Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev opositsioon paremalt kui vasakult (kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal). 1. Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid. Baieris kuulutatakse välja 1919. a. Baieri Nõukogude Vabariik (Sparatakusaufstand). Baieri nõukogude vabariik likvideeriti ja Berliini ülestõus suruti maha. 2. 1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks
Die Revolutionsregierung aus rechten und linken Sozialdemokraten nannte sich ,,Rat der Volksbeauftragten". Nach der Wahl der verfassunggebenden Nationalversammlung trat die Weimarer Verfassung am 11. August 1919 in Kraft. Die Hypothek der Reparationszahlungen belastete von Beginn an das politische Klima der jungen Republik. Die von rechtsextremen Kräften verbreitete Dolchstoßlegende führte zu politischen Morden und Putschversuchen, von denen die wichtigsten der Kapp-Putsch 1920 und der Hitler-Ludendorff-Putsch 1923 waren. Wichtige Vertreter der demokratischen Kräfte wie Matthias Erzberger und Walther Rathenau wurden von nationalistischen Attentätern ermordet. Der erste Reichskanzler Philipp Scheidemann überlebte einen Anschlag nur knapp. Andererseits gab es mehrere Aufstände von Kommunisten, wie den Ruhraufstand 1920, die Märzkämpfe in Mitteldeutschland 1921 und den Hamburger Aufstand 1923.
annaabi.ee 
