Franz Joseph Haydn - elulugu (1)

Franz Joseph Haydn
Haydn sündis aastal 1732 Alam- Austrias Rohrau külas. Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Selle aja kohta on ta ise öelnud, et õppis heade õpetajate juures, kuid sai rohkem kasu muusika kuulamisest. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi.
Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp . Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks . See oli haydni elu nn romantiline periood.
1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning tenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1784 Pariisist tellimus kuuele sümfooniale.
1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu pakkumise Londonist . See nägi ette 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulgaliselt kontserte. Kontserditsüklit saatis erakordne menu ja Haydnile omistati ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad . Viini naases rikka ja kuulsana, kuid pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. Haydnit püüti muuseas päriseks Londonisse kutsuda. Kuid Eszterhazy õukonnas oli vahepeal olukord muutunud — troonile oli pääsenud järgmine vürst, kes kutsus Haydni teenistusse tagasi. 1795 jäigi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad.” Alates 1803.aastast ei kirjutanud enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydnit respekteerisid ka Austria vaenlased — kui Napoleon 1809.a Viini tungis, käskis ta helilooja maja juurde välja panna relvastatud auvalve. Suri 31.mail 1809.
Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes.