Jean Batiste Say Jean Batiste Say Sai tuntuks oma 1803. aastal ilmunud tööga ,,Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Ta jagab poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1. tootmine; 2. jaotamine; 3. tarbimine. Sayle on omane antihistorism. Püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb maailm, ei saa väheneda ega suureneda, tuleb Say välja järgmise teesiga: ,,Tootmine ei loo mateeriat, kuid loob kasulikkust". Sellel väitel on kaks aspekti: 1. tootmine ei loo mateeriat; 2. tootmine loob kasulikkust. Kasulikkuse teooria
ütlevad. Ettevõtte visioon tundub olevat pisut utoopiline. Ma ei usu, et suudetakse saavutada ülemaailmne tuntus. Visioon on ebareaalne. Ettevõtte missioon on hea kuigi tahaks sinna juurde täiendust. Minu jaoks ei ole see piisav. Spaa-hotell & veekeskuse Tervise Paradiis Ettevõtte missioon on suunata inimesi väärtustama tervist. Ettevõtte visioon on olla tuntud ja tunnustatud spaa-traditsioonide kandja ja edasiarendaja Läänemere regioonis ning eelistatuim tervisliku puhkuse veetmise sihtkoht Eestis. Analüüs: Ettevõtte missioon on lihtne ja tabav. Kindlasti on nad oma missiooni täitnud ja teevad seda ka edaspidi. Väga realistlik ja arusaadav. Ettevõtte visioon on reaalne ja teostatav. Ei ole üle pingutatud.
ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske
Rajajaks peetakse Walter Scott'i ,,Rob Roy", ,,Ivanhoe" / A. Dumas (v) ,,Kolm musketäri" Robinsonaad. Daniel Defoe' ,,Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" järgi. Sai alguse 18. saj. · Õpetliku sisuga · Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus vastupidamine metsikus looduses · Päeviku vormis · Tsivilisatsioonist eemale sattunud Kriminaalkirjandus. Pärineb 19. saj. Üks loojaid oli inglane Arthur Conan Doyle, edasiarendaja Agatha Cristie, ning Georges Simenon. Eriliik detektiiviromaan. · Peategelane on salapolitsinik sisu kuriteo lahendamises · Kuritegu saladuslik üsterium · Nutikas tegevustik · Mõrvar selgub viimasel hetkel eelnevalt kõige kindlama alibiga Õuduskirjandus. Algus 19. saj romantismi ajal. Hakati viljelema põnevust ja seikluskirjandust. Eesmärk tekitada lugejas põnevus- ja hirmutunnet. Kujutatakse tavatuid tegevuskohti üksikud lossid,
Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydnit respekteerisid ka Austria vaenlased -- kui Napoleon 1809.a Viini tungis, käskis ta helilooja maja juurde välja panna relvastatud auvalve. Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes.
Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teaduskitumise suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e
paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest. Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest, kuid kuulsaimad on Sokrates, Platon ja Aristoteles, kusjuures iga järgmine oli eelmise õpilane, edasiarendaja kui ka eitaja. Viimasest sai ühtlasi Aleksander Suure õpetaja. Sokratese tarkusi teame ainult tänu tema õpilastele, kes kõik kirja panid. Kõik ülejäänud filosoofid olid aga töökad ja proovisid leida vastuseid erinevatele küsimustele. Asjade ja olemise üle on pead varemgi murtud, kuid kreeklased viisid selle hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist Pythagorase teoreemi.
Kogudus - Tīrtha „jõekoole“ On palju ajastuid. Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes on inimene. Eesmärk – vabanemine maisest ümbersünnist. Jīva – hing (teadmine, õnnistus) Mitte-jīva – kõik maine Sansaara (ümbersünniahela), karma (teo ja tagajärje seaduse) ja mokša
kõige tuntum ja täielikum tervikesitus. "Filosoofia põhimõtted" (1644) - kõige mahukam avaldatud töö. Pühendatud printsess Elizabethile. "Hingeliigutused" (1649) - armastust ja tundeid puudutavad filosoofilised teemad, raamat kujunes välja kirjavahetusest Rootsi kuninganna Kristiinaga. 5. Faktid Koos Descartes`iga murdub vana aja ülemvõim filosoofias ja teaduses. Tema läbi sünnib uus tervikpilt. Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse, mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja. Kõik oli kaheldav, eeltingimuste vaba mõtlemine, mõistuse jõu piire ei tunnistatud -oli vaja leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Üks filosoofia mässajatest. Inimesena mõõdukas, isegi alalhoidlik, katoliiklane. Sattus kirikuga konflikti, kuigi ei soovinud seda. 6. PILT 7. Tõsikindel teadmine
● Koloriit on soe, ehkki rokokoolikult elurõõmus; romantiline hele-tume annab tema maalidele erilise sügavuse ja luulelisuse võlu. Maastikuelement on töödes väga oluline. ● Tuntuimad teosed on „Kiik“, „Armastuse fontään“, „Salajane suudlus“. ● Fragonad’i tugevaimad küljed – hoog ja spontaansus – annavad suure külgetõmbejõu ka tema arvukatele ja tehnikalt väga mitmekülgsetele joonistustele. ● JEAN SIMÉON CHARDIN (1699-1779) ● Realistliku suuna edasiarendaja, eelkõige natüürmordimeister. Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ja loomulikkusega, seejuures kergelt ja voolavalt, suurte, rasvaste, pastoossete pintslitõmmetega. ● Huvitav on ka Chardini värvikäsitlus – ta asetab sageli üksteise kõrvale segamata värve (seda meetodit hakkasid kasutama 19. saj. lõpul impressionistid). ● Maalib ka žanripilte – lihtrahva argipäeva
Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele
ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart oli imelaps-haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja ning kohendas Mozarti esimesi kompositsioone.Leopold Mozart koos 6-aastase Wolfgangi ja sellest veidi
õpetamisega ning kirjanduslike rühmitustega. Henrik Visnapuu huvitus väga erinevate maade kultuurist ja kirjandusest ning üritas ka eesti kirjandust edasi arendada. 1922. aastal abiellus Visnapuu luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega tal oli väga õnnelik abielu, kuid kes hiljem suri tuberkuloosi. 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus ta suri 3.aprillil 1951. aastal. Arvan, et Henrik Visnapuu oli tubli luuletaja ja eesti kirjanduse edasiarendaja. Mulle meeldis eriti tema luuletus "Laul sest jäledast" tema räige ja terava sisu poolest ning see on ka huvitavalt kirjutatud. Tore oli teha referaati just Henrik Visnapuust, sest nüüd sain rohkem teada, kes ta selline oli ja mida üldse tegi. 8 KASUTATUD ALLIKAD http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalugu.htm http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=17 http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalooming.htm http://www
· Smithi arvates soovivad inimesed rikastuda ning teevad seega rohkem tööd. Mida enam toodangut aga müüakse, seda suurem on ka vajadus kauba järele · Kokkuvõttes, kui rohkem tööd teha, tekib majandusliku vabaduse tõttu arengutsükkel, mis kindlustab ühiskondliku majandusliku edenemise · Vaba konkurents ja vabakaubandus > ühiskondlik harmoonia ja õiglus David Ricardo · David Ricardo oli Smithi õpetuse edasiarendaja (1772-1823) · Karl Marx töötas välja oma majandusõpetuse, toetudes Ricardo ja Smithi ideedele (üks marksistliku maailmavaate osa) MARKSISM · Marksismile panid aluse Karl Marx (1818-1883) ja veel 3 inimest · Õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel · Marx ja Engels avaldasid 1848. Aastal raamatu ,,Kommunistliku partei manifest", mis võttis kokku nende vaadete põhisisu
üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse. 2. ,,Kiikajon ja kaalepuu" Mind köitis teost lahti tehes luuletus ,,Õnne elus", kuna see oli lühike ja sõnum selge. Selle luuletusega tuli mulle meelde suvi, kus on enamik öid valged.
Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned. Santa Sabina kirik, Peetri basiilika 9. bütsants 515.saj Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj
Tiina hoolib ainult Indrekust. Lõpus indrek otsustab, et läheb tagasi linna koos Tiinaga. Inimese koht siin elu? Enne kui lähevad, viib Maret Tiina aita ning avab kirstu koos Krõõda kaasavaraga. Lõppeb võitlus kõigega kõige peale jääb mälestus kui mälestuste mälestus. Pärast ,,Tõde ja õigust,, tulevad 3 romaani ja 1 näidend. · 1934 - ,,Elu ja armastus,, - on nähtud 4janda osa edasiarendaja (mehe ja naise suhte edasiarnedusest) Peategelased: Irma (noor, puhas ja süütu tütarlaps, ootused ja lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku
............................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. 1. ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24
............................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44) Douglas McGregor õpetas mitmes kõrgkoolis nagu näiteks MIT Sloan School of
jne. Kui vastata küsimusele, kes sobib personalitöötajaks, siis selleks sobib: · Ennast ja teisi austav · Elutark, enesekindel ja julge · Reaalse maailmavaatega · Loov, originaalne, paindlik ja avatud · Töökas, aktiivne ja sõltumatu · Eelarvamustevaba, siiras ja usaldatav · Rõõmsa- ja huumorimeelne, kelle naljad pole vaenulikud ja iroonilised. Personalitöötaja on: -Personalipoliitika kujundaja, hoidja ja edasiarendaja -Muutuste ettevalmistaja, nõustaja ja käivitaja -juhtkonna ideede elluviija ja uute ideede tekitaja -töö-ja infokorralduse hindaja ja reglementeerija -töötajate ja nende ametikohtade hindaja -arendaja ja koolitaja -informatsiooni koguja arengukavade, plaanide jm vajalike dokumentide ja andmete kohta -kokkuvõtete ja aruandluste koostaja -distsipliini hoidja ja motiveerija -töösuhete vormistaja ja töötajate üle arvestuse pidaja.
Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine. (Ühetaolisuse seadus ristates kahte homosügootset isendit on esimese järglaspõlvkonna järglased geneetiliselt samased. Lahknemisseadus erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). Francis Galton biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja sõrmejälgede meetodi looja. Hugo de Vries eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. August Weisman omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst Geeniteooria (al 1909) organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste
Kui vanemate eeskuju on hea, siis püüab laps saada nende taoliseks (Elango, 1934). Eeltoodust võib järeldada, et igas kodus on oma kasvatuslik keskkond, mille lapsevanemad loovad. Lapse kiindumus vanematesse ja kodusse sõltuvad suuresti sellest, kuivõrd saavad vanemad aru lapse vajadustest ja kui hea on hoolitsus tema eest. Kodune keskkond annab lapsele kõige rohkem jõudu ja tuge. 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel „Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning tema töö edukus sõltub paljuski sellest, milline on lapsevanemate ja kasvatajate üksteisemõistmine ja usaldus. Ainult üheskoos saab pidurdada lapse negatiivsete algete teket või süvenemist ning edasi arendada positiivseid isiksuse omadusi” (Almann, 1995). Lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist mõjutavad kõik inimesed, kellega laps vahetult kokku puutub ja kes on temaga seotud. Lapse lähimas keskkonnas olevad inimesed
See annab aga veel kord kinnitust sellele, et lapsevanemad vajavad teadmisi lapse üldise arengu kohta, et osata näha lapse arengus ühtset tervikut. Kooliks ettevalmistus ei ole ainult lapse lugema ja kirjutama õpetamine, vaid lapse terviklik areng, mida kujundavad sünnipärased eeldused, iseloom ja lapse kasvukeskkond. On loomulik, et koolieelsel ajal osalevad lapse kasvatamises lapsevanemad ja lasteaed mõlemad. Alus kasvatusele pannakse siiski kodus. Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning tema töö edukus sõltub paljuski sellest, milline on kasvatajate ning vanemate üksteisest arusaamine ja usaldus. Alushariduse raamõppekava rõhutab lapsevanema kaasamise tähtsust lasteaia elu kavandamisel, toetades lapsevanemat lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Lasteaiaõpetaja suhtleb lapsevanemaga kui võrdse partneriga. Lasteaia tegevus on lapsevanemale üheselt mõistetav. Koostöö
• Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema • Põdura tervisega poisi lapsepõlv • Vanavanemad kasvatasid • Hariduse omandas Jesuiitide koolis (Jeesuse selts, katolookluse all tegelev ususelts) • Tugevaim võimalik aristotellik-skolastiline haridus
Jean Baptiste Say (05.01.1767 -- 15.11.1832) oli prantsuse ärimees ja majandusteadlane. Ta oli tuntud oma liberaalsete vaadete poolest ning pooldas vabakaubandust, mida reguleerib konkurents. 5.2 Jean Baptiste Say tähtsus Say sõnastas turuseaduse: pakkumine tekitab nõudluse ja maksumus tuleneb kasulikkusest. (Kasesalu, 2001) 5.3 Say majandusõpetus J. Say sai tuntuks oma 1803. Aastal ilmunud tööga "Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Selle kirjutise ning "Poliitilise ökonoomia katekismusega" ja kuueköitelise "Poliitilise ökonoomia kursusega" pani J. Say aluse majandusteaduse uuele suunale. Mitmed majandusteaduse ajaloo uurijad osutavad Sayle kui suurele Smithi ideede levitajale ja propageerijale. Kinnitatakse isegi, et oma "Traktaadiga" pani ta aluse rangelt teaduslikule poliitilise ökonoomia uurimise meetodile. Tegelikult propageeri Say Smithi mõningaid seisukohti, öeldes lahti teistest
usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks): · Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l,
Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. 74. Kes on džainismis tirthankarad? – suured õpetajad (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? 5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, kuid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist.
Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi
situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide käitumist), peamised süsteemid: sotsiaalne, kultuuriline ja psühholoogiline (isiksus). Internaliseerimise kontseptsiooni edasiarendaja ühiskond püsib koos tänu sellele, et enamus selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele, sest nad on need internaliseerunud. 14. Robert K Merton kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs
täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul"; 2
"Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud ta enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast
põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale. Nende õiguste kindlustamiseks sõlmivad inimesed oma valitsejatega ühiskondliku lepingu. Kodanik kohustub seadustele alluma, valitsusel aga on õigus luua seadusi ning kaitsta ühiskonda vägivalla eest. Locke'i loomuliku õiguse ja ühiskondliku lepingu teooria mõjutas kogu Euroopa ja ka Ameerika valgustusfilosoofide põlvkonda. Locke'i teooriate tähtsaim edasiarendaja oli Charles de Montesquieu, kes sõnastas 1748. aastal avaldatud teoses ,,Seaduste vaimust" üksikisiku vabaduse tagatistena täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahususe ning tasakaalu põhimõtted: ,,Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlikke seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on
annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid. Süstemaatiline kahtluse meetod. - Leidmaks teadmise kaheldamatut alguspunkti,
Närvi erutuse edasiandmine nööri otsas kelluke. Lause:" Ma mõtlen/kahtlen, järelikult olen." Õpetus, kuidas kirjutada teadustööd. Prantsuse aadlik emigreerus Hollandisse. *Thomas Willis närvifüsioloogia. Närvisüsteemi entsüklopeediad. *William Harvey 1596-1656, Paracelsuse vereringe uurimine. Tõestas katseliselt vereringe olemasolu. Arterid pulseerivad, seotud südame kokkutõmmetega. umbusklikud, vaenulikud tema suhtes. Lahkas eelkõige tiineid loomi. Embrüoloogia edasiarendaja. Lükkas ümber, et loomad sünnivad munadest. *Leeuwenhoek silmahaigused. Lääts suurendab 300x : õnnestus vaadata järve muda. Uuris loomade spermatosoide, vereliblesid. 17.sajandi teisel poolel patoloogilise anatoomia areng. Meditsiin materialistlikule tasemele. Arstid teeksid surmaga lõppenud haiguste puhul lahangu. *Thomas Sidengham Inglismaa Hippokrates. Haiguste täpsed kirjeldused. Malaaria raviks kiinapuu koor. *Hollandi arst Bunhaar kogu Euroopa õpetaja
võrdu õun, siis ei talu seda ka ühiskonnas. Egoism asendub altruismiga (teiste huvid enda huvidest ettepoole). Altruism on suunatud inimkonna huvide teenimisele. Grand etre e suur olend e inimkond, mis tegelt jumala moodi tema jaoks. Uus religioon - pmst puhas katoliiklus, aga ilma kristluseta. Usutunnistuseks: armastus kui printsiip, kord kui alus, edu kui eesmärk. J.Bentham ja J.S. Mill Positivism Inglismaal avaldub filosoofilise suunana nagu utilitarism. Rajaja Jeremy Bentham, edasiarendaja John Stuart Mill. Utilitarism saab alguse Benthami kavast reformida vanglasüsteemi. Arusaam, et peamine inimese käitumismotiiv on nauding. Kurjategija sooritab kuriteo, sest oodata on nauding. Kui karistused oleksid sellised, et oletatav karistus kaalub üle oodatava naudingu, ei sooritaks inimesed kuritegusid. Järeldus seadustele/karistustele rangemaks. Naudingut on võimalik matemaatiliselt välja arvutada
Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5 Lewis Henry Morgan (1818 1881). Idee sisuks on, et kõik kultuurid arenevad läbi teatud arenguetappide. Need on: Metslus barbaarsus- tsivilisatsioon. Sellele vastavad teatud religiooni, poliitilise süsteemi arenguastmed jne. Põhiline on, et on teatud arengusüsteem. Oluline on et see kultuuri arengusüsteem on universaalne, kõik maailma rahvad läbivad ühe ja sama arengu idee, kõik ei jõua vb lõpuni.
Selles esineb sümboleid (lillesümbol "Ma tunnen "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas"(1913). I lillesid")E. tõstab esile üksikuid objekte või detaile maailmasõja ajal jõudis maapaos viibiv Tuglas ja ühendab need oma tundeväljenduses uude loomingujärku, mille juhatas sisse romaan meeleolukateks kõlaseosteks. E. on Liivi "Felix Ormusson"(1915). Novellikogudel kõlasümboolika edasiarendaja. Uus "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine maailmanägemine, indiviidikeskus, inimese on ühine esteetiline põhialus, kuigi üksikud üksildus ja eemaldumine traditsioonilistest novellid on suurte erinevustega. Kirjaniku väärtustest tulevad E. luules esile. Ridala luule ideaaliks oli luua müütidele sarnanevaid novelle, vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, ta põimis teostesse fantastilisi sündmusi ja
Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on saanud romantismi edasiarendaja ning ta on ka üks prantsuse sentimentalismi autoreid (aga mitte kogu oma loominguga). Ühelt poolt ikkagi ka valgustuslik autor, viimased teosed esindavad sentimentalismi. Rousseau puhul on traktaadilaadsed teosed tähtsad. Temast ei saa rääkida kui ainult kirjanikust. Tema 3 tähtsat ühiskonna temaatilist kirjutist: Arutlus teadusest ja kaunitest kunstidest Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest Arutlus ühiskondlikust lepingust
Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4. Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal. Jalutas kruusaaukude lähedal, sest need meldisid talle. Leidis selat loomaluid ja kivisttööriistu. Arvas, et Piibliloo veeuputuse eelsed asjad. Leidis paleoliitikumist varaseimast kiviaajast- pärinevaid esemeid. Rajas stratigraafilise meetodi. Pani tähele, et on oluline teada, kuidas esemed kihtides paiknevad
pidevalt ning takistuseta välja. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. 107. Semantika metakeele rakendamine tähenduse seletamine Loomulik semantiline metakeel ehk NSM (Natural Semantic Metalanguage) on semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod, mille alusepanijaks on poola lingvist Andrzej Boguslawski ja hilisem tuntuim edasiarendaja samuti poola päritolu, kuid tänapäeval Austraalias elav ja töötav Anna Wierzbicka (nt 1996). NSMi aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks. Semantiline kirjeldus NSMi abil seisneb tähenduse
Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. ,,Prantsuse suur entsüklopeedia". Mahult kõige suurem. Sinna kirjutasid suured prantuse entsüklopistid. Sealt saame tolle hetke teadusest väga palju. Sinna pandi kirja kogu ajastu. Palju tarku kaastöölisi. Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt Rousseau (1712-1778) oli valgustusliku mõtte edasiarendaja. Ta oli ka filosoof, prantsuse valgustus. Üks valgustuse radikaalsemaid esindajad. Paiknes ajas teisiti. Romantismi üks suurimaid mõjutegureid. Oli ka prantsuse sentimentalismi esindaja. Mitmekesine looming teoseid mitmest vallast. Traktaadi-laadsed teosed. Ühiskondlikud ja pedagoogilistel teemadel kirjutised. Kolm tähtsamat tööd: 1. ,,Arutlus teadustest ja kaunitest kunstidest" 2. ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" 3. ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762)
Tuleb käia keskteed, hoiduda äärmustest. Pärast Kong Fuzi surma sai õpetuse edasiarendajaks Mencius (Mengzi). Tema mõtiskles selle üle, milline on inimene oma loomult. Leidis, et inimene on loomupäraselt hea, kuna tal on sünniga kaasa antud 4 voorust 1. talle omane kaastunne 2. tagasihoidlikkus 3. piinlikkuse tunne 4. oskus tõde valest eristada Ühiskond on süüdi, et inimene muutub halvaks ehk kurjategijaks, kuna ta hävitab need voorused. Teine edasiarendaja oli Zhuangzi, kes väitiss, et inimene on loomult kuri, aga teda tuleb kasvatada ehk temaga tuleb tegeleda. Ghandi arvates on nt inimese sees ,,tierkeit" ehk loomalikkus. Konfuutsiuse õpetus kaotas kohustusliku tähenduse 1911-1912, kui Hiinas toimus revolutsioon ja keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks. 1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga. Algab MAOISM-i aeg, kohustuslikuks saab maoism
Uuringud näitavad , et inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud ta püüdleb pidevalt parema staatuse ja autonoomia poole isegi siis, kui ta on selles valdkonnas juba üsna edukas. Mitmed uurijad on lähtunud oma teooriate arendamisel Maslow vajaduste hierarhilisest käsitlusest ning see on aluseks paljudele hilisematele motivatsiooniteooriatele. 3.2.Douglas Murray McGregor - X ja Y teooria autor Douglas McGregor on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Tööst. X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed ei taha töötada ja ei armasta tööd. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on töötajaid vaja pidevalt kontrollida , tööle sundida ja karistada. Niisugused inimesed väldivad tööd ja eelistavad turvalisi ning stabiilseid töökohti. Nad väldivad vastutust ning eelistavad töötada alluvatena. Juhi jaoks on inimesed nagu vahendid taotluste realiseerimiseks.
Viimases funktsioonis ongi käesolevas peatükis kasutatud majapidamise mõiste asemel tarbija mõistet. 4 Arvata võib, et Eestis näiteks erineb Keskerakonna heaolu definitsioon Isamaaliidu omast. 5 Inglise majandusteadlane Alfred Marshall (18421924) oli põhiliselt seotud Cambridge Ülikooliga Suurbritannias. Marshall on Adam Smithi ja David Ricardo poolt 18. ja 19. sajandil kujundatud klassikalise koolkonna vaadete (eelkõige mikromajandusteooria) edasiarendaja ning on mõjutanud praktiliselt kõiki järgnevaid majandusteadlaste põlvkondi kuni tänapäevani. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus (st nõudlus loob alati pakkumise); 4) kõik tootlikud tegurid on täiuslikult mobiilsed (st inimene vahetab kohe töö ja elukohta, kui talle pakutakse natukenegi kõrgemat palka); 5) ei eksisteeri mingeid väliseid mõjureid nagu loodusreostus jne
- The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja - 'Sotsiaalne fakt' nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid - Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil. Durkheimi positivism Sotsiaalsete faktide uurimiseks on statistika, mis aitab kaotada inimeste individuaalsed põhjused ja olukorrad - Tema positivistlik lähenemine avaldub kõige selgemalt tema uurimuses enesetappudest ('Suicide')
Hitler võimule. Tänapäeval tähendab see saksamaa arengut liberaalsuse suunas. Saksamaa oli killustunud ning saksamaa riikide valitsejad olid olnud valgustusliku absolutsmi valitsejad. Preisimaa ja austria kuningas säilitasid oma autoriteedi sellega põhjendati miks jäi saksamaa ühiskond võimukeskseks. 29/4 RIIK 19. saj jõuavad riigijuhtimisse ka kodanikud. Napoleon kui kõige olulisem riigi edasiarendaja, muutis riigi efektiivsemaks, kompaksemaks bürokraatiaks. Corn Laws 1815-1846 inglismaal konservatiivide poolt sisse viidud tariifid viljale, et kaitsta briti põllumehi odava välisvilja eest ning abistas briti talumehi. Hakati rääkima demokraatia arengust. Riik hakkab koonduma rahva ümber, kellel on omad nõudmised ja omad huvid, millega riik peab arvestama. Kogu euroopa sai peale pr revolutsiooni hoobi, euroopasse ei jäänud ühtegi mittemonarhset riiki. Pärast viini
A. Eesti keelde tõlgituna tema töö kaunid kunstid redutseeritud ühele põhimõttele eesmärk kunstid taandada ühele põhiprintsiibile. Kaunid kunstid tegelevad looduse jäljendamisega. Muusika, tants, kujutav kunst on looduse jäljendamine. Üritas neid ühe mütsi alla kokku tuua ja sõnastada nende printsiibid. · Baumgarten (1714-1762) · saksa filosoof, esteetika teoreetik. Lähtus töödes Leibnizi ratsionalistlikust filosoofiast. Leibniz oli Decartesi mõtete edasiarendaja. Leibniz seletas kahe substantsi teooria: mitte meeleline ehk ratsionaalne tunnetus ja meeleline tunnetus. Leibnizil ei olnud need maailma tajumise viisid nii rangelt eraldatud kui Decartesil. Leidis üleminekuid nende vahel. Ta rääkis kolmest astmest substantside puhul: 1. Mõistuslik/ratsionaalne/teaduslik, 2. Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased tajupraktikad. Baumgarten arendab edasi meelelise tunnetuse küsimust ja väidab, et
avastamine (Mendeli seadused). * Need avastused said hiljem korpuskulaarse pärilikkuseteooria e. geeniteooria tuumaks. 1.5. Francis Galton (1822 - 1911) Ta lõi inimgeneetika alused. Eugeenika rajaja. On kvantitatiivsete (pideva muutlikusega) tunnuste päritavuse ("nature and nurture" vahekorra) uurimise meetodite ja biomeetrilise geneetika looja. Esimesi psühhogeneetikuid. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja ja kaksikute meetodi looja. Propageeris kunstliku valikut inimpopulatsioonides pärilike väärtuste säilitamise ja parandamise eesmärgil. 1.6. Geneetika sünd 1870-90ndatel aastatel arenes mikroskoopia ja histotehnika täiustamise tõttu suurte hüpetega tsütoloogia. Avastati kromosoomid, kirjeldati rakujagunemise protsesse mitoosil ja meioosil. Nende ja mõnede muude avastuste, nii
nägemusel tuleb koostada täpne plaan, kuidas vara käsutada. Marx pani tähelepanu tööliste olukorrale ja rõhutas seda, et maksumuses tuleb arvestada ka töö. Kujunes tööväärtusteooria: kauba hinna määravad mitte ainult otsesed kulud, aga ka tööhulk. Siit ka see, et kapitalism pole muud kui töö julm ekspluateerimine. Tööväärtusteooria pärines algselt D. Ricardolt , kes oli 19.saj alguse poliitökonomist ja A.Smithi ideede edasiarendaja. Idee peatselt saabuvast proletariaadidiktatuurist polnud midagi uut, vaid oli sama, mida Babeuf rõhutas. Kõik pidi välja jõudma kommunismi, Marx oli kommunismi möödapääsmatuses veenudnud. Kommunism oli ühiskond, kus elatakse koos võrdsetel tingimustel, pole ekspluateerivaid ja ekspluareerijaid. Oluline oli Marxi arusaamades see, et seda täiuslikkuse astet ei saavutata evolutsiooniliselt, vaid selleks on vaja korraldada revolutsioon
vaibad, ehted, lelud jmt. Sõnaloominguna käsitletakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände jmt. rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes (retsiteerides). Eesti rahavalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. rahvalaulik rahvaluule esitaja, kes on saanud tuntuks selle hea tundja, meisterliku esitaja ning edasiarendaja-loojana. Näiteks Anne Vabarna, Liisu Mägi, Epp Vasar, Liis Alas, Mart Hemmo. rahvaluule folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). rahvaluule kogumine rahvaluule kogumisele ja uurimisele pani Euroopas