naasmine. Perioodil õpiti taas põhjalikult tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
võimaldada ettevõtluses tegeleda kordades suuremate rahaliste vahenditega,kui seda võimaldaks Eesti makromajanduslik siseturg.Vabaturumajandus võimaldab mul alustada oma ettevõtet ning kas siis ausa konkurentsi raames konkureerida teiste omasugustega või hõivata täiesti uue majandussektori,mistahes see siis ka ei oleks. Kuid demokraatlik riigikord ei aita kaasa ainult vabaturumajanduse ,sellest võidab ka haridus ja kultuur,mis tänu sõnavabadusele on vaba dogmadest ja eelarvamustest.Samuti puuduvad plaanimajandusele sarnanevad õppekavad ,ning kõrkoolidesse astujatele ei seata muid kriteeriume ,kui piisavad teadmised.Tänu meie demokraatlikule riigikorraldusele on saanud võimalikuks ,et Eesti teadlased ja kõrgkoolid on kogunud tunnustust kogu maailmast ning minu ja kõigi eestlaste õppimisvõimalused palneedi kõige kõrgemalt tunnustatud ülikoolides,nagu seda on Oxford ja Cambridge, üha avarduvad.On selge ,et autoritaarses riigis
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt
Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Nimetusega ars nova (ld, uus kunst) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid.
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli
pidama valitsevatest ühiskonna- ja eetikanormidest ja võib olla isegi sokeeriv. Seega on kaasaegne kunstnik vaba loomingu loomisel ta võib käsitleda oma teostes erinevaid teemasid ja ei pea muretsema, et kas tema loodu on piisavalt eetiline ja mõistetav ühiskonnale. Kaasaegset kunsti on alati võidud pidada ühiskonna baromeetriks ning talle selle rolli omastamine eeldab kaasaegse kunsti sõltumatust ja mõjutamatust kehtivatest dogmadest. Reklaam seevastu on aga kammitsetud olema viisakas ning mitte riivama inimeste tõekspidamisi. Lipitsedes ja üritades iga hinna eest panna tarbijat ennast tundma õnneliku, enesekindlana ja rahul oma valikutega, on reklaam hoopis status quo hoidja. Klient on kuningas ning see fakt kas kuningal riided seljas on või mitte, ei oma tähendust. Reklaam peab toitma kuninga fantaasiat tema majesteetlikkusest olenemata ja hoolimata reaalsusest,
Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci) · Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust.
inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2.Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. 3 Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.humanist-humanismi eest võitleja, humaanne inimene 4. Renessansi kirjanikud: Itaalias:tFrancesco Petrarca, Boccaccio,Inglismaa: Shakespeare. 5.Petrarca looming:värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab
rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja
andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise
katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma indulgentse, mis oli paljudele tõsiusklikele inimestele vastuvõetamatu. Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi pöörduma algkristluse vaimu juurde paulikaanid, bogomiilid, katarid, lollardid, hussiidid jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest dominiiklased, frantsisklased jt.
poolt ilmneb skepsis, "maailmamure" ("Ma kõrbes rändasin"). Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all
Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse, kujunes platoonilise armastuse ideaal. Trubaduuride eeskujul uskusid selle stiili harrastajad, et vaid täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust.
on loodud vähem jumaliku poolt, mida kutsutakse klassikalistes gnostilistes müütides Demiurgiks. Seda loovat jõudu samastati saatanaga. Hing, inimlikkuse kõige tähtsam olemus, oli seega lõksus rüvetatud maailmas , mis on loodud anastaja jumala poolt ja juhitud tema korrumpeerunud käsilaste poolt. Eshatoloogia Katari eshatoloogia mõte oli pääseda füüsilise eksisteerimise riigist. Vabastamise teekonna alguses pidi toimuma ärkamine sisemiselt keskaegsetest dogmadest. Kui inimene sai teadlikuks karmist inimese eksisteerimise reaalsusest, sai hingelise vabanemise teekond selgeks: mateeria orjastavad köidikud tuli katki rebida. Iga inimene pidi tegema seda samm-sammult omal viisil. Katarid aksepteerisid taaskehastumise ideed. Need, kes ei suutnud vabanemist saavutada praeguses surelikus elus, said tagasi tulla mingil teisel ajal ja jätkata võitlust täiuslikkuse nimel. Seega peab aru saama, et
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Novelli mõiste - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust
ajaloovaate juurde. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. Suitsu esseistika oli algusest peale rahvusvahelise haardega, ta pidas kirjavahetust ajastu
Ometi ei saa looduslike ja materiaalsete asjade puhul definitsioonid seda pahet arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate
poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest. Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu ning neid tekib üha juurde. See ei kehti ainult filosoofiate puhul vaid ka printsiipide ja aksioomide puhul, mis on oma edu saavutanud ükskõiksuse tõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel, koopaiidolid inimindiviidi iidolil, turuiidolid inimeste vastasikkusest suhtlusest ning teatri-iidolid filosoofia,
Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj
märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
· Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. · Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. · Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. KREEKA KUNST Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast
...........................4-7 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma-Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest.
meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Renessansi suurkujusid 4 Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594)
,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu meeleolude väljendajana leidis raamat erilist poolehoidu noorte hulgas. Krossi enda ütluse järgi oli ,,Söerikastaja" naer vabastav naer, mineviku dogmadest ning traagikast üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel
Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isik- suse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, kaautoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taas- sünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 4 2
,,Söerikastaja" on ajalaulude raamat, mis kritiseerib avalikult ja eriti tugevalt möödunut. Luulekogul oli suur tähtsus uue, ebasobiva mõtteviisi vastu võitlemises. Värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ja soovis olla demokraatlikud. Lugejad said sellest võitlustahet juurde ning seetõttu oli raamat eriti populaarne noorte hulgas, kes on muidugi tuntud oma mässumeelsuse poolest. Jaan Krossi enda sõnade järgi on ,,Söerikastaja" naeru vabastav naer, mineviku dogmadest ja traagikast üleoleku osutus. Luuletaja on esiti võitleja, kes kutsub inimesi üles ning kes ründab räpast ja võltsi sõjaka ägedusega. Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et kogu oleks sotsiaalselt löövam, jättis Kross nii mõnegi sellise luuletuse, mis oleks võinud sõjakuse tunnet nõrgendada ja mõtted mujale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Luulekogu läbiv motiiv on söekaevandaja, mis sümboliseerib puhtuse taotlust. Puhastumise
üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises plaanis eri kultuurides ja ajastutel. Igal religioonil on oma teoloogia. Usk religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis
mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja. Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda ...et ta on väärtuslik armastaja ...et tunded on tähtsad, spontaansed Ta ei hoolinud kiriku dogmadest Suhtumine aadlikesse: * Uhked (mõnikord põhjendamatu) * Ausad/autunne komtuuriga söömine; 3.vaatuses don Carlose päästmine * Viisakus Dimanche (võlakaupmees) * Häbitunne (ühiskond tekitab häbitunde) * Suhtumine armastusse armastus on spontaanne, ebaratsionaalne, tuleb ja läheb... Kas don Juan oli positiivne või negatiivne tegelane? Don Juan ei austanud oma isa tänapäevane Don Juan kui positiivne/negatiivne tegelane:
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole
elemendid. 20. Milliseks vormus Eesti maal ja skulptuur 1960ndatel ja 1970ndatel? Milliseid vorme viljeldi? 1960ndatel kasutati üht iseäralikku stiilikeelt mis on selle nimi? Näited Ametliku kunstiga pahuksis oleks kes? Maal 160.aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh abstraktsinismi suunas. Leppo Mikko kubismist mõjutava üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi dogmadest. Skulptuur - Skulpuuris olid muutused aeglasemad(sõltus see ametlikest tellijatest). Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormiskäsitlust. Skulptorid: Endel Taniloo tema hilisemates teostes on valdav stiliseeriv dekoratiivne vormikäsitlus. Teosed sellest ajast: "suur lamav akt", "punane lamav akt". Edgar Viies aastatel 60-70 uuendas ta tuntavalt Eesti skulpuuri kujunduskeelt, tuues amaaegsesse
üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. AQUINO THOMAS Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ei loonud oma mõistestikku. Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus. Mõistus toetab ja täiendab ilmutust. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Osa ilmutusest peab igal juhul usu kaudu omaks võtma. Teoloogia näitab selle suuna, kuhu ratsionaalse käsitluse peab juhtima. Aristotelismi võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja
Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) 1
kombel aru. Ka definitsioonid ega selgitused, millega õpetatud inimesed on mõnel puhul harjunud end kaitsma ja kindlustama, ei heasta asja kuidagi. Aga sõnad ilmsesti vägistavad aru, ja ajavad kõik segamini; ning viivad inimesed tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse ning väljamõeldistesse. XLIV 3 Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid
Samal ajal on endorfiinil ka valu vaigistav ja immuunsust tugevdav toime. Naeruharjutused eemaldavad kopsudest seiskunud õhu ja täidavad need värske õhuga tuues seeläbi rohkem hapnikku vereringesse. See parandab tervist ning hoiab meid rõõmsate ja energilistena. Naer annab ka suurepärase treeningu südamele, alandab vererõhku ja parandab aju verevarustust. Mis eriti tähtis, naer kõrvaldab kroonilised lihaspinged. Naer lõhub meie meele jäikuse, vabastab meid dogmadest ja sisemistest takistustest, sunnib vaatama asjadele otsekui uue pilguga. Naer kasvatab enesekindlust, mis paneb meid tundma mõnusalt igas situatsioonis. Oleme rohkem avatud ja see loob turvatunde, parandab suhtlemist ja seob meeskonda. Ainult 15-20 minutit naerujoogat paneb sind tundma rõõmsana ja positiivsena kogu päeva. Naerujooga ei ole soovitatav inimesele, kellel on: * song * rasked südamehaigused * värsked operatsioonihaavad * algusjärgus rasedus (kuni 3 kuud)
Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega pandi siis alus filoloogilisele teksti kriitikale ja ajaloo allikate kriitikale. 14. sajandi humanistide eeskujuks oli Cicero. Cicero stiil kujutati ainuõigeks, keskaegselt ladina keelt hakati pilkavalt köögi või munga keeleks
Oluline on olla teadlik oma eelarvamustest ja suhestuda neisse kriitiliselt. Religiooni teadusliku käsitluse võimalused: Religiooniteadused (metodoloogiline agnostitsism kuidas uskumused mõjutavad ühiskonda, inimesi jne. Pole oluline, kas jumal on või ei ole) vs teoloogia (lähtub jumalikust suunitlusest). Siiski mõlemal on fookuseks religioom. Kasutatakse lihtsalt erinevaid meetodeid. Teoloogia on teadus Jumalast või jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Igal religioonil on oma teoloogia. See ongi usuteadus. EUROOPA JA RELIGIOON 21.SAJANDIL Religioon ja kollektiivne identiteet? Post-traditsionaalne maailm (traditsioon on katkenud) Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest.
universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates asjades - universalia in rebus. See realismi liik läheb tagasi Aristotelese õpetusele vormidest kui asjade olemuspõhjustest. Keskajal oli selle variandi tuntum esindaja Aquino Thomas. A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel. Nominalism reaalsus eksisteerib ainult teatud objektides. Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas
Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama – hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus – edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt. Andekus paljudel erinevatel aladel. Eeskujulikuks renessanssiinimeseks peetakse Leonardo da Vincit. Renessansis saavad tähtsaks eneseteadvus, humanism ja isikuvabadus. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata – nn
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Kolumbuse avastused. Da Gama. Magalhaesh Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Reformatsioon. Martin Luther Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
Samal ajal on endorfiinil ka valu vaigistav ja immuunsust tugevdav toime. Naeruharjutused eemaldavad kopsudest seiskunud õhu ja täidavad need värske õhuga tuues seeläbi rohkem hapnikku vereringesse. See parandab tervist ning hoiab meid rõõmsate ja energilistena. Naer annab ka suurepärase treeningu südamele, alandab vererõhku ja parandab aju verevarustust. Mis eriti tähtis, naer kõrvaldab kroonilised lihaspinged. Naer lõhub meie meele jäikuse, vabastab meid dogmadest ja sisemistest takistustest, sunnib vaatama asjadele otsekui uue pilguga. Naer kasvatab enesekindlust, mis paneb meid tundma mõnusalt igas situatsioonis. Oleme rohkem avatud ja see loob turvatunde, parandab suhtlemist ja seob meeskonda. Ainult 15-20 minutit naerujoogat paneb sind tundma rõõmsana ja positiivsena kogu päeva. Naerujooga ei ole soovitatav inimesele, kellel on · song · rasked südamehaigused · värsked operatsioonihaavad · algusjärgus rasedus (kuni 3 kuud)
andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
kui vaimne. Kõige suurem ja väärikam töö on põllumajandus (puhas kunst), kuid tunnustas ka käsitööd ja „häälikute maailma ja kirjalike märkide leiutamist”. Kaubandustegevus, mis põhineb „osta odavalt ja müü edasi kallilt” printsiibil, ei olevat aga õiglane ning ei sobi inimesele. Kaubandus viivat inimesed eemale jumala otsimisest. Augustinus ja tema pooldajad astusid teravalt välja rikkuse vastu. Keskaja majandusmõte oli kombinatsioon kristlikest dogmadest ja Aristotelese õpetusest. Aristotelese teooria kohaselt oli majapidamiste majandamine loomulik ning raha teenimine ebaloomulik tegevus. Majandusteadus oli nende jaoks hulk seadusi, kus on kirjas, kuidas moraalselt juhtida majandustegevust. 13. sajandil algas Aristotelese õpetuse ümbertöötamine kristlik-katoliiklikus vaimus, mis tõrjus välja Augustinuse-Platoni suuna. Skolastilise suuna tähtsaimad esindajad olid:
käsitleda kahel tasandil: üldine kogu õigusmaterjali töötlus kitsas - teatud süsteemi moodustavad laused, mille abil on võimalik mõistete, lausete abil väärtustada õiguse rakendamist. Siia kuuluvad erinevad õigusharud, õppeained. Valdkonnaspetsiifilised dogmaatikad kujutavad endast "õigete, st kehtiva õiguskorra raames mõistuspäraselt põhistatud lahendite "salvestatud" kogusid". Dogmaatika on õpetus dogmadest. Eri valdkondades on dogmaatikal erinev tähendus ja kaal. Ühine on see, et dogmad kujutavad endast siduvaid, tunnustatud põhiteadmisi valdkonna jaoks. Õigusdogmaatikal on mitu rolli: 1. heuristiline (korrastav) roll süstematiseerib õigust. Dogmaatikata oleks tänapäevane õiguspraktika selle laias tähenduses ilmselt hõlmamatu. Teatud kord aitab heita pilgu kogu õiguskorra sisemusse, tema väärtuste süsteemi. 2
annaabi.ee 
