juunil 1940. aastal. Ultimaatumiga nõuti täiendavate lisavägede sisselaskmist tähtsamatesse keskustesse ning valitsuse muutmist Moskvale meelepärasema vastu. Kuna otsuse langetamiseks anti vaid 8½ tundi, võib seda lugeda väga vaenulikuks pakkumiseks. Kuna Eesti armee polnud piisavalt suur ning välisabi polnud oodata, oli Eesti sunnitud alla kirjutama lepingule, et ära hoida võimalikke surmasid mittenõustumise korral. 17. juunil kirjutati alla Narva diktaadile, lastes sisse 90 000 Nõukogude sõdurit. Eesti oli kohustatud ka sidekanalite ja ühendusteede kontrolli üle andma, meeleavaldused keelustama ning eraisikud pidid loovutama relvad. Kolmandaks ja viimaseks etapiks kujunes Juunipööre, mis oli võimu täielik üleandmine. Võim vahetati täielikult Nõukogude võimu vastu 21. juunil 1940 ning Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Keelustati kõigi parteide tegevus, välja arvatud Eesti Töötava Rahva Liidu. Eesti
arvukust.paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi:piiridele koondati pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit.14.06.esitas NL leedule ultimaatiumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Mosvale meelekohast valitsuse moodustamist.Eestile ja Lätile esitati ultimaatium 16.06.17.06 tuli üle eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit.Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile(kogu kontroll anti punaarmee kätte,keelustati meeleavaldused,eraisikutelt võeti relvad).Edasise tegevuse juhtimiseks saabus tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov-hakati üles seadma uut valitsust.21.06 korraldati meeleavaldus ultimaatiumis esitatud nõudmiste toetamiseks.(pika hermanni tormis asendati eesti lipp punavalge omaga,üle võeti valitsushooned, politsejaoskonnad jms.)21.06 andis Päts allkirja otsusele, millega tuli uus valitsus
Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja Nõukogude Liidu okupatsioon Okupatsioon- vägivallaga sissetung ja territooriumi ära võtmine 14 ja 16 juuni 1940 NL esitas ultimaatumi baltiriikidele Laidoner kirjutas 17 juuni alla Narva diktaadile: 1)kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel. 2)meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati. 3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid
Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kuskilt.Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimase mõjusfääri. Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks asi,vaid erinevate sündmuste ja otsuste kokkusattumus,millest ehk suurimaks võib pidada riigipeade liigset usaldust ja vähest ettevalmistust võimaliku sõja jaoks.Eesti iseseisvus kaotati 17 juunil,1940 kui Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile, millega anti täielik kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte.
elatustaseme langus Lühendid NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk North Atlantic Treaty Organisation VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon EL – Euroopa Liit VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Mõisted Sotsialistlik maailmasüsteem – idablokk, kommunistide võimu all olev alam, millel asus 13 riiki, Moskva diktaadile allumine va Jugoslaavia, lühidalt öeldes kommunismi mõjuvõimu laienemine Sotsialistlik sõprusühendus – riigid, mida Moskva kasutas eristamiseks oma liitlasi teistest kommunistlikest riikidest, sinna kuulusid riigid, kes kuulusid VMN-sse ja VLO-sse Sotsiaalne orientatsioon – Moskva meelse poliitika levitamine, kontroll mitmetes nõrkades Aasia ja Aafrika arengumaades, sinna kuulusid vaesed arengumaad, nad deklaleerisid sotsialismi ehitamist ja tegid seda NSVL abiga, mis oli sõjalis-
Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine. Juuli algus 1940. Riigikogu laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine. 17. juuli 1940. Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga. 21. - 23. juuli 1940. Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts
ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast). 1940 JUUNIPRE: 21.06 toimus Vabaduse vljakul Moskva poolt organiseeritud miiting, kus nuti valitsuse tagasiastumist niing uue moodustamist. Samal htul moodustati "juunivalitsus" mida juhtis peaminister J.Vares. Algas puhastus Eesti riigiaparaadis, kus thtsad ametikohad lksid jrk-jrgult le kommunistidele. Organisatsioonide sulgemine (Isamaa ja Kaitseliit jne), lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei. EESTI
nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid
kahest eraldi osast koosnev pakistan.7-8milj moslemit(indiast)liikusid pakistani poole, kus rünnati ka vastu.Tapeti ligi 200tuh inim.Gandhi tapeti 1948.etteota tüusis J.Nehrus- >muutis india parlam,vab. Ajas Nõukogude Liidust sõltumatut poliitikat.Nehrust sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühenemisliikumise üks liidreid. Idablokk,maailmasüst.-Idablokk on maailmasüsteem.NSVL,pool,jugosl,rume,saksaDV,tsehho,ung, bulg,albaa,hiin,p-vietn,p- korea,mong,allusid moskva diktaadile va jug,iseloomulikud jooned:võim riigis kommun partei käes,Kodanikel puudusid dem vab,partei kontrollis riigi tegevust ning ühiskondl, organisats,kultuurielu.Julgeolekuorganeil oli tohutu võim,majandus riigistatud.sõjaväestatud oli suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal.
viimasesse mõjusfääri. Eesti oleks pidanud hoidma suhteid soojas Rootsi ja Soomega, kuna on väike riik ja pigem vajab teiste tugem et toime tulla. Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks faktor, vaid erinevate sündmuste ja otsuste kokkusattumus, millest suurimaks võib pidada riigipeade liigset usaldust ja vähest ettevalmistust võimaliku sõja jaoks. Eesti iseseisvus kaotati 17 juunil, 1940 kui Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile, millega anti täielik kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Eestil läks küll halvasti, kuid võib mõelda, et see oli saatus ning sündmusteahel pidigi nii kujunema.
Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused
Leedu president põgeneb. Jätkuvad NSV Liidu 16. juuni NSV Liit esitab 16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumid. ultimaatumi Eestile. ultimaatumi Lätile. Jätkub NSV Liidu 17. juuni Laidoner kirjutab 17. juuni Punaarmee okupatsioon. Narvas alla "Narva okupeerib Läti. diktaadile". Algab 17. juuni enamlaste okupatsioon. Punaarmee riigipööre Leedus. valgub üle Eesti. Juurde tuuakse 80 000 punaväelast.19. juuni Eestisse saabub A. Zdanov NSV Liit korraldab 21. juuni enamlaste 20. juuni enamlaste riigipöörded Lätis ja riigipööre Eestis. Johannes riigipööre Lätis
Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad. d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod. Valitsuse uueks juhiks J. Vares. Meeleavaldus väljus kontrolli alt. Riigikogu saadeti laiali. e) Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 6. Aug 1940- J.Vares, J. Lauristin said võimule ENSV, Päts kadus võimult.
ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati
Rahvavabariigis. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSV-s samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 20.saj. Teisel poolel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui ,,kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeris ,,hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus ,,allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Eesti kirjanduses ilmnes sotsialistliku realismi elemente 1905.-1907. aastate proletaarsete autorite loomingus. 1920-1930. aastatel rakendasid s. r.-i põhimõtteid Aadu Eessare, J.Madarik, NSV Liidus tegutsenud eesti kirjanikud ja Suure Isamaasõja aastail NSV Lidu tagalas viibinud kirjanikud.
Euroopa Söe- ja Teraseühendus-1952a see loodi, sest sõjalise koostöö kõrval taheti arendada ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. Sellest sai EL-i eelkäija. VMN-1949a asutas NSVL koos endast sõltuvate maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-1955a liitis NSVL Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Idablokk-terve maailmasüsteem, sinna kuulusid 13 riiki ja kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia. Idabloki tunnusjooned: *võim riigis oli koondatud ühe kommunustliku partei kätte *kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused *partei kontrollis kõiki ühiskondlikke organisatsioone* ka kultuurielu oli kommunistide kontrolli all * tohutu võim oli julgeolekuorganeil *kommunistide võim põhines hirmul ja terroril *majandus oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus *sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt *elatustase oli madal
poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist *17.06 okup.armee sõdurid üle Eesti piiri, asulatesse Nõukogude garnisonid, Tallinn baasvägede kontrolli alla, Laidoner sunnita alla kirjutama Narva diktaadile. *Tallinnasse saadeti Stalini esindaja Zdanov, hakati kokku seadma uut valitsust *juuli algul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised; Eesti Töötava Rahva Liidu võit *21.07 kuulutati välja Eesti nõukogude Sotsialistlik Vabariik; 6.08 ühendati NL-ga *riigiaparaadi ümberkorraldamine- ametist tagandati kõrgemad ametnikud; võimupositsioon kommunistide kätte; 40 kiideti heaks uus põhiseadus; Riigivolikogu nim. Ülemnõukoguks
suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestis mobilisatsioon, mille käigus mobiliseeriti 1941. aastal kokku umbes 50 000 eestlast. 22
Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega polnud sõjaks valmis. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Londonis juubeldavatele rahvamassidele esinedes teatas Neville Chamberlain, et ta tõi „rahu kogu meie põlvkonnale“. Rahul oldi lepinguga ka Ameerika Ühendriikides. Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. 3. MRP
lõpuleviimist õnnestus Eestil ennast 24. veebruaril iseseisvaks kuulutada. Võimu haaras aga enda kätte üsna ruttu saksa okupatsioon. Siiski suudeti iseseisvus varsti taastada. Eestlased said alles Vabadusõja (1918-1920) lõpus hakata üles ehitama oma riiki samal ajal kui võim Eestis oli osa ajast võõrvõimude käes. Iseseisvust suudeti säilitada 1940.a juunini, mil Punaarmee oma hiigelarmeega üle Eesti piiri marssis. Peagi tõendas ka Johan Laidoneri allakirjutus Narva diktaadile, mis tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse asendumist Nõukogude okupatsiooniga. Üheks iseseisvuse kaotuse põhjuseks on Eesti soodne asukoht. Läänemere ääres asetsev Eesti oli juba ammusest ajast jäänud silma suurematele riikidele. Soodne asukoht kaubanduseks ja arvamus, et väikest ala on lihtne vallutada said Eesti iseseisvuse kaotuse põhjusteks. Baltisakslased lootsid siiani siinsetele aladele Balti Hertsogiriigi rajada. Venemaa
• Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3. Juunipööre ja valimised Balti riikides
anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs Second level samasugused tingimused sotsialistliku Third level realismi viljelemiseks. Kõige Fourth level tugevamalt ilmnesid selle Fifth level tulemused1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Eesmärgiks seati ,,sisult sotsialistliku ja vormist rahvusliku" kultuuri juurutamine ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline Click to edit Master text styles infosulg tingis omakorda Second level
kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn
õnnestus Eestil ennast 24. veebruaril iseseisvaks kuulutada. Esimene iseseisvuse kaotus leidis aset aga juba samal aastal, kui saksa okupatsioon võimu enda kätte haaras. Kuid tänu keerulistele aegadele kogu maailmas suudeti iseseisvus peagi taastada. Oma elu hinnaga hoidsid meie esivanemad seda kuni 1940.a 17. juunini, päevani, mil Punaarmee sammus oma 80000 liikmelise väega üle Eestimaa piiri, ilma, et neid oleks keegi takistanud. Samal päeval kirjutas J. Laidoner alla Narva diktaadile, mis tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse asendumist Nõukogude okupatsiooniga. Mis olid Eesti iseseisvuse kaotuse põhjusteks? Läänemere ääres asetsev Eesti oli juba ammusest ajast jäänud silma suurematele riikidele, seda nii soodsa geograafilise asendi tõttu kui ka arvamuse pärast, et väikest territooriumi on kerge vallutada. Hea asukoht kaardil ja kaubandusteede sõlmpunktiks olnud mereäärne Tallinn saidki Eesti iseseisvuse üheks kaotuse põhjuseks. Suurimateks
võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. 2) Iseloomulikud jooned 1
kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit. Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile-sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Juunipööre ja valimised Balti riikides *Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juunil korraldati Vabaduse väljakul meeleavaldus. Päts allkirjastas otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks oli Johannes Vares. Kuulutati välja Riigivolikogu valimised, valimistulemusi võltsiti, valijaid hirmutati, ainult üks kandidaat. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik
paktile alla. 1940. aastal hakkasid Eesti-NSV Liidu suhted halvenema ning 1940. aasta 16. juunil edastas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. Samal päeval algas ka agressioon Eesti vastu. Nõukogude Liit ei pidanud kinni enda lubadusest ja otsis ebanormaalseid põhjuseid, miks süüdistada Eestit pakti mittetäitmises. Tagajärjeks kõigele sellele pidi kirjutama 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile" , millega Eesti Vabriigi üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Punkte, miks Eesti kaotas iseseisvuse 1940. aastal, on palju. Fakt on aga see, et noore riigina tehes nii palju valesid otsuseid, olles ilma toetajateta suurriigi kõrval täiesti üksinda ja teades, et maailmas on totaalne kaos, ei suudaks ükski riik säilitada iseseisvust. Kindlasti oleks olnud palju võimalusi, kuidas iseseisvust mitte käest lasta, aga Eestil polnud selleks valikuid liitlaste
(Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija) Vastukaaluks asutas NSV Liit 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955. liitus Saksamaa NATO-ga. Nõukogude Liit sidus Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Idablokk 1950. oli kommunistide võimu all ala, mis ulatus Elbe jõuest Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Territooriumil asus 13 riiki. Kõik peale Jugoslaavia allusid Moskva diktaadile. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid järgmised jooned: 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. (riigiaparaat, ühiskondlikud organisatsioonid, ametnikud, kultuurielu) 3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. (Terror ja hirm) 4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud) 5
NSVL sammu pidada. Tähtede sõda ristitus programm- Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide kaitsekilp. 1980.aastate lõpuks oli selge, et USA on võidurelvastumise võitnud. NSVL Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idaplokiks nimetada. Idaplokki kuulusid Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile. Iseloomulikud joone: · Võim koondunud ühe isiku kätte, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Partei alla oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis nii riigiaparaati kui ka ühiskondlike organisatsioone. · Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. · Majandus, nii tööstus kui kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus.
..................10 Kasutatud kirjandus................................................................11 Martin Raudsepp 2 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine 15.juuni.1940 nõudsid Eestis olevad kommunistid valitsuse tagasiastumist ja ähvardasid Punaarmee Eestisse lubamist vägivallaga. 17.juuni kirjutas Eesti vägede ülemjuhataja alla Narva diktaadile, mis lubas Eesti pinnale marssida üle 90 000-el Punaarmeelasel. 21.juuni vahetati välja valitsus. Täpselt selle sama päeva õhtul, määras Moskva rahvavalitsuse eesotsa Johannes Vares-Barbaruse ning ministrikohtadele sotsialistlike vaadetega haritlasi.Tekkis relvastatud mäss, mille tagajärjel okupeeriti parlamendihoone, paljud vanglad ning politseijaoskonnad ja võeti enda kontrolli alla sideasutused. Peale uue valitsuse määramist hakati lammutama ühiskondlikke
lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. N Eestile ja lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16 juunil. 17 juunil tuli üle eesti piiri varahommikul 90 000 okupatsiooniarmee sõudrit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikul loovutada relvad. Viimane korraldus oli mõeldud Kaitseliidu relvistustamiseks. JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Zdanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelstele ringkondadele
faktis, tugevad (üliinimesed) näevad selles käsku uuele korrale, väärtuste ümberväärtustamisele." Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene" - "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest möödupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. Tema vastas seisavad karjainimesed, kes veel alluvad väljamõeldud Jumala diktaadile ja ülistavad nõrkuse ja kaastunde moraali. Vähesed üliinimesed on aga küllaltki tugevad, et kanda oma vabaduse kibetaid tagajärgi ja püsida vitaalselt toore juures. Nende viimseks proovikiviks on võime taluda igavese tagasipöördumise mõtet. Nietzsche püüab hiljem seda igavese ringkäigu mõtet, mis teda olevat külastanud nagu "deemon" loogiliste ja loodusteaduslike argumentidega põhjendada. Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist).
a. juuni-1949.a. mai) Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.).Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma.
Loodi 1922 Liiduvabariigid- Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Moldaavia NSV, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Usbek, Tadziki, Kasahi, Turkmenia, Vene NSFV. Idablokk- Sotsialistlikud maad, kes olid küll iseseisvad kuid kuulasid Moskva sõna. NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Jugoslaavia erines teistest idabloki riikidest, sest ei allunud Moskva diktaadile ning võttis vastu abi Marshalli plaani kaudu. Idabloki riikidele iseloomulikud tunnused: Tegelik võim kuulus ühele kommunistlikule parteile. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Parteil oli suur kontroll kogu ühiskonna üle. Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit. Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus
juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult, ilma et oleksid sümboolseltki vastu hakanud või maailma avalikkuse ees protestinud. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle punaarmee kätte. 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Vabaduse väljakult suundusid demonstrandid Toompeale ja seejärei Kadriorgu, nõudes kõikjal
nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21
Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. Juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, alistusid Balti riigid hääletult. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Kaitseliidult kästi loovutada relvad. Nüüd hakati looma uut Eesti valitsust, mis pidi saama kindlasti venemeelne. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes Punaarmeega hakkasid nõudma Uluotsa eestimeelse valitsuse tagasiastumist. Sama päeva õhtul allkirjastas Päts otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased
Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu. (Soome reisilennuk lasti alla, blokeeriti sadamad, baasiväed seadsid end 1941 suvi lahinguvalmis). Sama ultimaatum esitati ka Eestile 22. juunil taandus Nõukogude-Saksa sõjas Punane. ja Lätile ning kuna vastupanu oli lootusetu, anti Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti. 7 järele. 17 juunil Laidoner kindral Eestis, kirjutas juulil ületati Eesti piir, järgmisel päeval loovutati alla ,,Narva diktaadile" : anti kontroll kõigi Pärnu, Viljandi, 9. juulil Valga, Võru, 10. juulil ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Tartu lõunaosa. Seejärel peatus rindejoon Kesk- Eestis, sest suurem osa saksa vägedest saadeti Leningradi alla. Nõukogude hävituspataljonid hävitasid taandudes ettevõtte- jms hooneid. Hukkus 7. Ei suudetud taastada iseseisvust
faktis, tugevad (üliinimesed) näevad selles käsku uuele korrale, väärtuste ümberväärtustamisele." Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene" - "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest möödupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. Tema vastas seisavad karjainimesed, kes veel alluvad väljamõeldud Jumala diktaadile ja ülistavad nõrkuse ja kaastunde moraali. Vähesed üliinimesed on aga küllaltki tugevad, et kanda oma vabaduse kibetaid tagajärgi ja püsida vitaalselt toore juures. Nende viimseks proovikiviks on võime taluda igavese tagasipöördumise mõtet. Nietzsche püüab hiljem seda igavese ringkäigu mõtet, mis teda olevat külastanud nagu "deemon" loogiliste ja loodusteaduslike argumentidega põhjendada. Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist).
nõudmistele järele andma · 28.september allkirjastati baaside leping · Välispoliitilist olukorda raskendas alanud Talvesõda Venemaa ja Soome vahel · 1939 okt. - Hitleri üleskutsel toimub baltisakslaste ümber asumine · 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist Eestisse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist · 17.juuni toodi täiendavad 90 000 meest Eestisse ja Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile sellega läksid kõik ühendusteed ja sidekanalid punaarmee kätte · 21. Juuni kogunes Tallinna, vabaduse väljakule meeleavaldus (näiliselt eestlaste poolt), kes hiljem liikusid Toompeale, nõudes Uluotsa valitsuse asendamist. 21. Juuni õhtul kirjutab Päts alla otsusele, millega astub ametisse uus valitsus · Riigi juhtkond asendub Kremli meelsete inimestega ja Eesti võetakse Nõukogude Liidu koosseisu · 1941 aasta 14. juunil toimub massiküüditamine · 22
Sudeedimaa okupeerimiseks.29. septembril 1938 sõlmisid 09/29 Müncheni Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis /1938 kokkulepe kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. 03/23 Hitleri viib väed 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis /1939 Klaipedasse oma väed Klaipedasse. MRP- Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia 08/23 Molotovi- anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem /1939 Ribbentropi pakt
see ei sobi. Lähtus tollel ajal populaarsest loodusõiguse teooriast, mille järgi peavad inimese tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta ülevalt poolt läbi viidavates reformides. Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli võitlus katoliku kirikuga. Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles: ,,Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda". J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat,
Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule parteile (partei kontrollis riigis kõike); tohutu võim julgeolekuorganitel (terror ja hirmu tekitamine, NKVD KGB); majandus oli valdavalt riigistatud (tööstus, kaubandus, piiratud
4 aprillil 1938 Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni konverents Briti peaminister Neville Chamberlain 29. Septembril 1938 sõlmisisd Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeenimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. MRP 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on ajalukku läinud allakirjutajate järgi kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid
neisse riikidesse lisavägesid ja ,,uute pakti austavate valitsuste" moodustamist. Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele. Mõned päevad hiljem, 21.juunil, toimus riigipööre, kus valitsuse eesotsa said nõukogude-meelsed inimesed. Järgnes poliitilise juhtkonna kõrvaldamine ning Eesti liitumine NSV Liiduga. 14.juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine (ca. 10 000 inimest) Venemaale. Sellega rahvastikukaotused ei piirdunud, sõjad okupantidega ootasid eestlastel veel ees. Soomes vaherahu ajal (13.03.40 25.06
Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma sõjaeelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati rahvahääletuse alusel, kuid oli
16.juuni 1940 esitati Eestile ultimaatum (Eesti pole täitnud Baaside lepingut), nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja nõuti valitsuse vahetamist. Aega vastamiseks anti 24 tundi, valitsus võttis ultimaatumi vastu. (Kõigile Baltiriikidele sama ultim. koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde). 17.juunil algas okupatsioon: Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused
mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid (4). Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4). Idablokile iseloomulikud jooned: 1. võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid
Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne. - võim oli julgeolekuorganil; võim püsis terrori ja hirmu abil. - majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud
Sisse tuli 80000 venelast ja nad paigutati laiali üle kogu Eesti s.t Eesti otsest okupeerimist. Vene vägede sissetungi juhtis Meretskov, kes 17.06 pidi kohtuma Narvas kindral Laidoneriga, et määrata kindlaks väeosade liikumisteed. Hommikul Narva suunas liikuv delegatsioon kohtas venelasi juba Jõhvi ümbruses. Seega polnud venelased Laidoneri üldse ära oodanud. Laidoneri ja Meretskovi läbirääkimised siiski toimusid ja Eestil tuli alla kirjutada ,,Narva diktaadile": · raudteejaamad ja telefonijaamad läksid venelaste kontrolli alla · poliitilised meeleavaldused keelustati · eraisikutelt tuli kõik relvad ära korjata 4. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Juunipööre oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21.
annaabi.ee 
