Lembit Peterson (0)

LEMBIT PETERSON
Referaat
Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. ELULUGU 4
1.1. Karjäär 4
1.2. Tunnustus 5
1.3. Ühiskondlik tegevus 5
2. LEMBIT PETERSON JA TEATER 7
KOKKUVÕTE 8
KASTUATUD KIRJANDUS 9
LISAD 10
Lavastused 10
Rollid teatris 12
Rollid filmides 12

SISSEJUHATUS

Lembit Peterson on Tallinna teatrimaailmas üks tuntumaid nimesid , kuid tihtipeale on tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt.
Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist.

1. ELULUGU

Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last.
L. Peterson on lõpetanud 1971 . aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson )
Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks raamatukokku tööle ning oli ka “Noorte Hääle” tehniline toimetaja .
Kooliajal tegeles Peterson lugemise ja kirjandusega. Ta kirjutas ka ise laule ning luuletusi, kuid mida rohkem ta teatriga hakkas tegelema, seda vähem tegeles ta nende asjadega, kuna kogu huvi ja loomejõud läks teatrisse. ( http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.ht m)

1.1. Karjäär

L. Peterson on töötanud raamatukoguhoidjana, tehnilise toimetajana , ajakirjanikuna, katlakütjana ja ehitustöölisena, lavastajana, näitlejana ja pedagoogina.

• 1976-79.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastaja ja näitlejana;
  
• 1979-82.a. Viljandi Draamateatris “Ugala” lavastajana,
  
• 1982-86.a. TRKonservatooriumi lavakunstikateedris vanemõppejõuna
  
• 1985-88.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastajana
  
• 1988-90.a. TRA Draamateatris lavastajana
  
• 1990-92.a. Viljandi Kultuurikolledzhi teatrikateedri juhataja
  
• 1992-2003.a. Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja
  
• 1995 k.a. THEATRUMi kunstiline juht
  
• 2003 k.a. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht
  

1.2. Tunnustus

• 1986 – Ants Lauteri nimeline preemia;
  
• 1998 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia;
  
• 2000 – Beata Angelico auhind, Rooma ;
  
• 2001 – Valgetähe IV järgu orden ;
  
• 2002 – Teatriliidu aastapreemia  : parima meesnäitleja auhind Nikolai Kirsanovi rolli eest Turgenevi -Shapiro “ Isad ja pojad”;
  
• 2003 – Eesti Teatriliidu aastapreemia: parima lavastaja auhind “Hamleti” lavastamise eest;
  
• 2005 – Riigivapi IV klassi orden;
  
• 2007 – Aasta isa
  
• 2009 – Eesti Teatriliidu auhind parimale lavastajale P.Claudeli „Maarja kuulutamise“ ja Grishkovetsi „Linna“ eest;
  
• 2009 – Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimeline auhind teatrialase pedagoogilise tegevuse eest.
  

1.3. Ühiskondlik tegevus

Ta oli 40 kirja üks allakirjutajatest.
Eesti Humanitaarinstituudi (1988), Vanalinna Hariduskolleegiumi (1987) ja fondi Hereditas (1993) asutajaliige. Peterson kuulus ka Eesti Humanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi ning on Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu liige. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson )
Lavastaja üheks suurimaks ning väga hinnatud saavutuseks on stuudioteatri Theatrumi asutamine. Ajakirja Teater. Muusika . Kino 1998. aasta augusti väljaande intervjuus rääkis Peterson, et Theatrumi eelajalugu algas juba aastal 1982, mil ta läks koos näitleja Aarne Ükskülaga lavakunstikateedri XII lennu õppejõuks, mis andis talle üha enam mõtteid ning soovi asutada oma teater. Kahjuks tekkis aga palju majanduslikke ning ka isiklikke probleeme ja see lükkus aina rohkem edasi. Tänu paralleelselt alustanud Vanalinna Hariduskolleegiumile osutus see aga taas võimalikuks ning koos Juhan Viidingu, Humanitaarinstituudi ja fondi Hereditas abiga hakkaski Theatrum oma esimesi samme teatriloomise poole astuma .
Theatrum on üks suur perekond, mis ei koosne ainuüksi Petersonide perekonnast, vaid ka paljud Theatrumi armastajad on kujundanud seda stuudioteatrit aastate jooksul. ( http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.ht m)

2. LEMBIT PETERSON JA TEATER

Lembit Petersoni sõnul on teater talle lapsest peale südamelähedane olnud. Kuna ta ema tegi kaasa rahvateatris, käis L. Peterson emaga vahel kaasas ja nad külastasid ka draamateatrit.
1970. aastate algul käis Peterson palju ENSV Riikliku Noorsootetri etendusi külastamas. Neid nähes, tuligi idee lavastajaks õppida, sest näitlejaks ei arvanud ta ennast sobivat . Ja kuna lavakunstikateedris kuulutati välja lavastajate vastuvõtt, otsustas ta proovida. ( http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/16.11.07/tekstid/elu/4.html )
Theatrumi kunstiline juht ning üks asutajaliikmeist L. Peterson on öelnud: „Lavastajana püüan aidata kaasa, et näitlejad oleksid kaasloojad. Ma ei hakka neid väänama nagu marionette või nad ei ole savi mu käes, vaid ma püüan arvestada nende väärikust isegi siis, kui see, mis nad teevad, tundub mulle esmapilgul täiesti arusaamatu. Lihtne on tulema, et lavastaja teab ja lavastaja ütleb (ta saab selle eest palka) ning mina lihtsalt täidan käsku ja saan selle eest palka. See on teatri surm. Teha kellestki teatri tinasõdurid mulle ei meeldi. Ja ma ei taha sellist asja ka laval vaadata.”
„Etenduse kontseptsioon sünnib ühiselt vastastikuse töö käigus ja lavastajale usaldatakse lõplik vormistamine, kuhu on kokku püütud kõigi teiste mõtted. Selline looming mulle meeldib, see on huvitav.”
Aastaid Vanalinna Hariduskolleegiumis teatriharidust korraldanud Petersoni õpilasteks on olnud mitmeid praeguseks tunnustatud näitlejad, rääkimata tema enda lastest.
Lembit Peterson on öelnud, et selline stuudioteater oli tema kutsumus juba teatrikooli ajal ning aimus sellest oli tal juba enne teatrikooli astumist.
( http://www.epl.ee/artikkel/465819 )

KOKKUVÕTE

Lembit Peterson on Eesti üks silmapaistvam teatritegelane, kes on pühendunud oma elus väga palju teatrile, kuid selle kõrval on suutnud üles kasvatada ka kuus last. Ta on suurepärane lavastaja ning näitleja, kes on suutnud asutada oma stuudioteatri, kust on üles kasvanud mitmed tunnustatud Eesti näitlejad.
Ma loodan väga, et lähimas tulevikus hakkab üha rohkem eestlasi L. Petersoni tööd hindama ning näevad, kui õpetlik, humoorikas ja palju muudki head pakkuvad on tema näitlejatöö ning lavastused.

KASTUATUD KIRJANDUS

1.) Helme , K. Lembit Peterson teel loova rahuni.- Õpetajate Leht, 16. november 2007 (nr. 42), lk. 7.
2.) Karja, S. Vastab Lembit Peterson. [ http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.ht m] (05.03.11)
3.) Laks , T. Lembit Peterson: lavalolek on risti peal olemine. [ http://www.epl.ee/artikkel/465819 ] (04.03.11)
4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson (04.03.11)

LISAD

Lavastused

EESTI NSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS

• 1976 Samuel Beckett , Godot'd oodates
  
• 1977 Fernand Crommelynck, “Suurepärane sarvekandja”
  
• 1978 Vladimir Tendrjakov, „Koolilõpuöö“
  
• 1978 Tammsaare - Rummo “ Ramilda Rimalda” Eesti Riiklikus Noorsooteatris
  
• 1980 Arnold Wesker, „Neli aastaaega“
  
• 1986 Molière, “ Misantroop ”
  
• 1987 Thomas Bernhard , „Päral“
  

VILJANDI UGALAS

• 1979 – Büchner, “Woyzeck”
  
• 1980 – Molière, “Don Juan ”, Lavakunstikateedri diplomietendusena
  
• 1982 – Anouilh , „ Antigone “, Lavakunstikateedri diplomilavastus
  
• 1982 – Albee, “Kõik aias”
  

EESTI DRAAMATEATRIS

• 1981 – Paul-Eerik Rummo, „ Kass !Kass!Kass!“
  
• 1988 – Bernard Kangro , „Merre vajunud saar“
  
• 1990 – Molière, “ Kodanlasest aadlimees”
  

TALLINNA LINNATEATRIS

• 2002 – Sinisterra “¡Ay, Carmela!”
  

RÄNDTEATRIS

• 1986 – „Aucassin ja Nicolette“, Lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate ja etenduseks moodustatud vanamuusika ansambli ettekandes
  
• 1992 – „ Farss isand Patheline’ist“, Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega
  
• 1992 – Paul-Eerik Rummo, „Valguse põik“, Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega
  

THEATRUMIS

• 1994.a. „Armastuse mirage“ A.Tshehhovi ainetel
  
• 1995.a. „ Aadama mäng“
  
• 1996.a. „Lavakava Kristjan Jaak Petersoni loomingust“
  
• 1997.a. A.Puškini „Väikesed tragöödiad“
  
• 1998.a. Maeterlincki “Pelléas ja Mélisande”
  
• 1998.a. Anouilh „Antigone“
  
• 1998.a. T.Bernhard „Harjumuse jõud“ koostöös Eesti Draamateatriga
  
• 1998.a. „Väikesed komöödiad“ A.Tshehhovi loomingu ainetel
  
• 2000.a. Molière’ i “ Tartuffe “
  
• 2001.a Gábor Görgey “Vader, kus tukk on?”
  
• 2002.a. F.Pessoa “Merimees”
  
• 2002.a. J.Viiding, T.Rätsep “Olevused”
  
• 2003.a. „Miks mitte abielluda “ A.Tshehhovi ainetel EHI üliõpilastega
  
• 2003.a. William Shakespeare , “Palju kära ei millestki”
  
• 2003.a. Shakespeare’i „ Hamlet “
  
• 2004.a. V.Tendrjakovi “Koolilõpuöö” (VHK teatriklassi lõputöö)
  
• 2005.a. Karol Wojtyla “Juveliiripoe ees”
  
• 2006.a. Lavakava A.Tshehhovi loomingu ja vene romansside ainetel
  
• 2006.a. Dostojevski “Valged ööd”
  
• 2006.a. T.S. Elioti “Kokteiliõhtu”
  
• 2007.a. Shakespeare „Kaks veroonlast“
  
• 2008.a. J.Grishkovetsi “Linn”
  
• 2008.a. P. Claudeli „Maarja kuulutamine“
  
• 2009.a. J. Tätte „ Latern “ koos Maret Mikuga, THEATRUMi, VHK ja NARGEN OPERA koostööprojekt
  
• 2010.a J.Griškovetš "Planeet"
  
• 2010.a. "Etüüd teisest pärnapuust vasemal"
  
• 2010.a. A.B. Vallejo "Lõõmav pimedus" VHK teatriklassi lõputöö
  

Valladolidi TEATRO CERVANTES ’es

Rollid teatris

• Huhuu – „Popi ja Huhuu”, 1975
  
• Margus – „Jumala saar”, 1977
  
• Genka – „Koolilõputöö”, 1978
  
• Trigorin – „ Kajakas ”, 1978
  
• Alceste – „Misantroop”, 1986
  
• Arkel – „Pelléas ja Mélisande”, 1998
  
• Kirsanov – „ Isad ja pojad”, 2003
  
• Isa vaim ja esimene näitleja – „ Hamlet ”, 2003
  
• Juhuslik möödakäija, Adam – „Juveliiri poe ees”, 2006
  
• Isa – „Linn”, 2008
  
• Isa – „Maarja kuulutamine”, 2008

  

Rollid filmides

• Katku Villu – „Kõrboja peremees ”, 1979
  
• Taaniel Tina – „ Arabella , mereröövli tütar”, 1982
  

12