Viini klassikud (0)

VIINI KLASSIKUD
Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn , Mozart , Beethoven -Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel .
JOSEPH HAYDN ( 1732-1809)
Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikažanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne.
Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam- Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8–aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759.a Viinis- sai töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina. 1761 saadeti kapell laiali, jäi taas tööta. Arvatavasti kirjutas ta Morzini juures oma esimese sümfoonia.
1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis. Esimest kümmet aastat ülemkapellmeistrina võib pidada loomingu põnevaimaks ajaks.Seda perioodi nim tavaliselt Haydni „tormi ja tungi“ ajastuks . Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. 1780.a tekkis tal tihedam side Viini muusikaeluga. Haydni ligi 30-aastane ja loominguliselt erakordselt viljaks teenistus Eszterhazy õukonnas lõppes 1790.a, kui vürst suri.
Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Viini naasis Haydn 1792 rikka ja maailmakuulsana, kuid pettumuseks oli koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama . 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: “Loomine” ja “Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma “Keisrilaulu”, mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809.
Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate “loomelaboratoorium”), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tšellole ja trompetile, kammer -muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes.
WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
Mozart oli imelaps -haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja ning kohendas Mozarti esimesi kompositsioone.Leopold Mozart koos 6-aastase Wolfgangi ja sellest veidi vanema tütrega võtsid ette kontsertreisi Euroopa tähtsamatesse linnadesse, et tutvustada imelast Lääne-Euroopas . 4-aastasel reisil kohtus noor Mozart paljude mõttekuulsuste ja heliloojatega, kuid
kõige tuntavam oli J.S. Bachi poja Johann Christian Bachi mõju- innustatuna temast valmisid Wolfgangil esimesed sümfooniad. Reisilt saabudes oli tal valminud 5 sümfooniat (esimese neist kirjutas ta 8-aastaselt),
15 viiulisonaati ja hulgaliselt klaveriteoseid.11-aastaselt kirjutas Mozart valmis esimese ooperi.
Noor Mozart, kes oli harjunud rändvirtuoosi elu ja publiku imetlusega ning kes oli vägagi teadlik oma geniaalsusest, ei harjunud kuidagi kuivade õukonnareeglite ja rutiinse elulaadiga.
Helilooja reisis koos emaga mitmetesse Euroopa linnadesse. Vastuvõtt oli aga üsna jahe, sest imelapsest oli saanud täiskasvanud helilooja ja sensatsioonihimuline publik ei tundnud tema vastu enam nii suurt huvi.
1781 .a. vallandati ta ja Mozart kolis perega Viini ja asus tegutsema vabakutselise heliloojana. Ta elatus klaveritundide andmise ja esinemistega ülikute õukonnakontsertidel ning muusikasalongides. Olulise sissetuleku sai ta ka trükkiantud nootidelt. Helilooja surma-aastal valmisid kaks tema tippteost- lustlik ooper “Võluflööt” ja sügavasisuline “ Reekviem ”.
Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 1791. aastal vaesena ning on maetud Viinis.
Looming: on t loonud üle 600 muusikateose. Ta kirjutanud oopereid ,vaimulikku muusikat: hulga motette , vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es- duur , g- moll , C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.
Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.
LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827)
Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures, lähedast kontakti neil ei tekkinud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1.sümfooniaga. Beethoveni kaalukamad teosed valmisid aastatel 1794-95.Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis(1801-02), millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Tema balletti „Promtheuse lapsed“ esitati 23 korda. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Aastatel 1800- 1812 valmis suurem osa tema loomingust- 8 sümfooniat 9st, 32 klaverisonaadist ja 16 kvartetist pooled, 7 viiulisonaati, 3 klaverkontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium jpm.
Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg ,samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad.
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile. Beethoven pöördus polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga .. Oma viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartettide loomisele. Ta suri 26. märtsil 1827.
Looming: 9 sümfooniat, 5 klaverkontserti, viiuli ja tšello kontsertid, balletid , laulumängud, ooper " Fidelio ",oratooriumid, missad, klaverimuusika, kammermuusika , laulud jne.