Kirjandi kirjutamise meelespea (0)

 
 
Kirjandi ​ kirjutamise​ meelespea 
 
PEALKIRI​ ​​väljendab​ mingit​ mõtet,​ mida​ tuleb​  kirjandis ​ ​​kaitsta​ või​ tõestada.​ ​​Sinu​ enda 
seisukoht​ peaks​ pealkirja​ ideega​ kokku​  langema ​ ja​ sul​ peaks​ selle​  teemaga ​ seoses​ üht-teist 
öelda​ olema.  
NB!​ Ei​ tohi​ koosneda​ ühest​ sõnast!​ nt​ „Raamatud“ 
Ei​ tohi​ lähtuda​ mingist​ üksikust​ tekstiosast 
Ei​ tohi​ olla​ lihtsalt​ mingid​  tekstiga ​ seotud​ sõnad​ nt​ „Raamatute 
kirjutamisest“ 
Pealkiri​ peab​ olema​ ühtaegu​ atraktiivne​ ja​ informatiivne​ –​ köitma​ lugeja​ tähelepanu.  
Järgnevalt​ on​ loetletud​ mõned​ juhised​ hea​ pealkirja​ kirjutamiseks. 
Nende​ kohaselt​ pealkiri: 
*võib​ ​olla​ ​nii​ ​ fraas ​ ​kui​ ​ka​ ​terviklause 
*ei​ ​ole​ ​liiga​ ​pikk 
*osutab​ ​teksti​ ​ tuumale  
*hoidub​ hinnangutest 
*pealkiri​ on​ metafooriline​ ja/või​  tabav  
*pealkiri​ on​ sobiv​ ja​ üldistav 
1.​  Pealkirjad ,​ milles​ on​ esitatud​ teksti​ idee​ ehk​  peamõte ​ („Inimene​ on​  saladus ”)​ Ka 
niisugused,​ mis​  esitavad ​ küsimuse,​ millele​ vastuse​ andmine​ ongi​ teksti​ peamõte​ („Kuidas​ ja 
miks​ peaks​ Eesti​ erinema​ teistest?”) 
2.​ Pealkirjad,​ milles​ on​  kesksel ​ kohal​ mõni​  motiiv ​ või​ detail​ („Oleme​ muutuste​  kiirteel ”). 
Viimase​ lahtimõtestamine​ avab​ teksti​ peamõtte. 
3.​ Pealkirjad,​ milles​ teema​ või​ probleem​ on​ esitatud​ üldsõnaliselt​ („Aeg​ ja​ inimene”).​ Autor 
peab​ leidma​ probleemi​ ja​ sellele​ lahenduse. 
 
 
 
 
 
SISSEJUHATUS​ (kuni​ 1/5​ tööst)​ juhib​ selle​ teema​ juurde,​ mis​ järgnevas​ kirjandis 
arutluse​ all​ on. 
Sissejuhatuses  
*​ võid​ põhjendada,​ miks​ sa​ just​ selle​ teema​ valisid, 
*​ võid​ rõhutada​ teema​ tähtsust, 
*​ võid​ mainida​ enda​ seotust​ selle​ teemaga, 
*​ võid​ valitud​ teema​ ükskõik​ mil​ muul​ viisil​ sisse​ juhatada. 
PÕHIOSA​ on​ tähtsaim​ osa,​ kus​ hakkad​ valitud​ teemal​ pikemalt​  arutlema ,​ esitama​ nn 
tõestusmaterjali,​ kasutades​  järgnevat : 
 
ALUSTEKST 
*​  omaenda ​ mõtted,​ arvamused,​ seisukohad, 
*​ tunnis​ arutatu,​ raamatutest​ loetu, 
*​ teadaolevad​ faktid, 
*​ teiste,​ autoriteetide​ arvamused, 
*​ igalt​ poolt​ mujalt​ kuuldu, 
*​ näited​ elust. 
Sealjuures ​ peab​ kogu​ valitud​ materjal​ tihedalt​ teemaga​ seotud​ olema​ ja​ samas​ –​ erinevad 
mõtted​ ja​ näited​ peavad​ omavahel​ loogiliselt​ seotud​ olema.​ See​ ongi​ kirjandi​ olemus.​ Vähem 
seotud​ mõtete​ liigendamiseks​ kasuta​ taandridu! 
 
KOKKUVÕTE​ on​ kirjandis​ kohustuslik,​ kuid​ see​ ei​ või​ olla​ mingi​ pealiskaudne, 
mõttetu​ lausejupp​ töö​ lõpus.​ ​​Kokkuvõte​ on​ lühike​ ja​ arusaadav​ lõpulõik,​ mis​ võtab​ kokku 
(teatud​ määral​  kordab )​ kogu​  eelpool ​ arutletud​ teema.​ Võid​ rõhutada​ seal,​ et​ suutsid​ valitud 
teemat​ piisavalt​ kaitsta,​ põhjendada.​ Uusi,​ eelnevas​ töös​ mitte​  esinenud ​ mõtteid​ või 
probleeme​ kokkuvõttes​ ei​ püstitata​ ega​ isegi​ mainita. 
 
 
 
 
 
LOOGIKA -​ JA​ SEOSE​VEAD​ kirjandites 
 
*​ Sissejuhatuses​ mainitakse​ asjaolusid,​ millest​ hilisemas​ kirjandis​  juttu ​ ei​  tehta ,​ või​ kui 
tehakse,​ siis​ ebasobivas​ mahus,​ st​ mainimise​ tasandil.​ Alustuses​ esitatav​ materjal​ peab 
olema​ sobivates​  proportsioonides ​ põhiosas​  käsitletud . 
*​ Sissejuhatuses​ esitatakse​ lausa​ pealkirjaga​ või​ ka​ põhiosas​ esinevaga​  vastuolus ​ olevaid 
väiteid . 
Kokkuvõttes​ lisatakse​ uudne,​ seni​ käsitlemata​ idee,​ mis​ jääb​ justkui​ õhku. 
*​ Kokkuvõttes​ väidetakse​ vastupidist​ pealkirjas​ esitatule​ ja​ põhiosas​ käsitletule.​ Juhtuda​ võib 
see​ näiteks​ siis,​ kui​ mitme​ teemat​ kaitsva​ idee​ ja​ näite​ järel​ käsitleb​ kirjutaja​ lõpetuseks​ ka 
ühte​ vastuargumenti.​ Kui​ viimane​ tundub​ liialt​ veenev,​ võib​ laps​ automaatselt​ moodustada 
selle​ põhjal​ ka​ kokkuvõtte. 
*​ Kirjandis​ käsitletavad​ ideed​ on​ teemakohased,​ kuid​ esitatud​ ebaloogilises​ või​ lihtsalt 
ebasobivas​ järjekorras.​ Niisuguse​ kirjandi​ mõtted​ on​ esitatud​ läbisegi,​ võib​ muuta​ kogu​ töö 
arusaamatuks. 
*​ Kirjandis​ käsitletavad​ ideed​ on​ teemakohased,​ kuid​ osa​ mõtted​ korduvad 
põhjendamatult​ mitmes​ lõigus,​  kusjuures ​ lisatud​ ei​ ole​ ühtegi​ uut​ nüanssi.​ Muudab 
mõttekäigu​ segaseks,​ ebaloogiliseks. 
*​ Kirjandis​ käsitletavad​ ideed​ on​ teemakohased,​ kuid​ omavahel​ sidumata,​ see​ tähendab,​ et 
seisavad​ üksteisest​ eraldi.​ Halvemal​ juhul​ pole​ õpilane​ suutnud​ eristada​ neid​ taandridadegagi. 
*​ Teemakohaste​ kenasti​ seotud​ ideede​ hulka​ on​ järsku​ lisatud​ sobimatuid,​ teemaga​ üldse 
mitte​ haakuvaid​ väiteid.​ Muudavad​ teksti​ arusaamatuks,​ ebaloogiliseks. 
*​ Teemakohaste​ ideede​ hulgas​ esineb​ vastandlikke​ mõtteid.​ Need​ võivad​ esineda​ erinevates 
lõikudes,​ kuid​ ka​ ühe​ lõigu​ piires,​ halvemal​ juhul​ isegi​ ühes​  lauses ​ ​​(mõned​ kirjutavad​ väga 
pikki ​ ja​ lohisevaid​  lauseid ). 
*​ Kõik​ tekstis​ esinevad​  väited ​ on​ seotud​ teemaga,​ kuid​ neid​ ei​ mingilgi​ moel​ kinnitatud, 
ilmestatud.​ ​​Seda​ võib​ juhtuda​ ka​ laia​ silmaringiga​ tublide​ kirjutajate​ puhul,​ kellel​ on​ suur 
hulk​ ideid,​ mille​ vahel​ ei​ osata​ valida.​ Süvenemise​ ja​ teema​ põhjalikuma​ käsitlemise​ asemel 
kujuneb​ välja​ hoopis​ üksteise​ otsa​ kuhjatud​ ideede​  loetelu  
*​ Muidu​ normaalses,​ arusaadavas​ töös​ võib​ kohati​ esineda​ ka​ täiesti​ loogikavabasid​ järeldusi 
ja​  seoseid ​ või​ absurdseid​ väiteid.​ Kindlasti​ on​ kirjutajal​ olnud​ oma​ idee,​ mida​ ta​ soovis 
esitada,​ kuid​ konarlik​  väljendusoskus ​ on​ selle​ hävitanud. 
*​ Sage​ on​ ka​ sisutühjade,​ mõttetute​ „sõnakõlksude“,​ hüüdlausete​ moodustamine,​ eriti​ töö 
lõpuosas,​ kokkuvõttes.​ ​​ Püüa​ ​neid​ ​vältida! 
 
STIILIKÜSIMUSED 
*​ Isikuvormi​ valik​ (mina,​ tema,​ meie,​ nemad,​ mitte​ mingil​ juhul​ sina-vorm).​ Ära​ kasuta​ ühe 
lause​ piires​ erinevaid​ vorme. 
*​ Kasuta​ ühtset​ ajavormi​ ( olevik ​ või​  lihtminevik ). 
*​ Väldi​ erinevaid​ kõneviise​ ühes​ lauses​ ( tingiv ,​ kindel​ jm). 
*​ Jälgi,​ millist​  käänet ​ nõuab​  tegusõna .​ (​ sarnanema​ millega,​ arvestama​ seda,​ põhineb​ millel 
jne). 
*​ Ühilda​ tegusõna​ ja​  käändsõna ​ ainsus​ ja​  mitmus ​ (perekond​ soovib,​ mitte​ perekond​ soovivad 
jne). 
*​ Sõnajärjestus,​ kõrvallause​ asukoht​ olgu​ paigas​ –​ täpselt​ vastava​ sõna​ järel,​ eristatud 
komadega . 
*​ Ebatäpne​  asesõna ​ kasutamine​ (ta​ –​ kes,​ kui​ juttu​ on​ olnud​ mitmest,​ me​ –​ kes,​ kui​ pole 
eelnevalt​ täpsustatud) 
*​ Sõnatüvede,​ sõnade,​ väljendite​ kordused​ lause,​ lõigu​ piires.​ Otsi​ sünonüüme,​ asenda​ igal 
võimalusel! 
*​ Liiga​ pikad,​ lohisevad,​ selgusetud​  laused ​ (muuda​ mustandis​ kaheks-kolmeks​ selgeks 
lauseks)​ või​ liiga​  lühikesed ,​ ühetaolised​ laused. 
*​ Lausetes​ sisalduvad​ ebaolulised,​ tähendust​ mittekandvad​ sõnad​ ja​ väljendid​ (siis,​ kui, 
nagu,​ oma​ jne).​ Võta​ lausetest​ kõik​ sellised​ välja. 
*​ Poolikud,​ ebaterviklikud​ laused​ (jälgi​ öeldist). 
*​ Liigne​ üldsõnalisus​ (Kõik​ teevad,​ mitte​ keegi​ ei​ tee,​ mitte​ kuskil​ mitte​ kunagi​ ei​ toimu, 
alati​ ja​ igal​ pool,​ siis​ hakkasime​ minema). 
*​ Ajamäärus​ olgu​ alalütlevas​ käändes​ (Järgmisel​ aastal,​ eelmisel​ päeval,​ igal​ kuul​ – 
millal). 
*​  Kaudkõne ​ õige​ moodustamine​ (Ema​ ütles,​ et​ ta​ läheb​ poodi​ jne). 
*​  Numbrid ​ 1–9,​ 100,​ 1000​ –​ kirjuta​ sõnadega,​ ülejäänud​ numbritega. 
*​ Ära​ kasuta​ erilise​ vajaduseta​ lühendeid,​ sulgusid,​ mitte​ mingil​ juhul​ slängi. 
*​ des-​ ja​ nud-,​ tud- lauselühendi ​ õigekiri​ (Koju​ minnes​  lähen ​ poest​ läbi.​ Koju​ jõudnud, 
hakkan​ õppima.) 
*​ Nii​ lauselühendis​ kui​ põhilauseosas​ on​ tegija​ üks​ ja​ sama!​ –​ antud​ juhul​ -​ mina). 
*​ NB!​ Õige​ on​ osa​ lapsi,​ osa​ lastest,​ mitte​ mingil​ juhul​ osad​ lapsed!​ Mõni​ inimene,​ mitte 
mõned​ inimesed. 
 
*​ Enamik​  koole ,​ enamus​ jahu,​ enamikul​ juhtudel,​ enamikus​  koolides ,​ vahel​ =​ mõnikord, 
vahest​ =​ ehk,​  eespool ​ =​ eel,​  eelöeldu ​ =​ eespool​ öeldu,​ tulen​ järele,​ vaatan​ järele,​ seaduse 
järgi,​ enne​ tundi,​ ennem​ =​ pigem,​ sama​ hea,​ vedelen​ niisama,​ asi​ =​ ese,​ midagi​ materiaalset, 
käega​ katsutavat,​ pärast​ kooli,​ pärast​ tunde 
Kogu​ aeg,​ minu​ meelest​ –​ lahku 
 
 
 
 
TEE​ NII: 
● Mõtlega​ hoolega​ läbi,​ mis​ teemal​ sa​ oskaksid​ kõige​ paremini​ kaasa​ rääkida,​ millise 
puhul​ oleks​ sul​ enim​ seisukohti​ ja​ näiteid​ tuua. 
● Pane​ lühidalt​ (näiteks​ märksõnadena)​ kirja,​ mis​ mõtted​ jne​ sul​ antud​ teemaga​ seoses 
meenuvad. 
● Nüüd​ tuleb​  raskeim ​ osa:​ proovi​ teha​ kava,​ paiguta​ teemaga​ seostuvad​ mõtted 
loogilisse​  järjekorda ​ –​ millest​ kirjutad​ alustuseks,​ millest​ teisena​ jne. 
● Kirjuta​ valmis​ sissejuhatus. 
● Alusta​ kavapunktide​ lahtikirjutamisega.​ Jälgi​ hoolega​ mõtete​ loogilisust,​ teemaga 
kattumist.​ Vaata,​ et​ ühelt​ kavapunktilt/mõttelt​ teisele​ üleminek​ oleks​ loogiline,​ et 
säiliks​ seos​ nende​ vahel. 
● Ära​ unusta​ taandridu​ –​ neid​ võib​ julgelt​ kasutada. 
● Kirjuta​ kokkuvõte. 
 
​ ​KONTROLLI​ ​OMA​ ​TÖÖ​ ​ÜLE!