Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores"
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast
Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud. · Esimene luulekogu; Amores" (Tallinn 1917) · Viimane luulekogu; "Linnutee" (New York 1950) Valikkogud · Esimene valikkogu; "Valit värsid" (Tallinn 1924) · Viimane valikkogu; "Tuuline teekond" (Augsburg 1946) Pärast tema surma on avaldatud veel 4 valikkogu, mis koosnevad tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus"
Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem.
Henrik Visnapuu Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus
Henrik Visnapuu 1890-1951 Elulugu Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalistfilosoofiat 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses Oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige Ajakirja "Varamu" toimetaja Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esime
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirja
(18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast
Kõik kommentaarid