Valgustusajastu lühikonspekt (0)

1 Hindamata

Valgustusaeg oli periood Euroopa ajaloos mis kestis 1680 – 1780 . Valgustus tähendas uut ja paremat mõtteviisi. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Üks prantsuse filosoofe Rene Descartes väljendas kujukalt oma juht mõtet „Ma mõtlen, järelikult olen olemas .“ Minu meelest on see parim mõte valgustusajastu jooksul. Nagu näha said ka sel ajal kõik inimesed sellest mõttest õieti aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montesquieu , Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. „ Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ,“ väitis ta. Tema meelst pidi valitsema absolutismik monarh, kes on haritud ja peab silmas üldsuse kasu. Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just pidand mõtlema sellele, kuidas seda olukorda parandada, mitte jätma selle sinna paika. Rousseau hüüdlauseks sai aga „Tagasi loodusesse! “ Tema ülistas eelajalugu , kus puudus eraomandus ja kõik olid õnnelikud. Veel oli ta täielik demokraatia pooldaja , mis pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks . Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas kaubandust ja kodumaist tööndust, vähendas teaokoormisi. Ta oli tuttav valgustuskirjandusega ja ta kutsus kokku haritlasi kogu Euroopast. Friedrich oli väga kohusetundlik ja asjalik valitseja, rahvas austas teda. 18. sajandi Austrias valitses 40 aastat joseph teise ema Maria Theresa, kes viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud Austria valduste parandamine. Joseph teine läks, aga kaugemale valgustusaja ideedega. Ta kohustas ka aadlike ja vaimulikke makse maksma ning kaotas pärisorjuse ja jätkas usuvabadust. Valitsejana püüdis ta kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Friedrich Wilhem oli tõesti karm valitseja, aga tänu temale sündis Friendrich teine, kes oli väga hea valitseja. Friedrich on võitnud vähemalt minu sümpaatia, sellise tugeva ja õigalse valitsejana, kes tõi palju kasu oma riigile. Sama on ka Joseph teisega, kes minu meelest oli ka täiesti õiglane ja tore valitseja, kes mõtles oma rahvale. Üldse valgustusajastu tõi väga palju selgust maailma ja ta tõi kohale õige mõtteviisi, mis aitas ühiskonna elutingimuste ja olude paranemisele kaasa. Äitäh valguajastu, et sa seda meie esiesiesiesivanemate jaoks tegid.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mukk1551 Õppematerjali autor

kuna toimus
tähtsamad nimed
aastad
sündmused

valgustusajastu

Sarnased õppematerjalid

odt

Valgusajastu.

Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. 17.-18. sajandil levis arusaam, et Jumalal on maailma luues universumis kehtiva korra igaveseks kindlaks määranud ega sega end hiljem maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumalalt imet oodata. Taolist õeptust nimetatakse deismiks. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Sageli nimetataksegi 18.sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma

Ajalugu

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Prantsuse keel asendas ladina keele. Ainult Austria õukonnas üritati 18. sajandi keskpaigani prantsuse keele pealetungile vastu seista. Euroopas hakati esimest korda valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse

Ajalugu

doc

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism Keskajal hakkas avarduma maailmapilt ning see arenes jõudsalt uusajal edasi. Tehnika areng on uusaega iseloomustav tegur, sest täna tehnikale saadi uusi tedmisi aladel millest polnud aimu kellelgil. Hakati hindama inimmõistust, juurdlemis võimet ja teaduslike katsetega saadud tulemusi isegi siis kui need olid vastu senistele tõekspidamistele. Valgustus ajastul on olnud palju neid kes on läinud ajalukku oma ütlustega näiteks Rene Descartes kelle juhtmõte oli : ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire oli öelnud sellise lause: ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Need on mõned nendest meestest kes on läinud ajalukku oma tõekspidamiste pärast. 18.sajandil toimus tähtsaim vaimne liikumine ehk valgustus. Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud

Ajalugu

doc

Valgustusajastu

. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt

Ajalugu

doc

Euroopa 16.- 19. sajand

........................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades

Ajalugu

doc

Uusaeg

· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18

Ajalugu

doc

Uusaeg

Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu

Ajalugu

doc

Valgustusajastu

11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse

Ajalugu

Rohkem sarnaseid