Henrik Visnapuu (6)

Kirjandus

HENRIK VISNAPUU

Referaat

SISUKORD

1. Lapsepõlv ja haridus ……………………………………………………………..3
2. Visnapuu ja kirjandus…………………………………………………………….4
3. Era- ja muu elu……………………………………………………………………5
4. Looming……………………………………………………………………………6
5. Laul sest jäledast…………………………………………………………………7
6. Kokkuvõte…………………………………………………………………………8
7. Kasutatud allikad………………………………………………………………….9
8. Lisad……………………………………………………………………………...10

LAPSEPÕLV JA HARIDUS

Henrik Visnapuu sündis 2. detsembril 1889. aastal Viljandimaal Helme kihelkonnas. Ta kasvas talusulase perekonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas . Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas Visnapuu Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ning  töötas  1907-1912. aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis ta õpiguid jätkata. Peamisteks unistusteks olid tal Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhtukursustel. 1916. aastal sooritas ta eksternina* küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus, kus ta õppis klassikalist filoloogiat ja Berliini Ülikoolis, mis tal küll paraku lõpetamata jäi.
_____________________________________________________________________
* ekstern - isik, kes sooritab eksameid õppeasutuses, ilma et oleks seal õppinud

VISNAPUU JA KIRJANDUS

Tartus kujunes Visnapuu loominguliseks isiksuseks, kuna sukeldus Tartu kultuuri- ja kunstiellu. Tartu perioodil püüdis Visnapuu aktiivsena organiseerida uut kirjanduslikku rühmitust. Ka huvitus ta Tartu ajajärgul vene kultuurist ja idamaade religioonist. 1913. aastal andis koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga  välja albumi  "Moment I", mis oli laadilt sümbolistlik ja impressionistlik. Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see album sümbolistlikku laadi ja epateeriv*.
1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe " Teataja " toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - " Amores ". 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920-ndail ta ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjandusega. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid ".
_____________________________________________________________________
*epateerima- oma käitumisega hämmastama, jalust rabama

ERA- JA MUU ELU

1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920-ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus ta luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus.
1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda * talituses. 1940. aastast algab luuletaja elu kurvem etapp – 1940-1942. okupeeriti Eesti Vabariik, 1941. aastal küüditati kasutütar 4-aastase lapsega, 1942. aastal suri tuberkuloosi Visnapuu naine Ing ja nende õnnelik abielu lõppes. 1944. aasta sügisel viivitas Visnapuu viimase hetkeni, ent lahkus siiski Tallinnast ja Eestist 22. septembril 1944. aastal ning emigreerus** Saksamaale. Viis aastat viibis Visnapuu Saksamaal mitmetes põgenikelaagrites, kus püüdis käima lükata eesti kirjanduselu . 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus tundis end üksikuna ega suutnud kohaneda. Teda tabas eluline ja loominguline kriis. Henrik Visnapuu suri 3. aprillil 1951 USA-s New Yorgis , kus tema põrm tuhastati.
____________________________________________________________________
*propaganda- poolehoidjaid taotlev selgitustöö
**emigreeruma- välja rändama

LOOMING

1917 "Amores"
1918 "Jumalaga, Ene"
1920 "Talihari"
1920 "Hõbedased kuljused"
1920 "Käoorvik"
1924 " Valit värsid"
1925 "Ränikivi"
1927 "Maarjamaa laulud"
1929 "Puuslikud"
1931 "Tuulesõel"
1932 "Päike ja jõgi"
1934 valikkogu "Üle kodumäe"
1937 värssromaan " Saatana vari"
1938 "Põhjavalgus"
1947 "Ad astra "
1940 valikkogu "Kaks algust"
1942 ballaadikogu "Tuule-ema"
1946 "Tuuline teekond "
1946 "Esivanemate hauad "
1947 "Ad Astra"
1947 "Periheel. Ingi raamat"
1948 "Mare Balticum "
1950 " Linnutee . Rännuraamat"

LAUL SEST JÄLEDAST

Henrik Visnapuu
Nüüd laske märatseda vaid ja surra
Ja vandu, saatanlikult hirvitada:
Oo, idioot , kes usub: armastada
Võib naine, et ta südameid ei murra.
Oo, narr, kes usub: ilu siin võib loita,
Kui oma elu suudad selleks anda,
Kui lõpuni kõik jõuad ära kanda,
Et ülev rõõm ses elus veel võib koita.
Oo, elu, virtsamere haisev lokse!
Oo, õud, oo, jälkus, kõige määndamine!
Oo jamps, oo hullumeelne sonimine!
Oo, maailm, purjus jumalate okse !
Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu !
Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua.
Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua,
Et raipeist haiseks jumalate padu.

KOKKUVÕTE

Mina tegin oma referaadi Henrik Visnapuust ja seda just seepärast, et ma ei teadnud temast eriti mitte midagi ja tahtsin rohkem teada saada.
Sain teada, et Visnapuu sündis 1889. aastal Viljandimaal talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. Tema unistusteks olid elu Tartu linnas ja Tartu ülikool. Lõpuks need ka täitusid. Visnapuu tegeles palju õpetamisega ning kirjanduslike rühmitustega. Henrik Visnapuu huvitus väga erinevate maade kultuurist ja kirjandusest ning üritas ka eesti kirjandust edasi arendada. 1922. aastal abiellus Visnapuu luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega tal oli väga õnnelik abielu, kuid kes hiljem suri tuberkuloosi. 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus ta suri 3.aprillil 1951. aastal.
Arvan, et Henrik Visnapuu oli tubli luuletaja ja eesti kirjanduse edasiarendaja. Mulle meeldis eriti tema luuletus “Laul sest jäledast” tema räige ja terava sisu poolest ning see on ka huvitavalt kirjutatud.
Tore oli teha referaati just Henrik Visnapuust, sest nüüd sain rohkem teada, kes ta selline oli ja mida üldse tegi.

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalugu.ht m
http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=17
http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalooming.ht m
http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn02x.html
http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn05x.html
http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn08x.html
http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn09y.html
http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn11y.html
http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/hv_amor.html
9