Renessanss ehk taassünd (0)

Renessanss
Renessanss (prantsuse sõnast  renaissance  'taassünd') oli  Itaaliast  alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopakultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes  keskajale .
14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus – sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest.
Nimetusega ars nova (ld, uus kunst ) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380 , see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377)
Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue ajastu algusest, mis väärtustas loovat kunstnikku ja tema isikupära.
Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde-Prantsusmaad. Selle ala elanikkond rääkis prantsuse ja flaami (hollandi) keelt. 15.sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ja Saja-aastasest sõjast närgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil , mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497 ); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594)
15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikažanrid. Kõige esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm – leinamissa ehk reekviem . Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika ; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhižanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos.
Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon . Kaanon on mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest kirjapandud häälest.Madrigal on klassikaline itaalia luulevorm ; 16.sajandil kõrgstiilis tekst ja muusikaga polüfooniline laul.
1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutust vallapäästmine, ent nii see ometi läks.
Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust.
Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika leiutamine 1500.aasta paiku ning 16.sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat.
14.-15. sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal: igasugust muusikat võis nii laulda kui ka mängida. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikažanrid.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss
http://et.wikipedia.org/wiki/Ars_nova
Toomas Siitan , Anu Sepp ’’Muusikaõpik gümnaasiumile I’’
3