rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler.
kindlustada enne II maailmasõda, eemaldas oma vastaseid komparteidest, nõukogude võimu keskasutustest, julgeolekuorganitest ja armeest, terrori ohvriks langesid ka NSVL’i rahvusvähemused GULAG-Ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem, kus vvalitsesid ebainimlikud tingimused ja seal suri massiliselt vange, Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel Isikud: Benito Mussolini, Adolf Hitler, Ernst Röhm, Heinrich Himmler, Joseph Goebbels, Paul von Hindenburg, Lev Trotski, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov Benito Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator.Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Adolf Hitler- Saksamaa poliitik ja NSDAP juht, Saksamaa diktaator. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises; Ta jättis
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler.
Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse, Hitler üritas haarata võimu. 1929 algas majanduskriis. Saksamaal elas u. ...... ja töötuid oli ...... + 3 miljonit, kes töötasid ...... . 60% langes tööstustoodang, inflatsioon oli tohutult suur ja leiti, et selles oli süüdi valitsus. 30. jaanuar 1933 moodustas Hitler oma valitsuse (ta oli saanud võimule).
keelati streigid Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid terror, vägivald, koonduslaagrid rassipuhtuse testid koostati keelatud raamatute nimekiri, olid keelatud autorid, kelle teoseid põletati avalikult repressiivaparaadi loomine: 1921 – loodi NSDAP toetuseks SA (rünnakrühm e. pruunsärklased. Ülesanne terroriseerida NSDAP vastaseid. Juht – Ernst Röhm. 30.apr.1934 - „pikkade nugade öö“- Hitler likvideerib SA juhtkonna (250 – 300 juhtivat tegelast tapeti, s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest. 1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased. Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg.
ADOLF HITLER Raidar Nurm EP-16 Pärnumaa kutsehariduskeskus SISUKORD 1) Perekond 2) Noorpõlv 3) Esimene maailmasõda 4) Õllekeldriputs 5) Hitleri eraelu 6) Hitleri surm 8) Hitleri võimuletulek Perekond Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula. ...
Diktatuurid Euroopas Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................2 Diktatuurid Euroopas...........................................................................................................................4 Natsionaalsotsialism..............................................................................................................................5 Natsionaalsotsialistlik majandus............................................................................................................6 Adolf Hitler .............................................................................................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Adolf Hitler Erik Mandel 5.A klass Tallinn 2012 Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi. Braunaust Passausse, sealt hiljem Lambachi ning seejärel Leondingi, mis asus Linzi lähistel. Erinevates rahvakoolides, kus Adolf Hit...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
osa, ehhki ta omistas sellele õigustatult suurema tähtsuse kui kõigele muule. Ta hoiak SA suhtes oli alati olnud kahepalgeline; ehhki ta vajas ja kasutas ,,võitluste ajal" enne 1933a.-t SA-d meelsasti kui poliitilise võitluse vahendit.Sõjavägi, mille H. soovis üles ehitada, pidi kujundama selle sõjaväe eeskujul, kus ta ise oli teeninud, mitte aga olema märatsev poliitiline rahvajõuk, kellele on selga antud välihall munder. Pikkade nugade ööl juunis 1934-kui H. korraldusel tapeti Röhm ja ülejäänud poolsõjaväelastest radikaalid, kes lootsid hüpata kindralisesusesse-näitas H. , et tal on oma tee selge.Üks SA laialisaatmise tagajärgi oli teise sellga rivaalitsenud natsipartei sõjaväeline haru Heinrich Himmleri juhtimisel tegutsenud ja ülimalt distsiplineeritud eliitüksuse Schtzstaffel (SS) mustsärklaste esiletõus. 1 Ehhki kindralid olid hoolitsenud selle eest, et nad ise ei teaks midagi 1934a
Adolf Hitler 1.1 Sünd Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul ühes võõrastemajas, mis asus Ülem-Austria väikelinnas jõe kaldal. 1.2 Pere Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud. 1.3 Isa Oma isa kirjeldas Hitler äkilise türannina. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult o...
kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused-
Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria- Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa....
Hitlerist Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Päritolu Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria piirilinna...
Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946). SA allorganisatsioonina loodi 1923 Stabswache, mille eesmärk oli NSDAP juhtide kaitsmine. SA mõjukaks tegelaseks ja hiljem juhiks kujunes endine Freikorpsi (parempoolsed militaarsed grupid) liige Ernst Röhm (1887-1934). Veel loodi 1922 NSDAP noorteühendus, mis hakkas kandma nime Hitler-Jugend. 8.11.1923, olles inspireeritud Mussolini edukast riigipöördest Roomas, üritasid Hitler ja ta pooldajad Münchenis võimu haarata (nn. Müncheni õllekeldriputs - Baieri valitsusjuht võeti natside poolt vangi ja Hitler kuulutas end valitsusjuhiks, Berliini valitsuse võimult tagandatuks ja, sõjaväe poolehoiu võitmiseks, kindral Ludendorffi sõjaministriks). Katse oli
Käis koos siis, kui Hitler tahtis kõnet pidada käis koos veel 12 korda, võeti vastu 4 seadust · Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi. Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist)
Riigipäevas 247 saadikut. Hitler saadab riigipäeva laiali, uued valimised. Natsid kasutavad terrorit. 5.märts 1933- natside võimule tulekut kergendasid kriisid ja lõhed teistes erakondades. Oli vaja hävitada kommunistid. 28. veebruar 1933- süüdatakse riigipäeva hoone. Kommunistid vangistakse. Selle järel hakati piirama kodanikuvabadusi. 30.juuni 1934- pikkade nugade öö. Selle operatsiooniga hävitab Hitler SA ehk pruunsõdalased. Likvideeritakse nende juht Ernst Röhm. 1934- suri president Hidenburg. Hitler ühendab valitsuse juhi koha ja riigipea koha. Hitleri kaaslased:Alfred Roosenberg Himmelu-SS Gestapo- salajane riigi politsei Goebbels- propaganda pea Hess- partei töötaja, kirjutas ,,Mein..." üles. SS- mustsärklased SA- rünnakrühmlased. 1945- Saksamaa oli sõda kaotamas. Viimased päevad punkris.
Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas ...
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud il...
valitsema teisi rahvaid. · Alaväärtuslikud rahvad/rassid peavad neid teenima (slaavlased). · Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919
Kommunistide arreteerimised Katoliiklaste tagakiusamised Loodi natskikud löögirühmad (SA pruunsärklased, SS mustsärklased) Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF) Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota Kõikjal viidi sisse juhtprinitsiip nt. Igal organisatsioonil oli oma füürer 30. juuni 1934. a. Pikkade nugade ööl hävitas Hitler oma konkurendid ka natsiparteis (E. Röhm ja SA) Augustis 1934, peale Hindenburgi surma ühendas Hitler presidendi ja kantsleri ametid ja sai Saksa rahva juhiks e. Füüreriks. Tagajärg Saksamaa muutus totalitaarseks diktatuuriga riigiks Majandusele seevastu Hitleri poliitika oli positiivne: tööpuudus kadus, elatustase tõusis, maj. Kasv. N.Liit-I viistaku tagajärjed 1. Represseeriti u. 12-15 milj taluperet. 2
Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhi...
6 Eisneri mõrvamise järel tekkinud segadusi ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka selle vastaste (rahvalikult meelestatud vabakorpused) poolele. Pärast vabariigi verist lõppu värvati Hitler Müncheni Reichswehri (eesti keeles riigikaitse) juhtkonna poolt teenistusse, mis oli tollal oluliseks võimufaktoriks Baierimaal. Nn Musta Riigikaitse otsustavad mehed näiteks kapten Ernst Röhm nägid kapral Hitleris tulevast poliitilist agitaatorit, kelle abil saaks tööliste seas levitada rahvuslikke ideid. Hitleri ülemad saatsid ta propaganda-kõnelejate koolitustele ja andsid talle ülesandeks külastada poliitilisi parteisid ja ringkondi, mida oli revolutsioonijärgses Baieris arvukalt. Nende hulka kuulus ka ajakirjaniku Karl Harreri ja lukksepa Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei (DAP)). 12. septembril 1919 külastas kapten Karl
isikustruktuuri all. "Hermannist saab kas suurmees või kurjategija," ennustas ema oma poja varakult väljakujunenud enesekeskset iseloomu silmas pidades. Mitte "õllekaanijatest ja seljakotlastest" õhkuv külgetõmbejõud ei toonud Göringit natsionaalsotsialistliku partei ridadesse. "Ma liitusin parteiga, sest olen revolutsionäär, ideoloogiline värk mind ei köida." Göringi partei nimi oli Hitler. Göring polnud Himmlerisarnane koolmeister ega lanskneht nagu Röhm, rääkimata Goebbelsi poliitilisest keevalisusest. Göring erines teistest oma hea päritolu, lihvitud maneeride ja inimeste veenmisoskuse poolest. Otsustavatel momentidel käitus mees täiesti külmavereliselt. Piiritu ehitamistahte ja edevuse taga peitis end kurjategijaks sündinud vägivallatseja. Tema käekirja kandsid nii pärast 1934. aastal lavastatud Röhmiafääri toimunud mõrvad kui esimesed kontsentratsioonilaagrid ja reziimivastaste terror Preisimaal
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
konspiratsiooniteooria loomist, mille järgi toimunu oli riigivastane üritus, sihitud demokraatia kukutamisele ja hilisemates tõlgendustes ka Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes sõidavad meie kõrval trammis ja käivad meiega samas poes. (...) Ja ometi korraldavad nad sealsamas nii stiilipuhta kristalliöö, et Hitler ja SA pruunsärklaste staabiülem Röhm võiksid nende üle õigusega uhked olla."9 Sellele sekundeerib peatselt järjekordne Postimehe juhtkiri: "Ent nende mõnesaja või mõne tuhande pätiga, kes kaks ööd Tallinnas märatsesid, pole Eesti riigil vähemalt ümarlaua taga midagi rääkida. Need ei ole isegi mitte tavalised kriminaalkurjategijad, kelle eesmärgiks oli poode rüüstata. Ei, nende hoiak oli selgelt poliitiline. Nad astusid Eesti riigi vastu ja tegutsesid hoopis teise, Eestile vaenuliku riigi huvides,
· 30.01.1933 määras Hindenburg Hitleri Saksa kantsleriks. Hitleri võimupositsioonide kinnistumine · Valitsusse pääsesid vaid 3 natsi (Hitler, Göring, Wilhelm Flick). Valimised kuulutatigi välja. 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord. · Asuti looma uut võimustruktuuri. Läbi viima natsionaalsotsialistlikke reforme. · 30.07.1934 instseneeriti "pikkade nugade öö" (tapeti Ernst Röhm, Gregor Strasser ja veel sadakond "punast" natsi). Euroopa 1930. aastatel, Teise Maailmasõja eelõhtul 1930. aastate algus Inglismaal ja Prantsusmaa · Majanduskriis 1929-1933 ei jätnud puudutamata ka Euroopa demokraatlikke riike. · 1920. aastatel muutusid sotsiaaldemokraadid Inglismaal ja Prantsusmaal oluliseks poliitiliseks jõuks. · Demokraatiat Prantsusmaal iseloomustas äärmine ebastabiilsus. · Samal ajal alustati Maginot' liini ehitamist.
3 kl gümn või 3 kl. Kutsekas. Muusika: 1930-ndad-agressiooniajastu RL- autoriteedi nõrgenemine Versailles’ süsteemi lagunemine Saksamaa relvastumine ja muutumine totalitaarseks Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936- 1939), Etioopia vallutamine (1935-1936) Lääne riikide lepituspoliitika Hitlerliku saksamaa suhtes SA- rünnakrühmlased, mustsärklased. Parteisisene politseli, koondunud 1000000 meest.E. Röhm 1934- pikkade nugade öö. Tapeti E.Röhm, Hitler kõrvaldab oma konkurendid. NSDAP- Sa raames oli loodud ka SS, mis oli kaitsemalev ja Ssist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933- allutati SS ile Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. 1935- võetakse vastu Nümbergi seadused. Nümberg- linn saksamaal, kus
Korraldas 1923 Münchenis riigipöördekatse -õllekeldriputS Süüdistus riigireetmises 5 a vanglat. Partei keelustati. Istus ära peaaegu aasta Dikteeris vanglas Rudolf Hessile raamatu "Minu võitlus" /"Mein Kampf" ilmus 1925 Natside võimuletulek Uus strateegia - plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels. Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti. 1930. a natsidel 107 kohta parlamendis Hitleri nimetamine kantsleriks 1932. a presidendivalimistel kandideeris Hitler presidendiks jäi Hindenburgile alla. 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89 Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30
juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA oli NSDAP tähtsamaid tugesid võimuvõitluses ning tema peaülesandeks oli terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr. Samas
Eelkäijad: 1. Püha Saksa-Rooma Keisririik. 2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a). SS'il oli domineeriv roll riigis: Heinrich Himmler oli paralleelselt nii SS'i juht, kui ka Saksa politseiülem (mh Gestapo) 1936-... . Konkurendiks oli SA Sturm- Abteilung (3 miljonit meest), likvideeriti 1934. NSDAP vasakpoolse fraktsiooni juhtide tapmine (Ernst Röhm + 1000 meest). 1934 aastal luuakse erikohtud (Rahvakohus) poliitiliste vastaste jaoks. Karistused vastaste jaoks on selles riigis rängad, oli aga ka sokiehmatusi (koonduslaagrid, surmanuhtlus). NSDAP ja SS ja Gestapo lai haare tegi vastupanu võimatuks. Tegemist oli äärmiselt kõrgetasemelise propagandariigiga: Goebbelsi Rahvahariduse ja Propaganda Riigiministeerium (1933). Kogu Saksamaa kultuuri- ja hariduselu allus Goebbelsile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
