Kõik türanni käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata mingeid toiminguid ette võtta. Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer, Dönitz nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri, millest igaüks diktatuuri labürindis enda omapära säilitas. Nende isikute psühhogrammid aitavad leida vastust küsimustele, mis mehi kuritegudele ajendas. Kas nad kuuluvad eriliste kurjategijate kategooriasse, kelle kriminaalne energia on nende juhi omaga võrreldav? Või on tegemist täiesti harilike sakslastega, kelle karjäär kuritegudeks ajendavate eriliste tingimuste ja
Ettekanne `'Kuulsad enesetapjad''- Friedrich Weissensteiner Enesetapp on rängim võimalus protestida ummikussejooksnud elu vastu. Sama erinevad kui on inimesed, on ka nende vabasurma motiivid. Pole raske aimata mõnede inimeste enesetapu põhjuseid. Nagu näiteks Adolf Hitler, Hermann Göring ja Erwin Rommel. Keegi neist poleks arvatavasti sooritanud enesetappu, kui Natsi-Saksamaa oleks võitnud Teise maailmasõja. Hitleril ei jäänud suures osas muud üle kui Natsi-Saksamaa oli varisemas. Tuleb välja, et tal oli elu jooksul tihti tervisega probleeme, eriti suurt rolli mängis tema kõrge vererõhk, mis ilmnes tema ärritumisel (mida juhtus tihti). Hitler ei tahtnud langeda vaenlaste kätte elusalt ning kartis
Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem Alfred Rosenberg ideoloogiajuht, Idaalade riigiminister Rudolf Hess Hitleri sekretär, NSDAP tegelik juht Joachim von Ribbentrop välis- minister Rassi- ja rahvuspoliitika Põhikriteeriumiks rass, seejärel rahvus Aarialased enamik Euroopa rahvaid; põhjarass! Saavutada põhjarassi levik ja germaniseerimine Must rass üleminekuvorm loomalt inimesele Juudid on... - bakterid (juudiküsimus = hügieeni küsimus!)
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
· Holokausti peamine korraldaja uskus, et rassistlik ideoloogia õigustab miljonite inimeste tapmist. · Tahtis kasutada tõuaretust ka inimeste peal ülimrassiks Saksamaal aaria rass · Oli Operatsioon Himmleri vaimseks juhiks, mis oli esimene sõjaline operatsioon Teises Maailmasõjas · Valmistas SSi sõjaks Juudi-Bolshevike võimude hävitamiseks kogus vabatahtlikke, et kaitsta vana Euroopa traditsioonilisi väärtusi Hermann Göring: · Olles sõjaliselt ning poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava Versailles' rahu vastane liitus nende teesidega populaarsust koguva NSDAPga. Kasutades ära oma sõjaväelist väljaõpet ning sõjakangelase oreooli hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni Sturmabteilungit (SA), mille juhiks sai ta jaanuarikuus 1923. · Hitleri agaraim ja agressiivseim käsilane
Juutide väljatõrjumine Saksamaa majanduselust Keeld külastada kultuuriasutusi, kasutada ühistransporti, õppida kõrgkoolides Final solution juudiküsimuse lõplik lahendamine 1939 juutide püüe välja rännata, mida riik takistab varade konfiskeerimise ja pangaülekannete keelustamisega; põgenikke ei taheta vastu võtta 1939 Juutide hävitamine Poolas:algul eristamine getodesse, seejärel hukkamine või massihävituslaagritesse saatmine 1941 annab Göring Heydrichile ülesande juudiküsimus lõplikult lahendada juudid bioloogiliselt hävitada Kuidas see toimus.... 21. jaanuar Wannsee nõupidamine Töölerakendamine töökolonnides (sugude eraldamine, sunnitöö, ebaküllaldane toit, ellujäänute suhtes rakendatakse erikohtlemist) Kõigi Euroopa juutide sundsaatmine idaaladele Sõjainvaliidide ja sõjaliste autasudega juutide saatmine Theresienstadti 5,29 miljonit juuti tapetakse (peam.gaaitamise teel)
"Saksamaa valitsus kuulutas meile sõja." Zukovi memuaarid anti välja sadades keeltes. Kuid millegi pärast keegi lugejaist ei taipa, et kommunistlike agitaatorite poolt kuulutatud tõde ei lähe ots-otsaga kokku. Ka ei vaevunud läänemaailm seda "väikest viga" märkama. Nürnbergi protsessil mõisteti kaks kohtualust õigeks, kaheksa erinevateks tähtaegadeks kuni eluks ajaks vangi ning üksteist surma poomise läbi. Viimaste hulka kuulus ka Göring, kes lõpetas elu enne hukkamist enesetapuga. Järgnevatel väiksematel kohtuprotsessidel mõisteti veel 24 kohtualust surma, 35 õigeks ja 114 erinevateks tähtaegadeks vangi. Suur hulk sõjakurjategijaid anti kohtu alla riikides, kus nad olid kuritegusid sooritanud. Võitjate kuritegusid ei arutatud Nürnbergi kohtus arutusel olnud mittekallaletungi lepingut ja vallutussõja alustamise nõudeid ei rikkunud mitte ainult Saksamaa, vaid ka N. Liit, kes ründas 1939
sõja kaotab. Oht tuli veel lõuna poolt, sest Liitlasvägede edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõna-Itaaliasse oli edukas. Paraku jäi lõnarinne seisma ja Saksamaad ei ohustanud, kuid Itaaliast polnud enam Teljeriigina kasu. Samuti ei saa mainimata jätta Saksa Kindralstaabi, eesotsas Adolf Hitler, vigu. Armeegrupp Süd oleks jäänud Stalingradi pidama, kuigi Punaarmee olid nad ümber piiranud, sest Luftwaffe komandör Hermann Göring lubas luua efektiivse õhusilla, et viia sõjapidamiseks varustust äralõigatud vägedele. Paraku osutus õhusild liiga ebaefektiivseks ja Stalingradis sõdinud väed olid sunnitud alistuma ja rinne hakkas kiiresti lääne poole liikuma. Teine suurem viga tehti Kurski kaarel, kus mõlemad pooled valmistusid suureks lahinguks (kokkuvõttes toimuski ajaloo suurim tankilahing). Sakslased viivitasid rünnakuga liiga pikalt, sest oodati uute Panther ja Tiger tankide
2) kogu kultuur ja haridus allutati ............. 3) asutusi nimetati malevateks ja need omakorda pidid alluma poliitilisele juhtimisele 4) hakati kontrollima rassilist puhtust 5) juutidelt võeti ära kodanikuõgused 1935 ......nurbergi (?)...... seadused - keelati abielud juutide ja mitte juutide vahel. Antisemitism ehk juudivastane. 1934 Hitler pani paika oma kaaskonna * Himmler juhtis .............. * Göring juhtis majandust * Goebbels propakanda * Rotenburg idealoogia * Hess - parteitöö Nad kõik olid väga vastuolulised inimesed (ei saanud omavahel läbi), kelle vahel koostöö ei olnud võimalik. Ja selle tõttu ei olnud Hitleril karta, et keegi neist pöörduks tema vastu. 1936 (31. detsember) kutsus Hitler kõik need mehed enda juurde ja ütles, et järgnevatel aastatel alustab Saksamaa maailma vallutamist. Märts 1935 kehtestati Saksamaal uuesti üldine sõjaväekohustus
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quis...
o Leedu Saksamaale o Mõlemal riigil oma konkreetne roll ja plaanid o Poola jagati kaheks · Puutumata veel Poola ja Tsehhoslovakkia o Poolal iidne Preisimaa Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel o Tsehhil Sudeedimaa Hermann Göring Luftwaffe juht , Adolf Hitler Wehrmachti o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz 1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler SS juht; Holocausti elluviija · Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse
1951 sõlmiti rahuleping Jaapani ja 48 liitlasriigi vahel (v.a. NSVL ja idabloki riigid) Jaapani sõjajõudude ja territooriumi kärpimine liitlaste (USA) sõjaväebaasid Jaapanis · Saksamaa: jagati okupatsioonitsoonideks (juba Potsdami konverentsil), rahu ei sõlmitud Nürnbergi protsess 1945-1949 · kohtumõistmine sõjakurjategijate üle · 24 ,,peasüüdlast", teiste üle mõisteti kohut tavakohtutes · Otsus: 12 mõisteti surma (Bormann, Frank, Frick, Göring, Jodl, Kaltenbrunner, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Sauckel, Seyss-Inquart, Streicher) 5 mõisteti õigeks (Fritzsche, Krupp, Ley, Papen, Schacht) 7-le vangistus (Dönitz, Funk, Hess, Neurath, Raeder, Schirach, Speer)
meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti. Ainult võitjad otsustavad, millised olid sõjakuriteod. Nürnbergi protsess oli farss. Paljudel juhtudel pandi sakslastele süüks tegusid, mille olid sooritanud kommunistid. Ühel kohtuistungil ütles Göring : „Kui ma istun sellel pingil, siis peaksid minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja. Kuid sellest hoolimata ei uskunud nad, et saksa riigimehed ja kindralid tapetakse nii alatul viisil – poomise teel. Genfi konventsiooni järgi võidakse ohver surma mõista vaid mahalaskmise läbi!
või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. Ainuüksi Auschwitzis mõrvati alates 1942. aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest. 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Poolat ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vahialused rakendati põlevkivi kaevandamisel ja selle kütuseks ümbertöötlemisel. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus
1945... · Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale. · Veebruaris Jalta konverents (Stalin, Churchill ja Roosevelt): kevadel asutatakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon, NSVL-i okupeeritud Euroopa jäeti temale. · Vastupanuvõitlejad hukkasid Mussolini. · Algab Berliini piiramine Punaarmee poolt. · 30.aprill teeb Hitler enesetapu (lootusetu olukord Punaarmeega), järglaseks Göring. · 2.mail Berliin alistub. · 8.mail 1945 Saksamaa kapituleerub (alistub). Potsdami konverents 1945... · Võitjariikide konverents. · Kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa loovutamine NSVL-le. · Saksamaa jaotati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA, NSVL. · Võim Saksamaal ja kohtupidamine selle juhtide üle läks Liitlaste Sõjalisele Administratsioonile.
väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja pidamise ja vägivalla eest: vastutusele võeti põhiprotsessil 24 saksa kõrgemat poliitilist juhti. Ameeriklaste kätte andis ennast vabatahtlikult Hermann Göring. Kohtu alla anti ka Hitleri isiklik sekretär Martin Bormann. Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli hästi säilinud kohtupalee koos vanglaga. 4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu 2) agressiooni sõdade pidamine 3) sõja kuriteod- sõja vangide kallal vägivallatsemine 4) kuriteod inimsuse vastu- tsiviilelanikkonna kallal vägivallatsemine- holokaust Tuleb kahelda kohtupidamise õigluses, sest võitjate üle kohut ei mõisteta
Tegelikult suutsid mõned juudid sõprade abiga sõja üle elada. Peterburi Ülikooli professori Isidor Levini päästjad olid Eha ja Uku Masing, viimase auks kasvab Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi memoriaali pargis nimeline puu. Eesti koonduslaagrid 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Theresienstadtist (Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944
asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalats, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4. soomusarmeest ümbritsetud punaarmeelastest. Pauluse mõistlik tegu oleks olnud välja murda enne kui vastastest ümbritsev blokaad sulgub. Ta ei teinud seda, sest Hermann Göring kinnitas talle, et Luftwaffe kannab hoolt ümberpiiratute varustamise eest. See tähendas seda, et Hitler käskis 6. armeel jääda oma kohtadele ja mitte liikuda. Ühtlasi määras Hitler äsja formeeritud armeerühma Don etteotsa ühe parima Saksa väejuhi Erich von Mansteini. See käik oli vajalik päästeoperatsiooni Wintergewitter läbiviimiseks. Venelased organiseerisid uusi rünnakuid detsembri alguses, et Stalingradi jäänud Saksa vägesid lõhestada
(1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946). SA allorganisatsioonina loodi 1923 Stabswache, mille eesmärk oli NSDAP juhtide kaitsmine. SA mõjukaks tegelaseks ja hiljem juhiks kujunes endine Freikorpsi (parempoolsed militaarsed grupid) liige Ernst Röhm (1887-1934). Veel loodi 1922 NSDAP noorteühendus, mis hakkas kandma nime Hitler-Jugend. 8.11.1923, olles inspireeritud Mussolini edukast riigipöördest Roomas, üritasid Hitler ja ta pooldajad Münchenis võimu haarata (nn
Kahemootorilised pommituslennukid olid tõhusad, kuid vajasid eskorti kaitseks vastase moodsate hävitajat eest. Bf 109 oli tippklassi hävitaja, kuid selle lennuaeg oli piiratud. Bf 110 suutis tegutseda vastase taevas kauem, kuid see polnud Inglise hävitajatele võrdne vastane. Luftwaffel õnnestus ründamiseks luua kolm õhulaevastikku(Luftlotte), mis baseerusid piki Euroopa looderannikut Norrast kuni Bretagne'ini Prantsusmaal. Häirivaks asjaoluks oli Luftwaffe juhataja Hermann Göring, kellele allus osa üksusi ja kelle nõrgad juhioskused halvasid Luftwaffe tegevust kogu sõja vältel. Kuninglik lennuvägi Briti õhukaitsealuseks olid Kuningliku Lennuväe hävitajad, mida toetasid radarisüsteem RDF (radio direction finding), vaatlusjaamad, õhutõrjekahurite patareid, õhupallitõkked ja rida tsiviilkaitse vahendeid. Ülemjuhatajaks määrati lennuväemarssal Sir Hugh Dowding, kes oli olnud võtmefiguur Briti lennuväe hävitajateüksuste loomisel 1930.
1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947. Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soomega. Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks. Jaapaniga sõlmiti rahuleping alles september 1951 San Fransiscos (NSVL ei kirjutanud alla). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945 sügisel alustas rahvusvaheline tribunal kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24 inimest). Göring, Ripentrop, Goebbels, Roosenberg (12 said surmanuhtluse, 3 eluaegse vangistuse, 2 õigeks ja ülejäänud lihtsalt vangi). Erakondlik et riigijuhtidele määrati kriminaalkaristused inimsusevastaste kuritegude eest. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. II MS tagajärjed: · Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest. · Esmakordselt hukkus väga palju tsiviilelanikke (genotsiid ja holokaust).
37. Jaak Mae 50 km ühisstart (vaba) I. Petter Northug (Norra) II. Maksim Võlegzanin (Venemaa) III. Tobias Angerer (Saksamaa) 6 10. Aivar Rehemaa 4x10 km (klassika/vaba) I Eldar Rønning, Odd-Bjørn Hjelmeset, Tore Ruud Hofstad, Petter Northug (Norra) II Jens Filbrich, Tobias Angerer, Franz Göring, Axel Teichmann (Saksamaa) III Matti Heikkinen, Sami Jauhojärvi, Teemu Kattilakoski, Ville Nousiainen(Soome) 8. Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa 1.2 Naised 1,3 km sprint (vaba) I Aranna Follis (Itaalia) II Kikkan Randall (USA) III Pirjo Muranen (Soome) 22. Kaija Udras 34. Kaili Sirge 37. Triin Ojaste Sprinditeade (klassika)
Pauluse väed olid väga kehvas olukorras. Oma rolli etendas suur toidu- ja laskemoonapuudus. Haigeid ning haavatuid sõdureid oli 30 000 ringis ja üsna pea lõpetati ka nende söötmine, sest toidumoona nappus ületas kriitilise piiri. Intensiivse piiramise tulemusena olid sakslased pressitud kahele väikesele maatükile. Olenemata lootusetust olukorras ei lubanud Hitler endiselt Pauluse vägedel piiramisrõngast läbi murda. 30. jaanuaril, Hitleri võimuhaaramise 10. aastapäeval pidas Göring raadiokõne, kus märkis ära, et: „ Ka 1000 aasta pärast räägivad sakslased sellest lahingust austuse ja hardusega.“ Samal ajal edutas Hitler Pauluse feldmarssaliks. Feldmarssaliks edutamine tähendas Paulusele rasket koormat, sest siiani polnud ükski Saksa feldmarssal vastase ees alistunud. Järgmise päeva õhtul otsustas Paulus lõunapoolses piiramisrõngas Punaarmeele alistuda. Põhjas suutsid sakslased veel vastupanu osutada, kuid murdusid pärast laiaulatuslikku pommirünnakut 2.
okupatsioonitsooniks b) Jaapaniga rahuleping San Franciscos (1951), millele N. Liit alla ei kirjutanud (Kuriilid!) 5. ÜRO asutamine San Francisco konverentsil (apr.-juuni 1945) a) ÜRO Peaassamblee 51 liikmesriiki b) ÜRO Julgeolekunõukogu tähtsaim otsustusorgan (5 suurriiki vetoõigusega USA, N.Liit, Ingl., Prants., Hiina) 6. Nürnbergi protsess (1945) rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle: a) 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg jt.) c) ülejäänutele pikaajaline vangistus 7. II maailmasõja tagajärjed a) Hukkunud · Kolmikpakti poolel mobiliseeriti 30 miljonit, vastaspoolel 80 miljonit inimest · Hukkunute täpne arv teadmata, Euroopas u. 60 miljonit, enamuses tsiviilisikud: Nõukogude Liit 27 40 miljonit Hiina 10 miljonit Saksamaa üle 6 miljoni Poola 6 miljonit
Sahhalini ja Kuriili saari) Pariisi rahukonverents 1946-1947, osales 21 riiki. Toimus rahulepingute allkirjastamine kaotajatega Saksamaa tulevik jäi esialgu lahtiseks, rahulepingut ei sõlmitud. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951.a. San Francisco (NL ei allkirjastanud). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945-1946 rahvusvaheline tribunal alustas kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24. Nt: Göring, Goebbels, Ribbentrop, 12 mõisteti surma). Erakordne, et riigijuhtidele määrati kriminaalkaritused inimsuse vastaste kuritegude eest. Ei võetud arvesse, et täitsid kellegi käsku. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. Stalini tegudele vaadati n.ö. läbi sõrmede, kuigi ta oli sama palju süüdi kui Hitler. Tagajärjed · Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest · Esmakordselt sai sõjas surma palju tsiviilelanikke (linnade pommitamine, holokaust
langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon, mis kestis 1933. Aastani. 7. Roosevelti "Uus kurss" Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. 8. Hitleri võimuletulek Saksamaal 30. jaanuaril 1933 määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Peale tema pääses valitsusse vaid kaks natsionaalsotsialisti: portfellita minister Hermann Göring ja siseminister Wilhelm Flick. Ülejäänud ministriametid said teiste parempoolsete erakondade esindajad. 27. veebruaril puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Valitsus nimetas seda kommunistlikuks vandenõuks ning president kuulutas välja erakorralise olukorra, mille piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadusi ja õigusi. 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks
See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul Goebbels /göbels/, ideoloogia alal tegutsev Alfred Rosenberg, parteitööd juhtis Rudolf Hess. · juutide tagakiusamine. Antisemitism ehk juudivaenulikkus oli tähtis NSDAP idee. Hitleri võimule tõustes hakati juute kõrvaldama juhtivatelt ametikohtadelt, neilt võeti kodakondsus, poliitilised õigused. Kandsid spetsiaalset juudimärki. 9.-10. novembril 1938 toimus ulatuslik juudivastane pogromm (=rüüsterünnak), nn. Kristalliöö
· Kuna Saksamaal oli meeletu tööpuudus, luuakse avalikud tööd. Teede ehitamine jms. · Suur rõhk keemiatööstusel, tahetakse vähendada riigi sõltuvust väliskaubanudsest. Põhilised tooted: sünteetiline kumm, vill. · Välisriigid pidid ostma saksa kaupu, sest sularahaga ei arveldatud. Kaup-kauba vastu partertehingud. · Rakendatakse alates 1936. aastast majanduses plaanimajanduses. 4- aastaku plaanid, mille eesotsas on Göring. · Luuakse Saksa majanduse nõukogu. · Investeeritakse sõjatööstusesse. Esitatakse riiklikud tellimused. Rasketööstus, mis vajab palju töölisi. · Saksamaal kaob tänu sellele tööpuudus. 6 · Suur osa majanduslikust kasvust tuleb tänu välisvõlale. Välispoliitika 1. 1920 1929
Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused. Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse(või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu
Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9.08 viskab USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi 2.september kapituleerub Jaapan tingimusteta. Lõppeb II maailmasõda Nürnbergi protsess 1945 Rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle. Neist 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg), ülejäänutele pikaajaline vangistus. Baaside leping 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Atlandi harta, Lend-leasi seadus ja lääneriikide abi NL-e · 14. aug
Seda juhtis Punaarmee marssal G. Zukov. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud ilma liitlasteta. 25.aprillil kohtusid NSVL ja USA väed Elbel. Berliin oli selleks kuupäevaks sattunud piiramisrõngasse. 30.aprillil sooritas Hitler enesetapu. 2.mail Berliin kapituleerus.8.mail kirjutati alla Saksamaa kapitulatsiooni aktile.SÕDA EUROOPAS OLI LÕPPENUD. KÕIGE KUULSAMAD VÄEJUHID: USA: Eisenhower; Suurbritannia: Montgomery; NSVL: Zukov; Saksamaa: Rommel (,,kõrberebane"), Paulus, Göring... Prantsusmaa: Charles de Gaulles. Jaapani kapituleerumine : 2.sept.1945. 1942. aastal oli Jaapanil tohutu sõjaline edu olnud Vaikse ookeani piirkonnas. 1943.aastal arendas USA pealetungi Jaapani valdustele. Lääneliitlased aga pidasid peavastaseks Saksamaad ja seetõttu lõplikku edu ei saavutatud. Jalta konverentsi ajaks oli Roosevelt kindel, et kolm kuud pärast Saksamaa kapituleerumist annab NSVL purustava löögi Jaapanile.1945.aasta suveks oli aga USA-s
09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Nürnbergi protsess ·1945 a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergi kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle ·süüdistati kuritegudes inimsuse vastu ·vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures erandlikult Saksamaa juhtkonnale ·1946 a. oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust (Ribbentrop, Keitel, Rosenberg, Göring, Borman, Hess) surma, 3 said eluaegse, 4 määrati tähtajaline, 2 mõisteti õigeks ·Toimusid Saksamaal Nürnburgi linnas Õigluse Palees 1945-1949 a. II MS tagajärjed: ·Kestis 6 aastat ja 1 päev ·Lõpeb 08.05.1945 Saksamaa ·Lõpeb 02.09.Jaapan sellega lõpebki ·Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) ·suured kaotused tsiviilelanike hulgas ·II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda
maailmasõja ajal ei jää maha natside omadest. Hitler, Himmler, Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen
riigiametnikke, kes olid osalenud inimsusevastastes kuritegudes. USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12-le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 1946) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10, sealhulgas Ribbentrop, Rosenberg, Göring (sooritas enne enesetapu), Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Nümbergi protsess kinnitas põhimõtte, et juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kannatab igaüks ise. Liitlaste Sõjaline Administratsioon pidi aitama kaasa demokraatlike erakondade ja organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka keskvõimuorganite valimiste korraldamisele
· demilitariseerida · denatsifitseerida (=natsiideoloogiast puhastada) · demokratiseerida USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform.
ja kantsleri ametikohad - politseiriigi kujundamine (repressiivaparaadi väljaehitamine) SS, SD, Gestapo, koonduslaagrid - kogu massikommunikatsioon ja meedia allutati propagandaministeeriumile, mida juhtis Goebbels. Koostati keelatud raamatute nimekirju - Nürnbergi seadused 1935.a. - 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega - 9.november 1938 kristallöö - Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a. loodi relvastusministeerium. Riik paigutas raha sõjatööstusesse - s.t. tellis ettevõtetelt toodangut. Kaasnes majandustegevuse elavdamine ja tööpuuduse vähenemine, kuid samal ajal kasvas ka riigivõlg. Näitab seda, et majanduselu aktiviseerumine oli vaid ajutise iseloomuga. III DEMOKRAATIAD 1920. AASTATEL
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". Eestlastest tsiviilelanikkond ei aidanud peamiselt kaasa juutide 20 represseerimisele. Eesti Riigiarhiivis on mitmeid dokumente, kus arreteeritud juutide eest astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7 4.2 Vaivara süsteem Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid, kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943. aasta septembris. Vaivara oli omamoodi jagamispunkt, kust vangid saadeti edasi välilaagritesse, mis paiknesid paljudes kohtades Virumaal. Koonduslaager oli Lagedil ning süsteemi osa oli ka Tallinna vangla.
antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik. · Asutas paramilitaarseid üksusi. SA "pruunsärklased"; SS "mustsärklased" algselt Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920. aastate algul liituvad paljud hilisemad tuntumad natsid, nagu Hermann Göring, Joseph Goebbels, Heinrich Himmler. · Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente. · Pan-germanism (Suur-Saksamaa loomine). · Rassism (rassiteooria). "Aaria rass. Hirm sakslaste rassilise puhtuse ees. Sotsiaaldarvinismist inspireeritud eugeenika, Antisemitism. Mustlaste ja slaavlaste vastasus. Homoseksuaalsus vastasus. Vastustati ka "rassidevahelisi" abielusid. · Antiparlamentarism. Antikommunism · Militarism. Jõu- või aktsiooni kultus
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
" 1932 toimusid presidendi valimised. Kandidaadiks oli Hindenburg, keda pooldasid sotsialistid. Kommunitidel oli lahklarvamusi teiste parteidega ja tänu sellele valiti Hindenburg presidendiks. 1932 - Wimari Vabariik loobus reparatsioonide maksmisest. Jaanuar 1933 - Hindenburg määras riigi kantselriks Hitleri. Saksamaa muutus fasistlikuks riigiks. 20 2.14 REICH (1933-1945) Lennuväe juhiks määrati Herman Göring. Göring ja Hitler süütasid arvatavasti vastvalminud riigipäeva hoone veebruaris 1933. Peale nn uurimist teatati, et süütamises olid süüdi kommunistid. Selle tulemusena hakkati kommuniste arreteerima. Komunistliku Partei juhiks oli Thalmann. Seejärel likvideeriti kõik ülejäänud poliitilised parteid. 1933. aasta suveks oli säilinud vaid NSDAP. 1934 - suri Hindenburg. Järgmiseks võeti sihtmärgiks juudid. Juute vihkas Hitler arvatavasti selle pärast, et tema ema Klara
1. septembril 1944 jõudis laeval Tallinnast Stutthofi partii poliitvange, nende hulgas ellujäänud 34 prantsuse juuti. Sõja lõpuperioodi Saksamaal elas neist üle ja jõudis tagasi Pariisi 20 meest, lisaks kaks meest Leetu jäänud saatusekaaslastest. 35 Vaivara koonduslaager 16. märtsil 1943. a kirjutas riigimarssal Hermann Göring oma salajases korralduses: „Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja selle kasutuselevõtmine on tööstuse vallas meie tähtsaim sõjamajanduslik ülesanne endistes Balti riikides“. Seda põhjusel, et Saksa väed olid alates jaanuarist taganenud Kaspia äärsetest naftatööstuse piirkondadest ning Eesti põlevkivist saadav õli ja bensiin omandasid senisest suurema tähtsuse. Vastavalt uutele arenguplaanidele tuli piirkonda lisaks
et sageli ei teadnud oma võimupiire ja tegelikke ülesandeid keegi. Võitlus valitsemise ümber. Saksamaa oli totalitaarne riik, mida juhiti juhiprintsiibil. See ei välistanud isikutevahelisi lahkhelisid Hitleri lähikonnas: Rosenberg pidas end NSDAP välispoliitika ideoloogiks ja tundis end kõrvaletõrjutuna, kui pärast Neurathi lahkumist välisministri kohalt sai uueks välisministriks hoopis Ribbentrop. Hermann Göring (riigimarssal ja Saksa õhujõudude ülemjuhataja) taotles suuremat mõjuvõimu majandusvaldkonnas. Pidevalt tugevnes Himmleri positsioon: alguses oli ta vaid SS juht, seejärel tõusis Saksa Politsei juhiks ja siseministriks ning sõja käigus omandas üha suurema mõjuvõimu ka sõjalises valdkonnas, kus talle allus eliitvägi Relva-SS. 18. XII 1942 konverents vallutatud idaalade probleemide arutamiseks (Idaministeerium + Wehrmacht)
kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele
kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele
Armee taastamine 1935 andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 Tulemused Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul. 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. Ettevalmistused sõjaks 1935 36 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% 1935. Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 1935. Göring teatas Luftwaffe olemasolust 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria liitmine Märts, 1938 Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14.03.38 Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled Austria muudeti III Reichi liidumaaks Ostmark
kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele
kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele
Stalingradi all piirati sisse terve saksa VI armee kindral Friedrich Pauluse juhtimisel, ka sakslaste IV tankiarmee ja terve rida väiksemaid koondisi. Hitler ei lubanud Punaarmee löögirusikat läbi murda. Stalingradi tuleb iga hinna eest enda käes hoida, jätkata rünnakuid, et paisata Punaarmee Volgasse jne. Saksa väejuhatus lubas Hitlerile, et Pauluse armeed on võimalik abistada ka välisrindelt tulevate löökidega, Göring lubas, et varustab Pauluse armeed õhusilla moodustamisega. Dets 1942 lõi Punaarmee tagasi välisrindelt tulnud deblokeeriva löögi, läbi murda ei õnnestunud. Suur hulk saksa transpordilennukeid tulistati lihtsalt alla, pidevat õhusilda ei tekkinud, jaan 1943 hakkas Punaarmee järk-järgult Stalingradi sisse piiratud saksa vägesid kokku suruma. Sakslased kannatasid külma all, laskemoonast oli puudus, nälg, ravimisvõimalusi oli vähe, haavatuid ei olnud võimalik evakueerida. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
