : sissetulek/Px=Px/ *a X
ka erinevat kogukasu, järelikult ei saa nad lõikuda. Joonis, slide 16 Ebaharilikud ÜKK-d: · Asenduskaubad · Täiendkaubad · Halvad kaubad Joonised, slide 18,19,20, 21 Eelarve kitsendus: xPx + yPy = M, x- kauba X kogus , y- kauba Y kogus Px- kauba X hind , Py- kaubaY hind, M eelarve. y = M / Py (Px / Py)x, siit saab arvutada kauba Y koguse y, mis on võimalik osta erinevate kauba X koguste korral (eelarvejoone funktsioon). Joonis, slide 23,24 EJ tõus = sissetulek /Py : sissetulek /Px =-Px / Py EJ tõus näitab, kui suurest hüvise y kogusest tuleb loobuda, et juurde saada veel 1 ühik hüvist x. Eelarvejoone nihked. Joonis, slide 26, 27 TARBIMISE TASAKAAL kasutatakse ÜKK ja EJ. Hüviste optimaalne kogum on EJ ja ÜKK puutepunktis. See kogum asub kõige kõrgemal kättesaadaval ÜKK-l. Joonis, slide 29 Puutepunktis on ÜKK tõus = EJ tõus, kehtib tingimus: · MRSxy = - Px /Py
tavadele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question50 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question51 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question52 Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1
Küsimus 27 Küsimuse tekst Ükskõiksuskõver (ÜKK) Vali üks: a. on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes b. on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes c. võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega d. on negatiivse konstantse tõusuga Küsimus 28 Küsimuse tekst Tarbimise tasakaal on (vaata joonist) Vali üks: a. eelarvejoone igas punktis b. punktis L c. punktis M d. punktis K Küsimus 29 Küsimuse tekst Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25 €, siis Vali üks: a. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € b. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null c. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € d. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null Küsimus 30 Küsimuse tekst Asendamise piirmäär mõõdab
Selle komplekti korral u (5,5;8,46 ) 5,5 2 8,46 64 4 255,915 256 u * , kasulikkustase on samasuur. Kui suur oleks sellise komplekti maksumus ning kui suur oleks kasulikkustase selle eelarve ja komplekti ratsionaalse koosseisu korral? Selle komplekti maksumus: 10 x1 10 x2 55 84,6 139,6 , komplekt ei ole tarbijale kättesaadav. Kui tarbijal oleks nii palju raha, siis maksimaalselt saaks ta osta kumbagi hüvist 13,96 tükki (eelarvejoone otspunktid). Ratsionaalne oleks kulutada sellest kaks kolmandikku esimese hüvise ja üks kolmandik teise 2 139,6 hüvise ostmiseks. Seega oleks uus optimaalne komplekt x1** 9,31 ja 3 10 139,6 x2** 4,65
2) täidavad kogu tarbimisruumi 3) ei ristu kunagi omavahel 4) on kumerad 7) Tarbimiseelarve ja selle graafiline esitus – eelarvejoon. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve – selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. 14 8) Eelarvejoone võrrand, muutused selles. Eelarvejoone üldkuju p1q1 + p2q2 = m p1 – esimese hüvise hind p2 – teise hüvise hind q1 – esimese hüvise kogus q2 – teise hüvise kogus m – eelarve suurus p1q1 – kulutused esimesele hüvisele
d. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal 15/17 Arvestustest 3.1 Küsimus 42 Tarbimise tasakaal on (vaata joonist) Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks: a. punktis L b. eelarvejoone igas punktis c. punktis M d. punktis K Küsimus 43 Asendamise piirmäär mõõdab Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kahe kauba hindade suhet küsimus b. asendusefekti suurust c. tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus
suhtes tarbijad on ükskõiksed (st ei oma eelistusjärjestust). Eelarvejoon omanikud saavad omandi kasutamise õiguse eest. Rahvamajanduse näitab kõiki neid hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud arvepidamise seisukohast on oluline just netoeksport, mis on kaupade ja hindade taseme ja sissetuleku korral. Tarbija tarbimine on tasakaalus teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. Makromajanduslikest eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Ettevõte on tulunäitajatest on olulisim rahvatulu, mis väljendab kõigi ühiskonna organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja majandussubjektide (kodumajandite, ettevõtete ja valitsussektori) poolt tegutseb Majandusteooria liigitab ettevõtted kolme suurde gruppi: teenitud kogutulu. Isikliku kasutatava tulu arvestamiseks lahutatakse
o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida) Eelarvejoon-Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. GRAAFIK 8) Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine Samakasulikkuskõvera ning eelarvejoone puutepunkt(selle poolt kirjledatav tarbimiskomplekt-nullpunktist kaugeimal. + ÜLESANDED 3. Firmateooria 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk objekt: Ettevõte ja selle käitumine turul eesmärk: välja selgitada kuidas kujuneb välja hüvise pakkumine ühe konkreetse ettevõtte poolt. 2) Firmateooria eeldused o toodetakse ühte hüvist o toodetav kogus=realiseeritav kogus (varusid ei ole)
Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad 3 ei muutu, siis eelarvejoon nihkub üles paremale, aga tõus ei muutu. Kui eelarve ja hinnad
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question50 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question51 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question52 Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1
kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena: Eelarvejoon nihkub kui muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud suuremaks ühe kauba hind (x või y) hind tõuseb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud väiksemaks Eelarvejoone tõus muutub hüvise ühikuhinna Px või Py muutumisel.
Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik. Kasulikkus U Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P. MU = U
Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral.
optimaalsesse punkti ordinaalse kasulikkuse teooria raames. Piim Leib Joonis 14. Tarbija kasulikkuse maksimeerimine 30 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Joonistades eelarvejoone ja ükskõiksuskõverad ühele joonisele, näidatakse joonisel 14, et kõige kõrgem kättesaadav ükskõiksuskõver puutub eelarvejoont. Seega kasulikkust maksimeeriv tarbimiskombinatsioon asub ükskõiksuskõvera ja eelarvejoone puutepunktis. Kuna tarbija maksimeerib oma kasulikkuse punktis, kus eelarvejoon puutub ükskõiksuskõverat, siis on selles punktis eelarve joone ja ükskõiksuskõvera tõusud võrdsed
hüvise kõigi võimalike koguste kombinatsioone, mis kindlustavad tarbijale võrdse rahulduse e samasuure tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY Väljendab ühe hüvise (Y) hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise (X) lisaühiku kasuks, püsides samal ÜKK-l (TU=const.) QY hüvise Y koguse muut MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVEJOON EJ EELARVEJOONE TÕUS absoluutarvuliselt EELARVEKITSENDUS 9 TARBIMISE TASAKAAL tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade
Kui kauba X ühik maksab 10 krooni ja kauba Y ühik 15 krooni, siis 300 kroonise eelarve (sissetuleku) korral võib tarbija osta 30 ühikut X või 20 ühikut Y kaupa. Joon.9.2. esitatud eelarvejoon väljendab kõiki võimalikke kaubakombinatsioone, mille summaarne maksumus on 300 kr. Eelarve joone tõus võrdub kahe kauba hindade suhtega ja näitab kauba kogust, millest tuleb loobuda, et osta lisaühik teist kaupa. Sissetuleku muutus nihutab eelarvejoone asendist A asendisse A1 kauba X hinna muutus asendisse A2 ja kauba Y hinna muutus asendisse A3 Tarbimistasakaalu leidmiseks paigutame ükskõiksus-kõverad ja eelarvejoone ühisele joonele. Joon.9.3. Tarbimistasakaal Eelarvejoone iga punkt tähistab mingit kaupade kombinatsiooni, mida tarbija võib endale lubada
kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 6
3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline
teise vastu nii, et tema kogukasulikkus ei muutuks. a) Õige b) Vale 32. Eelarvejoonel asuvad kõik ühesuguse maksumusega tarbimiskomplektid. a) Õige b) Vale 33. Kui MUx/Px=1,5 ja MUy/Py=3,5, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba Y tarbimist ja vähendama kauba X tarbimist. a) Õige b) Vale 34. Eelarvejoonest sissepoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. a) Õige b) Vale 35. Eelarvejoone tõus on võrdne suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 36. Kahaneva piirkasulikkuse seadus väidab, et mida rohkem me mingit kaupa või teenust tarbime, seda väiksemaks jääb iga järgmise tarbitava ühiku kasulikkus. a) Õige b) Vale 37. Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. a) Õige b) Vale 38. Kui kaks inimest tarbivad samasuguses koguses kaupa X, siis on ka nende kogukasulikkused ühesugused. a) Õige b) Vale 39
Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA Majapidamine e household grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised majanduslikud otsused. Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS asenduse piirnorm = delta x dx ------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%) E= delta 0 (%) / |delta P| (%) MU1/ P1 MU2/P2 3. LOENG
!! ÜKSKÕIKSUSKÕVER>>> Asendamise piirmäär mõõdab: Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu Asendamise piirmäär: Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda Asenduse piirmäär näitab: Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind Hinna tõustes nihkub: Eelarvejoon vasakule Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 , siis: Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null. Majanduslik efektiivsus on: toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kulutustega.(õige, majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest) Mida ei eelda tarbija valikuteooria
iseloomustab tabel joonisel 5.3. Joonisele 5.3 on kantud Anu eelarvejoon. Joonis 5.3 Eelarvejoon Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid, mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. Üldjuhul, kaupade x ja y puhul näeb eelarvejoone võrrand välja selline: Meie näites on kaupadeks pitsa hinnaga 60 ja vein hinnaga 30. Sissetulek M=300. Seega näeb eelarvejoone võrrand välja selline: 5.4. Kasulikkuse maksimeerimine Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kasulikkuse maksimeerimiseks tuleb vaadata piirkasulikkust ühe kulutatud krooni kohta. Kui
hinnataseme korral; c) kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral; d) kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse. 27. Mõlema kauba hinna tõustes nihkub: a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 28. Sissetulekute suurenedes nihkub a) eelarvejoon vasakule; b) eelarvejoon paremale; c) ükskõiksuskõver vasakule; d) ükskõiksuskõver paremale. 29. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub a) tarbija eelistusjärjestus; b) ühe või mõlema hüvise hind ja seejuures mitte võrdeliselt; c) rahaline sissetulek; d) asenduse piirmäär. 30. Täiendkaupade korral on ükskõiksuskõvera kuju joonisel, kas: a) kõver a; b) kõver b; c) kõver c; d) kõver d. Küsimustele 31 -33 vastamiseks vaata joonist 2. 31. Tarbimise tasakaal on a) eelarvejoone igas punktis; b) punktis M; c) punktis K; d) punktis L. 32
tootmisteguritest. Tööjõud L ja kapital K.). Samakulujoon-tõus neg, näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulud ei muutuks. Ühe teguri panuse suurendamisel peab teise teguri panus vähenema – siis kulud samad. Kuju sõltub tootmistegurite hinnast ning selle kaugus koordinaatide algpunktist toomisteguritele tehtavatest kulutustest c. Samakulujoone võrrand on analoogne eelarvejoone võrrandiga. wL +rK=c Alternatiivkulu- ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidega teenida. Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu.
lähtuvalt. Samasuskõver iseloomustab graafiliselt igas punktis kahe toote võrdväärseid kombinatsioone. Tarbijad otsustavad vaid seda , kui suurest kogusest ühest kaubast nad on nõus loobuma, et saada osta teist kaupa. Eelarvejoon näitab seda, mida kahe kauba erinevate kombinatsioonide korral on tarbija üldse suuteline ostma. Tarbimistasakaal väljendab niisugust hüvede kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Seda tähistab graafiliselt samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt Kõik me püüame oma tegemisi kasulikuks muuta. Kasulikkuse mõistet on majandusteaduses mitmeti tõlgendatud. Tsiteeriksin järgnevalt üht majandusteooria suurkuju Adam Smithi, kes jõudis järgmisele järeldusele: "Miski ei ole kasulikum kui puhas vesi, aga tema eest maksame me väga vähe. Teemandil vastupidi ei ole suurt kasutamisväärtust, aga ta on väga kallis" Selline paradoks on lahendatav
ühine eelarvejoon tähendab, et MRSA=p1/p2=MRSB Pareto-parenemine pole võimalik, st et juba esineb Pareto-efektiivne jaotus 16.Esitage II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav täiusliku turu vaba ja võrdse konkurentsi kaudu) tõestus? II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav turutasakaaluna) tõestus: valime Pareto-efektiivse jaotuse kahe samakasulikkuskõvera puutepunkt tähendab, et MRSA=MRSB asetame eelarvejoone nii, et p1/p2= MRSA=MRSB jaotus on saavutatav turutaasakaaluna, mida toetab eelarvejoon 17.Selgitage vahetusefektiivsete jaotuste hulga kujunemine Edgeworth-Bowley kastis ja tarbijate võimaliku kasulikkuse raja seos? Vahetusefektiivsete jaotuste hulga ja võimaliku kasulikkuse raja seos seisneb selles, et erinevad samakasulikkuse kõverate puutepunktid moodustavad efektiivsete vahetusvõimaluste hulga, mis kujutavadki endast võimaliku kasulikkuse raja.
48. Tulude suurenemine ajaperioodil üks suurendab Irving-Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis tarbimist (kui tarbitakse normaalhüviseid): ajaperioodil üks ning suurendab tarbimist ajaperioodil kaks 49. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul C=C0+cYd, siis füsioloogilist tarbimismiiniumi väljendab: C0 50.Vaadake joonist, kus Y1 ja Y2 näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid. Millises eelarvejoone punktis on tarbija esimesel ajaperioodil laenaja? D 51. Kui püsiva tulu piirkalduvus on 0,9 ning jooksev tulu kokku on 55000 rü, millest juhuslik tulu on 5000 rü, siis Friedmani püsiva tulu hüpoteesi kohaselt on tarbimine: 45000 rü 52.Vaadake joonist, kus Y1 ja Y2 näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid. Kui tarbija valib tarbimiseks eelarvejoonel punkti A, siis milline on
ÜLESANDED Ülesanne 6-10 Toote A kokkupanekuks kulub töötajal 40 min, toote B kokkupanekuks 1h 30 min. a) Leida avaldis, mis seoks tööpäeva jooksul (8 tundi) kokkupandud toodete A ja B koguseid. b) Kui päevas tuleb kokku panna 6 toodet sordist A, mitme toote B jaoks jääb veel aega? c) Kas on võimalik kokku panna 5 toodet A ja 3 toodet B? Ülesanne 6-11 Kahe kauba peale, mille hinnad on vastavalt 30 kr ja 50 kr, on võimalik kulutada 1200 kr. Leida eelarvejoone võrrand ilmutatud kujul y suhtes (ehk avaldada võrrandist y): a) antud hindade ja eelarve korral; b) eelarve on 25% väiksem; c) esimese kauba hind kahekordistub; d) teise kauba hind langeb 10 kr võrra. Ülesanne 6-12 Farmer kasvatab suuri ja väikeseid broilereid. Iga suure broileri üleskasvatamiseks kulub 20 kg sööta ja väikese jaoks 10 kg sööta. a) Leida seos broilerite arvu vahel, kui farmeril on sööta 1500 kg ja ta tahab kõik ära kulutada.
ÜLESANDED 6.15 Toote A kokkupanekuks kulub töötajal 40 min., toote B kokkupanekuks 1h 30 min. a) Leida avaldis, mis seoks tööpäeva jooksul (8 tundi) kokkupandud toodete A ja B koguseid. b) Kui päevas tuleb kokku panna 6 toodet sordist A, mitme toote B jaoks jääb veel aega? c) Kas on võimalik kokku panna 5 toodet A ja 3 toodet B? 6.16 Kahe kauba peale, mille hinnad on vastavalt 30 kr ja 50 kr, on võimalik kulutada 1200 kr. Leida eelarvejoone võrrand ilmutatud kujul: a) antud hindade ja eelarve korral; b) eelarve on 25% väiksem; c) esimese kauba hind kahekordistub; d) teise kauba hind langeb 10 kr võrra. Arvutil programmis MSExcel konstrueerida vastavad graafikud. 6.17 Leida, milline on joonisel 38 toodud eelarve joonele vastav eelarve väärtus ja hüvise X hind, kui hüvise Y hind on 45 kr. Joonis 38
annaabi.ee 
