Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus....
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
Maailm peale I maailmasõda: · I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muu...
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini...
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid ol...
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele n...
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism. ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda · Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik. · Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust. · Teravalt lõhenenud ühiskond. · Itaaliat haarab tugev streigiliikumine. Äärmusliikumiste esiletõus Suurim opositsiooni partei on sotsialistid, kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fasistlik vabariik. 1919...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922...
Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust ...
SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud ...
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
Arutluse teema üldiselt > Maailm peale I MS (muutused, roll USAl, poliitika, majandus, Saksamaa probleem, rahvusvahelised suhted) Kõik need tegurid viisid uue maailmasõja tekkeni: · Peale Esimest maailmasõda muutus USA olukord maailma mastaabis nad osutusid ainsaks selgeks võitjas maailmasõjas, nende territoorium jäi puutumata, inimesi hukkus võrdlemisi vähe ning majandus oli tõusuteel. · Kõige suurem pettumus oli Saksamaal, kes pidas Versailles'i rahulepingut ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922. aastal Versailles' vastase koostöölepingu. · Antandi pool võidelnud riigid Jaapan ja Itaalia olid samuti nördinud. Nad jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad pidasid enda omadeks. Nad ei saanud justkui mingitki kasu sõjast pigem kahju (Itaalia rasked kaotused sõjas). Sõjajärgne majanduskriis: · Vastupidiselt tavapärasele, ei ela...
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks...
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli) Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas ...
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegem...
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tö...
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu ...
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi val...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
Kodusõda Venemaal. 6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati ,,valge terror" (kokku hukkus ligi 10 miljonit inimest). Lev Trotski muutis punaarmee võitlusvõimeliseks ja enamlased saavutasid edu. Majanduses kasutasid täielikku riigikontrolli (nimetati sõjakommunism). Presti rahu tunnistati kehtetuks, kaotatud alasid hakati tagasi vallutama ja läände püüti viia maailmar...
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid ...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest...
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prants...
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) ...
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
