Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? (1)

Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut?
Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik .
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus . Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud.
Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse – luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde.
Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset.
Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole . Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni.
Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule . Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks.
16.sajandil Šveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli . Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525 . aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile.
Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel.Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid , kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad.
Reformatsiooniprobleem Rootsis tõusis päevakorda 1520 .aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Petri , kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja igapäevast tööd väärtustava protestandliku vaimulaadi kujunemine. Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele. Kaugemas tulevikus lõi see eeldused koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist. Esialgu oli tulemus hariduse alal küll vastupidine – suleti paljud kiriku- ja kloostrikoolid.
Luther leidis, et inimene ei vaja kirikut ja vaimulikke vahendajaks Jumalaga ühenduse saavutamisel. Ainsaks usuliseks autoriteediks pidas ta Piiblit . Piibli autoriteedi tähtsustamisest tulenes nõue teha see usklikele kättesaadavaks rahvakeelsete tõlgete ja hariduse edendamise kaudu.
Erinevates riikides tõi reformatsioon kaasa hariduse arengu. Tulemuseks sai alati jumalateenistuse keele muutmine. Sellega tõusis inimeste haritus. Reformatsioonid lõid eelduse koolihariduse arenguks. Hakati rajama kristlikke koole. Kiriku tähtsa rolli tõttu pärinevadki inimeste teadmised enamjaolt kirikust, Piiblist ja jumalateenistustelt.
2