Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bluus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Bluus
Autor: ………..
Jazzi eelajalugu
Jazz -muusika kujunes välja 
Ameerika Ühendriikides Euroopa ja 
Aafrika rahvaste 
muusikatraditsioonide pikaajalised 
vastasmõju tulemusena. Esimesed 
jazz-orkestrid tekkisid New 
Orleansis  20. sajandi algul.
Bluusi  ajalugu
Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena 
kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev 
elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö 
leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. 
Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 
1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija.
Maabluus
Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 
Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt välja 
kujunenud. Laulu esitati: nasaalse, viimistlemata tämbriga, taotlemata 
vokaalset ilu.
   Kuulsamad maabluusi  esitajad : B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. 
Linnabluus
Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel 
aastatel linnastumisega. Seda esitasid 
mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks 
klaver või instrumentaalgrupp.  Varasemast  rohkem 
lauldi õnnetust armastusest. Linnades arenesid ka 
bluusi instrumentaalsed vormid. Klaveribluusi eriliigina 
on tuntud  boogie -woogie. Tuntuim klassikalise bluusi 
lauljaks on Bessie Smith. Tuntumad boogie-woogie  
pianistid olid A.Ammons, M.L. Lewis , P.Johnson ja 
J. Turner .
Bluusile iseloomulikud jooned
Soololaul
Väljendab üksikisiku tundeid
Nukra alatooniga
Bluusivorm: korduv 12- taktiline harmooniaskeem
Bluusi meloodia: 3 ja 7 astme 
madaldamine (harmoonias säilib 
mažoor)
Joe Turner
Bessie Smith
Big  Bill  Broonzy
Informatsioon võetud raamatust (lk 42-43)
Pildid:
https://www.google.ee/search?q=bessie+smith&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=PICfUt2HJuKt0QWL7YCQAQ&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1360&bih=652#q=joe+turner&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=A3Evv4W3kHE4CM%3A%3BI2wccKwbpMc2wM%3Bhttp%253A%252F%252Fimages3.mtv.com%252Furi%252Fmgid%253Afile%253Adocroot%253Avh1.com%253A%252Fsitewide%252Fflipbooks%252Fimg%252Fshows%252Fsay_it_loud%252F663.jpg%253Fwidth%253D311%2526height%253D210%2526enlarge%253Dtrue%2526matte%253Dtrue%2526matteColor%253Dblack%2526quality%253D0
.85%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.mtv.com%252Fartists%252Fjoe-turner-3%252F%3B311%3B210
https://www.google.ee/search?q=bessie+smith&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=PICfUt2HJuKt0QWL7YCQAQ&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1360&bih=652#q=bessie+smith&tbm=isch&imgd ii=_
https://www.google.ee/search?q=bessie+smith&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=PICfUt2HJuKt0QWL7YCQAQ&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1360&bih=652#q=big+bil +broonzy&tbm=isch&imgd ii=_
Tänan vaatamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Jazzi eelajalugu
  • Bluusi ajalugu
  • Maabluus
  • Linnabluus
  • Bluusile iseloomulikud jooned
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Bluus #1 Bluus #2 Bluus #3 Bluus #4 Bluus #5 Bluus #6 Bluus #7 Bluus #8 Bluus #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnabelMgi Õppematerjali autor
Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Blues
3
rtf

Blues

Kõigist Ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on bluus jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka "rusutud, nukker, sünge", siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad allasurutud orje olid oodanud ja paljudes spirituaalides palavalt palunud. Tekkisid vabade

Muusika
Jazz muusika
3
doc

Jazz muusika

Melismaatika ­ aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus. Rütminihe e off-beat ­ hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused. Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson. Bluus Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865). Bluus on soololaul, mis väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka ,rusutud, nukker, sünge', siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun