Renessanss, selle jagunemine (0)

Renessanss
Sissejuhatus
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos . Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste , kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused , leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole mitte  nähtava looduse jäljendamine, vaid  ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Renessanss ajastus oli kolm erinevat perioodi : ( 13. ja 14.sajand) eelrenessanss , (15.sajand) vararenessanss , (16.sajand) kõrgrenessanss.

EELRENESSANSS

( Giotto Predella )

VARARENESSANSS

( Botticelli, Venuse sünd. )

KÕRGRENESSANSS

( Correggio abielu )

Ars nova

Tähistatakse Prantsusmaal ajavahemikku 1320 - 1380 . Terminit Ars nova kasutasid muusikateoreetikud vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale (Ars antiqua ). Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika žanrites.

Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi ( Kyrie , Gloria, Credo , Sanctus, Agnus Dei). Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Ajastu tähtsaimaid teoseid on esimene muusikalise tervikuna loodud missatsükkel, autoriks Guillame de Machaut.

Motett sai kõige esinduslikumaks žanriks. Motetid näitasid oma keerukusega ajastu kompositsioonitehnikat. Kirjutati poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette: kuninga kroonimine vms..

Kirikumuusika ja moti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest: ballaad , rondeau, virelai.
Ajastu säravamaid isiksusi oli: Phiplippe de Vitry ( 1291 -1361).
Teine tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris (u1295-1351).
Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis jagati vältusi kolmeks- nüüd hakati jagama neid ka kaheks. See uuendus võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte.
Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil

• Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänast Belgiat, Põhja-Prantsusmaad ja Hollandit, mida 15. sajandil ühendas Burgundia hertsogiriik. Seal õitses rikas linnakultuur , mis ühendas jooni eri maadelt.
  
• polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis , kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega
  
• Guillaume Dufay (u 1440 -1474) - uue stiili alusepanija. Muusikas ühendas prantsuse rütmika, inglise kooskõla ja itaalia laulva meloodia .
  
• 15. saj II poolele on iseloomulik äärmiselt viimistletud polüfooniatehnika - kaanon , kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest
  
• Johannes Ockeghem (u 1420 -1497) - 15. saj II poole tähtsaim helilooja
  
• Josquin Desprez (u 1440-1521) - kõrgrenessansi suurim helilooja. Muusika on harmooniliselt tasakaalus, selge vormiga , emotsionaalne.
  
• Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused.
  
• Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525 -1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad.
  

Muusika žanrid 15 – 16 sajand.

Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel

Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul

Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul

Madalmaade koolkond ja tuntumad heliloojad.

Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi , olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis . Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas neljahäälsus. Madalmaade koolkonna heliloojad olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ning tuntum madalmaade koolkonna helilooja oli Orlandus Lassus.
( Orlando Lassus )
Muutused 16.sajandi kirikumuusikas.
Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängud. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Martin Luther ( 10.november 1483 – 18.veebruar 1546 ) munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
( Martin Luther )
Tema tuntuimad laulud on ,, Üks kindel linn ja varjupaik ’’ ja ,, Ma tulen taevast ülevalt’’.
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil
Vararenessansi muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. 14. ja 15 sajandil olid keerukalt komponeeritud polüfoonilised laulus. Alates 16.sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika.
Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda.
Esituskoosseisud varieerusid:
•kõiki hääli võidi laulda
•kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav
•hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel
•kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides.
Seltskonnamuusika populaarsed alaliigid:
1.)Motett
2.)Madrigal
3.) Caccia
4.)Šansoon
5.) Frottola
6.) Villanella
7.) Balletto
Šansoon ja programmšansoon
Prantsuse šansoon – üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule
Programmšansoon – seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms.
Rahvalikud laulutüübid:
Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp
Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga
Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.)
Saksa ilmalik laul:

• Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal
  
• Muusikud koondusid tsunftidesse
  
• Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul
  
• Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist
  

Inglise imalik laul:

• Eeskujuks olid itaalia laulud
  
• Inglise madrigal ise oli rahvalikum kui itaalia oma
  
• Tekstid ei vasta üldse itaalia madrigali kõrgetele nõuetele
  
• Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks
  

Clement Janequin
Elas Pariisis ja oli kuulsaim šansioonimeister.

Programmšansoon

Ulatuslikud laulud

Helimaalitehnika

Looduspildid või olustikustseenid
Pillid ja instrumentaalmuusika 16. sajandil.
Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini.
Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe , fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet . Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat.
17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin , klavikord, lauto , viola da gamba , plokkflöödid, pommer ( millest arenes oboe ), dulcian ( millest arenes fagott ), krummhorn , trompet, tromboon .
( pommer )
( dulcian )