tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta ülevalt poolt läbi viidavates reformides. Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli võitlus katoliku kirikuga. Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles: ,,Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda". J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna
Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II
• Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim
Friedrich II õukond ja oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778.aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. [1][4] 3) Jean- Jasques Rousseau(1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama
muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu prantsuse haritlased sõitsid uude ideedega tutvuma Prantsusmaa valgustus: Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose
Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II
Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse
3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema meelest pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rousseau põhiteosteks on "arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi minna. Väljapääs tuli rahva suveräänteedist. Kõige paremini vastas tema põhimõttele vabariik, kuid tal oli ka selle suhtes kahtlusi. Ta pidas ühiskonna aluseks eraomandit koos vajalike abinõudega ebavõrdsuse vastu
Kõik kommentaarid