Proosaliigid (1)

Seikluskirjandus .
Üks vanemaid proosaliike. Nii antiikeepostes kui rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sisaldab jutustlusi kangelasseiklustest. Tekkeaeg : umbes antiikeeposte algusest.

• Kangelane
  
• Seiklusrikkus tagaplaanil
  
• Tunnete ja elamuste rohke
  
• Lõppeb hästi
  
• Huvitav sündmustik ja koht
  
• Juhtub „imesid” – soodsaid kokkusattumisi
  

NT: Alexandre Dumas (vanem) – „ Krahv Monte- Cristo ”
Ajalooline kirjandus.
Võetakse ajaloost ainestiku ja käiakse sellega vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud / sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises kohas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära.
Rajajaks peetakse Walter Scott ’i – „Rob Roy”, „ Ivanhoe ” / A. Dumas (v) – „Kolm musketäri”
Robinsonaad .
Daniel Defoe ’ – „ Robinson Crusoe , Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused” järgi.
Sai alguse 18. saj.

• Õpetliku sisuga
  
• Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus – vastupidamine metsikus looduses
  
• Päeviku vormis
  
• Tsivilisatsioonist eemale sattunud
  

Kriminaalkirjandus .
Pärineb 19. saj. Üks loojaid oli inglane Arthur Conan Doyle, edasiarendaja Agatha Cristie, ning Georges Simenon. Eriliik – detektiiviromaan.

• Peategelane on salapolitsinik – sisu kuriteo lahendamises
  
• Kuritegu – saladuslik üsterium
  
• Nutikas tegevustik
  
• Mõrvar selgub viimasel hetkel – eelnevalt kõige kindlama alibiga
  

Õuduskirjandus.
Algus 19. saj romantismi ajal. Hakati viljelema põnevust ja seikluskirjandust. Eesmärk tekitada lugejas põnevus- ja hirmutunnet. Kujutatakse tavatuid tegevuskohti – üksikud lossid, kummitavad majad ja öised surnuaiad. Tegelased väärastunud ja haiglased – sarimõrvar, süütaja, vägistaja. Tegevuskohti, olukordi ja tegelaspsühholoogiat kirjeldatakse üksikasjalikult.
Montague Rhodes James – „ Kummitused nukumajas”
Utoopia .
Teostamatu ideaalne ühiskond. ...Ehk olematu koht. Tuleb kreeka keelest tuletatud tehissõnadest: u-ei ja topos-koht. Tuli kasutusele inglise mõtleja ja kirjaniku Thomas More’i teose „Utoopia” kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda.
Teose idee – väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast.
Karl Ristikivi – „ Imede saar”
Jonathab Swifti – „ Gulliveri reisid ”
Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus .
Põhimõtteliselt on esinenud läbi aegade. (Tekkis 18. saj)
Üheks varasemaks peetakse Dante Alighieri terviklikku Põrgu-kujutust. Läbimurde sai Mary Sheliey – „ Frankenstein ”, kus on ühitatud teaduslikus ja fantastika . Kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende laialdane tutvustus.

• Eesmärk – käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis.
  
• Kirjeldab midagi, mida tegelikult olemas pole
  

Robert Silverkerg – „Näha nähtamatut”