Valgusajastu. (0)

Konspekt.
Valgusajastu.
Keskaja lõpul maadeavastusega alanud maailmapildi avardumine jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Uusaja teaduse sihte väljendas kulukalt Prantsuse filosoofi Rene Descartes´i ( 1596 -1650) juhtmõte ,,Ma mõtlen,järelikult olen olemas´´ . Oma tähelepanekute ja mõtlemise abil avastas inimene looduses aina uusi seaduspärasusi. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. 17.-18. sajandil levis arusaam, et Jumalal on maailma luues universumis kehtiva korra igaveseks kindlaks määranud ega sega end hiljem maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumalalt imet oodata. Taolist õeptust nimetatakse deismiks. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus . Sageli nimetataksegi 18.sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma . Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu ,Voltarie ja Rousseau . Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ . Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Montesquieu põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Kõige kuulsamaks prantsuse valgustajaks sai Francois -Marie Voltaire . Voltaire sattus oma kirjatööde pärast paaril korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Nagu paljud teised valgustajad, elaska Voltaire pikka aega Inglismaal. Voltaire´i riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism - riigikord , kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh , kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friederich II õukonnasning oli kirjavahetuses Vene keisrinna Katariina II-ga. Valgustajatekäremeelsema tiiva tuntuimaks esinajaks oli Jean-Jacques Rousseau , kes sai kuulsaks teosega ,,Kasteaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse !´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu , kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal . Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali-rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes , aga ka salongides, s,o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellel raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Neid loeti meelsasti nagu ka utoopiaid – kirjanduslikke unelmaid ideaalsest maailmast. Nii kujunes tõeliseks bestselleriks Daniel Defoe romaan ,, Robinson Crusoe´´. Nõiaprotsessid jäid aegamööda minevikku , kohtumõistmisel kaotati piinamine ja seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Valgustusaja ideede mõjul pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist.
VALGUSTUS - periood Euroopas kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780.aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.