Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930
Hitleri võimuletulek Terje Vaher 12B NSDAP loomine · 1919 sattus Hitler juhusikult Saksa Tööliste Partei koosolekule · 1921 sai Hitlerist partei juht · Vägivalla kasutamine. · 1922 halvenes riigi majanduslik seisund · 1923. aasta novembris `'Õllekeldri riigipöördekatse'' · Hitler ja tema liitlased arreteeriti. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/ParteiabzeichenGold_small.png/220px-ParteiabzeichenGold_small.png http://channel.nationalgeographic
Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud. Adolf ise pidi aasta veetma vangistuses. Partei ei olnud enam keelustatud.
POLIITILISE TEGEVUSE ALGUS • Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse. • 12. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexler’i asutatud Saksa Töölispartei(Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. • Varsti muutus ta parteile asendamatuks. 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised • Esimeses voorus osalesid senine Saksamaa president Paul Von Hindenburg, 7% NSDAP esindaja Adolf 13% Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei 49% esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide 30% esindajana Theodor Duesterberg(Deutschnationale Volkspartei, DNVP). “Me ei taha valetada ja udujuttu ajada. Me ei taha teha tühje lubadusi. Me tahame tegude läbi näidata, et me oleme paremad.” -Adolf Hitler, 10.veebruaril 1933 ISIKLIK ELU
peatüki juurde I Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I maailmasõja järgses Euroopas! * * * * II Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a. valimistel absoluutse häälteenamuse? 2) Millised parteid 1932. aastal veel suurendasid oma kohtade arvu 1928. aastaga võrreldes? 3) Millega seletada NSDAP populaarsuse plahvatuslikku kasvu 1932. aastal? * * IX Too näiteid Hitleri diktatuurist! a) demokraatlike institutsioonide kaotamine
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit
enamuse toetust. 8. novembri 1923 õhtul tungis Hitler koos relvastatud saatjaskonnaga Müncheni Bürgerbräukellerisse, kus von Kahr kõnet pidas. Von Kahr nõustus Hitleri ettepanekuga. Kuid juba järgmisel päeval ajas politsei Hitleri ja ta poolehoidjate marsi veriselt laiali. Ludendorff ja Hitler arreteeriti. Vt: Marss Feldherrenhallele. 7 Partei reorganiseerimine ja poliitiline esilekerkimine Pärast vanglast vabanemist alustas Hitler NSDAP reorganiseerimisega. Sellega seoses pidas ta 27. veebruaril 1925 Bürgerbräukelleris tuntud kõne ning alustas ümberkorraldustega. Põhja- Saksamaal oli vahepeal Gregor Strasseri juhtimise all moodustunud tugev partei osakond, mis ei nõustunud Hitleri tuginemisega vanadele monarhistlikele võimukandjatele, vaid pooldas hoopis vasakpoolset sotsiaalrevolutsioonilist kurssi. Hitleril õnnestus aga erakonnasisesed
Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal. 1923 – hakab ilmuma partei ajaleht „Völkisher Beobachter“ (Rahva Pilk), mille toimetajaks Alfred Rosenberg (pärit Tallinnast), kes on täielik Weimari Vabariigi vastane. 1923, 8.nov. Hitleri katse teha riigipööre Münchenis („õllekeldriputš“). Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud
joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei koosolekule,Hitler võeti partei juhatusse. 1921 sai Hitler NSDAP juhiks.Partei mõju laienes. Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, kuid NSDAP jäi tihedalt seotuks sõjaväega. Kui 1923 puhkes Saksamaal kriis, elavnes ka NSDAP tegevus. Parteil oli oma ajaleht "Völkischer Beobachter". Selle toimetajaks oli Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. 8
Suure terrori ohvrite seas oli üle 30000 eestlase. Kommunistlik diktatuur Venemaal - Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Kommunism sai tuntuks Nöukogude liidus 1917-1991valitsenud reziimi pöhjal. Leninism Lenini poolt marksismi tölgendamisel loodud ideoloogia ja kasutas seda oma valitsemisajal Nöukogude venemaal ja SFNVs GULAG - ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem NSDAP Natsionaalsotsialistliku saksa töölispartei, kuhu koondusid maailmasöja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud. Juhtis A.Hitler Gestapo riiklik salapolitsei, mis allus SSile. SS (kaitsemalev) oli Hitleri vöimu tugisambaks ja seda juhtis Hitleri söber Heinrich Himmler 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit , kuhu kuulusid Ukraini, Valgevene, Taga-Kaukaasia ja Venemaa
- 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas
ADOLF HITLER 1889-1945 Koostas: Elli Sepp 11A ADOLF HITLER A. Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei(NSDAP) juht (1921-1945) Aastatel 1934-1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ning riigipea. SÜND JA LAPSEPÕLV Sündis 20. aprillil 1889.a Austrias. Sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudis täiskasvanuikka ainult Hitler ja ta õde Paula. 1897.a kolib pere Leondingi, kus Adolf 3 korda vahetab kooli ning läheb 4. klassi. Just Leondingis isa väljendamiste mõju all tekib Hitleril kriitiline suhtumine kirikusse. SVASTIKA 1896.a. saabus poiss Lambachi kooli, mis oli vana benediktide klooster. Seal nägi ta esimest korda svastikat(haakristi), mida hiljem käskis graveerida oma kantseleis. NOORPÕLV...
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põ...
3. Natsipartei asutamine Hitler hakkas juba pidama poliitikat oma kutsumuseks. See andis talle elus eesmärgi ja ta söandas isegi kujutleda ennast kellenagi kes võib mõjutada Saksamaa saatust [2 lk. 97]. Saksa Töölispartei muudeti Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP) 1. veebruaril 1920. Hitler töötas välja 25-punktilise partei programmi. Võrreldes näiteks Lenini ja Stalini töödega jättis programm lahja mulje. NSDAP seadis eesmärgiks pakkuda midagi igaühele. NSDAP juudivastast olemust rõhutati mitmel viisil ja seda oli võimatu mitte märgata. Aastaks 1920 oli Hitler saanud NSDAP sünonüümiks, aga ta ei olnud selle juht. Hitler ootas õiget hetke, et saavutada domineeriv seisund. Ta oli ääretult kannatlik. Hitleri meelest pidi juht olema eelkõige propagandist, kes äratab rahvamasse "suure idee" nimel [2 lk. 99-101]. Aasta hiljem
saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, millega toodi Saksamaa majanduskriisist välja. Saksamaal loodi ka riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) Gestapo aastatel 19331945. Salajane riigipolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused.
· Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler · Algselt saksamaal üsna tundmatu · 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine o Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine Hitleri võimuletulek · 1932. Aastal Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse · 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleriks · Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte Võimu kindlustamine · Keelustati kõik parteid peale NSDAP · Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast · Keelustati ametiühingud, nende asemel loodi Saksa Töörinne (DAF)
Alois Hitleri (18371903) Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Hitleri tõus võimule 1921 tõusis Hitler võimule. Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehe honoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik.Hitler saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitleri kohta raamat Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma, 1995. aastal ilmus Saksamaal järjekordne raamat pealkirjaga "Hitleri lõpp, legende ja dokumente", mis käsitleb koguni 504l leheküljel vaid Hitleri surmaga seotud fakte. Autor Anton Joachimsthaler on raamatukaante vahele kogunud enam kui viiskümmend tunnistust ning tohutu hulga dokumentaalset materjali.
Diktatuuridele iseloomulikud tunnused koos näidetega Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Nõukogude Liidus) Itaalia:Kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadsutega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajato koonduslaagrid, majandus oli riigi kontrolli all Saksamaa:Võim koondus ühe isiku(Hitleri) kätte, hirmutamispoliitika, kehtestati üheparetisüsteem(kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali), riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus oli riigi kontrolli all, tagati rassiline puhtus Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku käes, vägivaldne sisemajandus(talupoegadelt võeti jõuga kõik viljatagavarad ja vilja varjamise eest määrati surmanuhtlus) Olulisemad mõisted ja märksõnad: mustsärklased, marss Rooma,
õnnestub päitsed pähe panna. Von Papen kinnitas, et kahe kuuga ,,surume Hitleri nurka nii, et ta ainult piiksub". See tal siiski ei õnnestunud. Kuue kuue pärast olid kõik Von Papeni kehtestatud piirangud kõrvaldatud ning Hitler oli kuidagi suutnud kõrvale hiilida kõigist tingimustest, mille kaudu ta oli võimule tulnud ning kehtestada diktatuuri, mis tegelikult toetus pidevaks seisundiks muudetud eriolukorrale. Hitleri esmane mure oli tugevdada NSDAP positsiooni Riigipäevas, nii, et selle abil oleks võimalik suruda läbi abinõud põhiseaduse muutmiseks. Teisisõnu- Hitleri sihiks oli hävitada demokraatia demokraatliku protsessi enese abil. Seepärast nõudis ta viivitamatult uute valimiste korraldamist ja 1. veebruaril, vaid kaks päeva pärast tema kantsleriks nimetamist saadetigi Riigipäev laiali. Järgnenud valimiskampaanias oli Hitleril teiste parteide ees kaks suurt eelist: 1
Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri ema Klara oli tema isa sugulane. Isa tõi ta majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mai...
aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri
Fasism- poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. 1919 Benito Mussolini asutas fasistliku liikumise. 1922 Mussolini peaministriks 1925 Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim 1935-36 Etioopia vallutamine, Abessiinia vallutamine 1936 Komiterni vastane pakt (Saksamaa, Jaapan, Itaalia) 1939 Teraspakt (Itaalia + Saksamaa) 7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. Eesmärgid: Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide (nn reeturid) võimutsemine natsionaal- sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks partei. 2
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
liikumisega. 1920 toimus nimevahetus: Saksa Töölisparteist -> Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). 1921. a sai Hitlerist selle juht. Natsid lõid relvastatud rünnakrühmad, kes ründasid juute ja kaklesid kommunistidega (põhivaenlased). 1920ndate algul toetasid Hitlerit töösturid, sõjaväelased ja keskklass. 1923 toimus nn Õlleputs (s. o Hitleri katse haarata võim kogu Saksamaal), mis kukkus läbi. Hitler jt tähtsad natsionaalsotsialistid pandi vangi. NSDAP lagunes. Vangist vabanedes hakkas A. Hitler kiirelt tegutsema. Ta taastas partei 1925. aastal ning kogus rahva poolehoidu tehes propagandat. Suures osas tänu Suurele Majanduskriisile (millal?) said parlamendis üle 1/3 kohtadest. 1933. aasta algul nimetati A. Hitler Saksamaa kantsleriks. Algas poliitilise reziimi vahetus! Totalitarismi kujunemine Saksamaal Totalitarismi aluseks oli Hitler ja tema teos ,,Mein Kampf" (selle põhisõnum?) 1933, pärast Riigipäevahoone põlengut:
Mille poolest sarnanesid, mille poolest erinesid Nõukogude Liit ja natslik Saksamaa? Esimene maailmasõda ning ülemaailmne majanduskriis panid aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulu...
eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem.
Vangis kirjutas raamatu kus väitis, et aarja rass on teistest kõrgemal ning puhtuse säilitamine on Sks üheks suurimaks eesmärgiks. Esialgu neil suuremat toetust polnud. Nende populaarsuse kasv tekkis kui puhkes ülemaailmne kriis, milles rahvas uskus ,et neid välja saab tuua vaid Hitleri löögirühm. Esialgu tegutses ta põhiseaduste piires kuid varsti suutis ta kogu võimu enda kätte koondada. Koostati ühepartei süsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine. Hakati tagakiusama juute ning kehtestati seadused millega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majaduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid Saksamaalt.Riigis hoidsid kontrolli julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS, millele kuulus riiklik salapolitei Gestapo
natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946). SA allorganisatsioonina loodi 1923 Stabswache, mille eesmärk oli NSDAP juhtide kaitsmine. SA mõjukaks tegelaseks ja hiljem juhiks kujunes endine Freikorpsi (parempoolsed militaarsed grupid) liige Ernst Röhm (1887-1934). Veel loodi 1922 NSDAP noorteühendus, mis hakkas kandma nime Hitler-Jugend. 8.11
Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920 DAP 25-punktise programmi väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma,
25-punktise programmi väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputs). · Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. 2.2. Hitleri võimuletulek: (Vt. ka õpik lk.130-133) · 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused taastada Saksamaa sõjaline võimsus saksa rahvuse (aaria rassi) üleolekust · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A
liikumise propagandisti, kes pidi tee vabaks tegema tulevasele juhile, kuid nüüd hakkas ta iseendas liikumise juhti nägema. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis viis taas poliitilise ebastabiilsuseni, mille tingimustes Hitler lõi sidemed Saksa suurettevõtjatega, kelle huvides oleks olnud parempoolne, antisotsialistlik riigivõim. Tänu töösturite rahale õnnestus Hitleril luua kontakt rahulolematute alamklasside ja väikekodanlusega kogu Saksamaal ning NSDAP kasvas kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933. aastal temalt vastu riigikantsleri koha. Võimule 6 saanuna kehtestas Hitler riigis totalitaarse diktaatorliku korra
a. Berliinis ja Münchenis; 1923.a. Hamburgis. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputs). · Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. · NB! Vt. ka Weimari vabariigist Üldajalugu X klassile; lk. 165-169. SKP võimuhaaramise katsetest Üldajalugu X klassile; lk.165-166. NSDAP õlleputsist Üldajalugu X klassile; lk.167-168. II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal 2.1. Hitleri võimuletulek · 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda. · Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid:
Diktatuur Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühen...
20. Baieri reservjalaväerügementi Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Teenis I MS I ja II klassi Raudristi Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks Teel rahva agitaatoriks Saksa armee kaotus I MS oli Hitlerile ränk löök 12. septembril 1919 käis ta esimest korda Saksa Töölispartei koosolekul 19 oktoober 1919 astus ta Saksa Töölispartei 55. liikmeks Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaal sotsialistlikuks Saksa Töölis- parteiks 1921 sa ta NSDAP esimeheks Hitler saavutas "Saksa päästja maine" 9. XI 1923 Münchenis üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada Ta saadeti 5 aastaks vangi Vangis olles kirjutas oma tuntud raamatu "Mein Kampf" Tegelikkuses oli ta vangis vaid 9 kuud ning välja saades taastas Hitler oma positsiooni Peagi ta oligi kogunud kokku uuet natsi partei ja ta alustas võitlust. 1929 õnnestus tal võita keskklassi poolehoid Lubas puhastada Saksamaa kommunistidest ja juutidest, keda ta hirmsasti vihkas
rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks.
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas
Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920 DAP 25- punktise programmi väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. Hitler Esimeses maailmasõjas Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast Esimese maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel.
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja
*tähtsal kohal rahva kui teriviku heaolu *egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele 5. Kuidas sai Mussolini võimule? Ta lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Teostas marsi Roomasse. 6.Iseloomusta Mussolini diktatuuri! *likvideeris demokraatliku riigikorralduse kehtestas üheparteisüsteemi *loodi salapolitsei *rajati koonduslaagrid majandus võeti riigi kontrolli alla 7. Hitlerist sai NSDAP juht, kuna ta julges sõnavõtta seal koosolekul. Tema esinemine vaimustas juhtkonda niivõrd, et peagi saigi Hitlerist partei juht. 8. Too näiteid Hitleri diktatuurist a) demokr institutsioonide kaotamine kehtis ainuparteisüstem, Hitler sai erakord volitused, demokratlike vabadusi hakati piirama b)teisitimõtlejaid jälitati. Arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse, rassilise puhtuse tagaine, juutide tagakiusamine c) riigi sekkumine majandusellu Majandus võrti riigi kontrolli alla
Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike.Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal:
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed
maailmavaatega. Inimesed olid tema kõnedest vaimustuses ja tänu sellele võttis Anton Drexler Hitleri Saksa Töölisparteisse. Ta oli partei propagandajuht ning tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistli-kuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Ta oli parteile hädavajalik ning seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik. 8. novembril 1923 tungis Hitler koos partei kaaslastega koosolekule Münheni suures õllesaalis ning nõudis relvaga ähvardades, et teda toetataks Berliini valitsuse kukutamisel. Järgmisel päeval sundisid nad Baieri Sõjaministeeriumi ees nende tagasi astumist. Politseiga konflikti tõttu said 16 parteiliiget surma ja Hitler pandi vangi riigireetmise eest. Just vanglas
osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem SA juht Emst Röhm) ülesandel astus Hitler 19. oktoobril55. liikmena DAP-sse. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka.
kui ka sotsiaalpoliitikat ning tähendasid riikliku sekkumise suurendamist USA majandusse. Reformide eesmärgiks oli USA majanduse väljaviimine 1929-1932. a. majanduskriisist. neutraalsus - erapooletus NSDAP (Nationalsozialistische Deutche Arbeiterpartei) - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei SA (Sturmabteilung) - rünnakurühm, keda nende pruunide särkide tõttu hüüti ka pruunsärklasteks. SA loodi 1921. a., tema ülesandeks oli terroriseerida NSDAP poliitilisi vastaseid. "Pikkade nugade ööl", ööl vastu 30. juunit 1934. a. tapeti SA juhtkond eesotsas SA staabiülema Ernst Röhmiga, kuna Hitler kartis, et nad võiksid pakkuda talle konkurentsi võimuvõitluses. SS (Schutzstaffel) - kaitsemalev, keda nende mustade särkide tõttu hüüti ka mustsärklasteks. Loodi 1925. a. SA raames Hitleri ihukaitse ja parteisisese politseiüksusena. Pärast Hitleri võimulesaamist prooviti SS-ist kujundada aarialaste eliitorganisatsiooni
Põnev Inimene Meid ümbritsev maailm on põnev! Põnevaid inimesi on palju. Mida tähendab Põnev Inimene? Tavaliselt on Põnev Inimene see kes teeb asju mis pole tavatud kuid on ka erandeid. Põnevat inimest saab iseloomustada järgnevate iseloomujoontega nagu lustakas, rõõmus, naljakas, julge jne, kuni põnevaid iseloomujooni jätkub. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks põnevamaks ja väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri va...
asendamatuks. Algul oli Adolf propagandajuht ning osales kevadel 1920 DAP 25- punktise programmi väljatöötamisel. Tema nõudmisel nimetati partei Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta ära elada juba kõnemehena. Ta oli parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Nüüd sai Hitlerist kohaliku tähtsusega poliitik. Esialgu suhtuti natsionaalsotsialistidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. korraldasid nad Münchenis mässukatse. Pärast seda keelati nende partei mõneks ajaks. Hitlerile määrati aastane vanglakaristus. Kui partei sai uuesti loa avalikult tegutseda, hakkasid nad kiiresti poolehoidu koguma. Nendega liitus ühe rohkem liikmeid ning ka valijate arv tõusis. 1932. aastal said
p. vajas majandusvaldkonnad. tegevust kontrollis Hitler tulevikus võidukat Kollektiviseerimine. fasistlik valitsus. sõda. Sõnavabaduse kaotus. sisepoliitika Üks partei Üks partei fasistlik. Üks partei NSDAP kommunistlik.Vägivaldne, Eesmärk saada sama taheti tühistada Versailles' kolhoosi mitte astujad võimsaks nagu Rooma ja teised alandavad saadeti impeerium. Sõnavabadus lepingud. sunnitöölaagritesse. võeti ära. Rassism.
Üks väike marurahvuseline partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid. 1929 tabas suur majanduskriis valusalt paljusid inimesi Saksamaal. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlikke parteisid. Nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid lubasid lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tihtilugu tänavakaklustega. 1932 sai NSDAP 37% häälteenamusega suurimaks parteiks parlamendis. Uued võimukandjad võtsid peagi vastu esimesed juudivastased seadused ja Saksamaal algas juutida ning kõigi teisitimõtlejat tagakiusamine. Demokraatia hävitati. 10. novembri öösel 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike
· NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
