Teine maailmasõda (2)

TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU
Euroopa 1938-39
Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles ’ süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine – nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased ).
Esiteks plaan allutada Austria – plaan „Otto“. 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse.
Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas , et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest , kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil 1938 – anšluss (Austria on ühendatud Saksamaaga).
Lääneriigid avaldasid protesti , aga see oli tühine, reaalselt midagi ette ei võetud.
Soome ja Tšehhoslovakia – ainukesed riigid, mis peale IMS demokraatia säilitasid.
Slovakias ligikaudu 14,7 milj elanikku (6,5 tšehhi; 3,25 saksl; 3 slovak; ungarlased; poolakad). Sakslaste osa – Sudeedimaa (sudeedi sakslased). Hitler rendas kampaaniat, et sudeedi sakslased on Tšehhosl. tagakiusatud, allasurutud – tuleks liita emamaaga. Tegelikult ei olnud Sudeedimaa kunagi Saksamaa koosseisus olnud. 1938.a sügisel nõudis Saksamaa konkreetselt Sudeedimaa loovutamist. Kas vabatahtlikult või sõjaga! Tšehhoslovakia selja taga (garant) oli Prantsusmaa, aga polnud valmis sõdima. Sekkus hoopis Inglismaa, kes tahtis probleemi rahumeelselt lahendada – 29.09.1938 Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia): Tšehhoslovakia peab loovutama Sudeedimaa. Tš.kaotas ligi poole oma tööstuslikust potentsiaalist (loovutas olulised alad). Ka Ungari haaras Tš.oktoobris mõingad alad (ungarl.asustatud) ja ka Poola (need alad, mis on asust.poolakatega). Inglismaa peaminister oli lepingu üle väga uhke („rahu meie ajastuks “). 1939.märtsis kuulutas slovakkidega asust.ala end iseseisvaks Slovaki Vabariigiks (ei olnud päris iseseisev- oli Saksamaa marionettriik). Tšehhidega asust. alale viis Saksamaa 15.märts 1939 oma väed sisse ja Tšehhoslovakia kadus . Böömi-Määri protektoraat (kõik need alad Saksa riigi koosseisus). Aastaga kadus Euroopa kaardilt kaks riiki. Saksamaa vallutas ka Klaipeda e Meemeli piirkonna(kuulus Leedule). Seoses Tš.kadumise ja Klaipeda vallutamisega seoses ei teinud lääneriigid midagi. Lepituspoliitika - 30.aastate II poolel Inglismaa ja Prantsusmaa tulid Saksamaa nõudmistele vastu.
Järgmisena esitas Saksamaa nõuded Poolale, et Saksam.saaks läbi Poola koridori pidada ühendust Ida-Preisimaaga ( raudtee ja maantee , mida ei kontrollita ). Nüüd lõppes Ingl.ja Prants.lepituspoliitika- garanteerisid Poola sõltumatust. Inglismaal ja Pr-l oli vaja ka liitlasi, liitlasena nähti Nõukogude Liitu. 1939.a kevadel algasid kolmepoolsed läbiräkimised (Ingl, Pr, Nõuk.L) eesmärgiga luua Hitleri vastane liit (arutati ka, milliste teiste riikide iseseisvus tuleks garanteerida jms). Samal ajal pidas Nõuk.L. läbirääkimisi ka Saksamaaga. Kokkuleppele jõuti NSVL -Saksam. läbirääkimistes – 23.08.1939 mittekallaletungi leping (MRP). MRP oli sõlmitud 10 aastaks + Saksam.ja NSVL majanduslik koostöö. (Venemaa sai kivisütt, erinevat sisseseade tehnikat, Saksamaa sai teravilja ja naftat).
MRP juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll (jagati ära mõjusfäärid Ida-Euroopas). Venemaale: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia (praegu Moldova ), Saksamaale: Leedu ja Lääne-Poola. Hiljem lepingut korrigeeriti, 28.09.1939.sõlmiti Saks -Venem.vahel sõprus- ja piirileping, millega läks ka Leedu NSVL mõjusfääri.
Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It. sõprus-ja liiduleping Teraspakt (üksteisega koos sõtta).
TEINE MAAILMASÕDA (1939-45)
Kolm võitlevat jõudu:

Saksamaa (+ Itaalia ja Jaapan)

Inglismaa, USA (hiljem Prantsusmaa)

NSVL
Kuni 22.06.1941 olid Saks.-NSVL liitlased, pärast seda liit NSVL(totalit)-Ingl,USA vahel(demokr).

Kuidas õnnestus Hitleri-Saksamaal ja stalinistlikul NSV Liidul mittekallaletungileping pärast pikki vaenuaastaid nii kergesti sõlmida?

Miks hoiti 23.augustil 1939.a sõlmitud lepingu lisaprotokolli rangelt saladuses? Mis ajani eitas NSV Liit salajase lisaprotokolli olemasolu?

Iseloomustage NSVLi, Saksamaa ja Inglismaa diplomaatiat enne MRP allakirjutamist. Põhjendage.

Kuidas hindate MRPd? Põhjendage oma hinnangut .
Südaööl tungis Saksamaa läbi Ardennide (suure üllatusena). Prantslaste seas valitsesid allaandmismeeleolud. Prant .põhjapoolse osa hõivamine toimus kiiresti ja Pr uus valitsus otsustas minna rahuläbirääkimistele Saksamaaga. 22.06.1940.sõlmiti Compaigne’i vaherahu : Pr põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Põhjaosas Pr tööstuslk potentsiaal, lääneosa vajalik nt Suurbritanniasse tungimiseks. Lõuna-Pr loodi iseseisev Vichi vabariik eesotsas marssal Petaine’iga.
1940. juunis okupeeris NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Hiljem (augustis) need riigid annekteeriti (annektsioon – liideti NSVLiga).
Sõjategevus kolooniates, merel ja ka õhus (õhusõda). Esialgu kavandas Hitler, et Inglismaast tuleks jagu saada pommitades. Aug-okt.lõpuni 1940 – lahing Britannia pärast – Saksa lennukid käisid pommitamas Inglismaa lennuväljasid, raudteed , sadamaid, tööstuskeskusi ja ka linnasid. Saksamaal ei õnnestunud võita, kuna Inglismaal oli toona juba kasutusele võetud radarisüsteem, mis võimaldas lähenevaid lennukeid avastada. Sakslaste lennukid okupeeritud aladelt (Hollandist, Belgiast, Põhja-Pr-lt). Sakslased kaotasid.
1940. sõlmiti Saksamaa-Jaapani-Itaalia kolmikpakt (otsene sõjaline liit), alguse saanud Teljeriikidest. Hiljem ühinesid veel Ungari, Rumeenia , Bulgaaria .
1941.a kevadel toimus veel Itaalia-Saksamaa kampaania Balkanil- vallutati Kreeka ja Jugoslaavia (NB! Õpikus lk 127 – Jugoslaavia vallutamine 6.apr 1941).
Saksamaa kontrolli all oli Lääne-Euroopa (va Inglismaa), edasi suunduti Nõukogude Liidu poole.
22.juunil 1941 algas Saksamaa sõda NSVLi vastu. Oli kavandatud välksõjana (nagu varasemad), aga kukkus läbi. Saksamaal oli kavatsus jõuda võimalikult kiiresti jooneni Arhangels (NSVLi põhjaosas)-Astrahan ( Kaspia mere ääres). NSVLi puhul väed kolmes suunas:

• Väegrupp Nord Leningradi peale ( Leningrad piirati ümber, algas blokaad , ei suudetud hõivata - kaitserajatiste vöönd, kaitseehitised ; Leningradi kaitses Ladoga järv; Soome sõjavägede ülemjuhataja Mannerheim jäi oma vägedega peatuma endisele Soome piirile, neilt abi ei saadud).
  
• Mitte pidi vallutama Moskva . Jõuti välja ka eeslinnadeni, aga ei õnnestunud vallutada, sest NSVLi väed asusid pealetungile.
  
• Süd pidi vallutama Kiievi (õnnestus), edasi plaan jõuda välja Kaspia mereni ( Kaukaasias naftaväljad), sinna välja ei jõutud.
  

7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaase- USA astus sõtta, Hitleri vastane koalitsioon laienes. Sõda Kagu-Aasias loosungi all „ Aasia aasialastele“ – euroopa kolonistide minemaajamine, aga valitsema said jaapanlased .
USA oli abistanud sõjas olevaid riike juba varem. 1941.märtsis võeti USAS vasti lend-lease seadus, mille kohaselt on USAl osutada abi igale riigile, mille kaitse on USA seisukohalt oluline: Inglismaa sai USAlt varustust sõdimiseks, Inglismaa poolel toetati ka NSVLi, hiljem ka otsest abi (nt veoautod , toiduained, sidetehnika . 14.aug 1941 sõlmisid Inglismaa (Churchill) ja USA ( Roosewelt ) Atlandi harta: Saksamaa vastu peetava sõja põhimõtted + sõjajärgne maailmakorraldus. Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms. Tegelikkuses sellest pärast sõda kinni ei peetud, kuna sept.ühines A.hartaga ka NSVL – ei taastanud Balti riikide suveräänsust. Atlandi hartast kujunes välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (need tahvad, kes võitlesid teljeriikide vastu).
II MS esimene etapp: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung . Teine etapp: murrangulised lahingud:

Lahing Vaiksel ookeanil ( Midway lahing) – algas USA vägede pealetung ja Jaapani vägede taandumine.

Põhja-Aafrikas El-Alamaini lahing (42. Okt-nov)(Suessi kanali hõivamine) – Saksa-Itaalia vägede pealetung Suessi kanalile pandi seisma ja algas vastupealetung . Algas Saksa vägede taandumine, lõpliku väljumiseni läks veel tükk aega.
27.jaanuar 2010
Nov 1942. maabusid USA väed Marokos ja Alžeerias (ründasid saksa vägesid läänest, britid idast). Pärast seda sündmust okupeeris Saksamaa Pr. tervikuna (Vichi VR likviteeridakse).
Lahingud Põhja-Aafrikas lõppevad mais, 1943. P-Aafr. on brittide ja USA alluvuses. See, millele pandi alus El-Alameinis, lõppeb poole aasta pärast.
Suvel 1943 maabuvad litlaste väed Sitsiilias, edasi siirdutakse Lõuna-Itaaliasse. See kahandas Mussolini populaarsust, sügisel (1943) kõrvaldati ta võmult, sattus vaenlaste kätte vangi.
Saksamaa tõi seepeale oma väed Põhja-Itaaliasse, vabastati ka Mussolini, Mussolini jäi valitsema Põhja-Itaalias, Lõuna-Itaalias uus valitsus, kes oli teinud vaherahu brittide ja USAga.

Idarinne . Saksamaa poolt Leningradi blokaad jätkus, aga reaalset edu polnud saavutatud; Moskva lähistel, lõunas liiguti Kaukaasia suunas – Saksa vägede peamine kampaania oli jõuda Kaspia mereni. Taheti Volgogradi (hiljem Stalingrad) enda alla, et saada Volga jõgi enda kätte, Volga oli see veetee, mille abil varustati NSVLi naftaga. Reaalselt kogu Stalingradi sakslastel vallutada ei õnnestunud. Linn oli puruks pommitatud- ei saanud eriti tanke kasutada. Novembris 1942 läksid NSVLi väed vastupealetungile, piirasid ümber Saksa väed ning veebruari alguses (43) andsid saksa väed alla. Algas saksa vägede taandumine, NSVLi pealetung.
43.aasta suvel üritasid sakslased veel pealetungi Kurski linna juures, aga ei õnnestunud.
1943.a lõpuks jõudis NSVL oma II MSi eelsete piirideni (Narva jõe taha).
Nov-dets.1943. kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolm juhtriiki Teheranis:

Arutati teise rinde avamist (USA ja briti väed Prantsusmaale) (NSVL ei tahtnud, et nad läheks Balkanile- tahtis ise neid alasid)

NSVLi ja Jaapani vahel kehtis mittekallaletungileping, 2-3 kuud peale saksa kapituleerumist, alustab NSVL Jaapani ründamist.

NSVLi piirid jäävad püsima 41.a alguse seisuga ( Baltimaad jäävad NSVLile)
1944.a jooksul toimus NSVLi vägede aktiivne pealetung, aasta lõpuks jõuti välja Saksamaa piirideni. Saksa väed taganesid. Saksamaa jäi ilma ka oma liitlastest, kuna sõjast lahkus Soome (sõlmis NSVLiga vaherahu), 44.a sügisel jõudsid NSVLi väed ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse. NSVLi väed kukutasid Saksa okupatsiooni ka Jugoslaavias (rohkem küll oma enda võitlejate abil ja hiljem võimaldas see ka Jug.juhil Titol vastu hakata ja mõnevõrra erinevat poliitikat ajada).
44.aastal tekkis uuesti ka Läänerinne (eksisteeris aastatel 39-40.)6.juunil 1944 – Normandia dessant , USA ja Suurbr. väed maabuvad Normandias (liitlasväed). Sakslaste läänepool kaitseks Atlandi vall – Pr läänerannikul. Saksamaa sattus kahepoolse surve alla (Usa,Suurb + NSVL), see sundis saksamaad oma vägesid välja tõmbama.
1945-. veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas ( Krimi poolsaarel) – Jalta/Krimi konverents : Stalin , Truman , Churchill. Otsustati:

• Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks
  
• Natsism tuleb Saksamaal hävitada
  
• Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud
  
• Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele ).
  
• Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents.
  

Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu. Hitleri järglane Dönitz (ka enesetapp).
2.mail (45) kapituleerus Berliin , 7.mail kapitalisatsiooniakt: Saksa väed USAle, 8.mail uus akt ka NSVLile (Venemaal 9.mai – võidupüha).
1945. juuli-august: liitlaste 3.kohtumine Botsdamis: Churchill (lahkus valimiste ajaks, tagasi ei tulnud), pärast tema asemel Atlee, USA: Truman, Stalin. Lepiti kokku:

• Sõjaroimarid tuleb anda kohtu alla (vastaspoole omad)
  
• Seadustati sakslaste ümberasustamine Saksamaale
  
• Ida- Preisimaa läheb NSVLile (end.Köningsberg, nüüd Kaliningrad)
  
• Saksamaa tuleb denatsifitseerida, demokratiseerida, demilitariseerida, demonteerida (sõjatööstuse sisseseade).
  

Samal ajal sõjategevus Vaiksel ookeanil jätkus (Jaapan ei kapituleerunud). 6 ( Hiroshima ) /9.(Nagasaki) aug 1945 – tuumarelvaga taheti sundida Jaapanit alistuma, mõjusid muud asjaolud . 2.09.1945 kirjutas Jaapan alla kapitulatsiooniaktile.
II MS oli totaalne sõda! (Ka rindejoone taga ei saanud kindel olla; erinevates okupeeritud riikides toimus ka vastupanuliikumised)
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
Eestis arutati N-Liidu ettepanekut sõlmida vastasitkkuse abistamise pakt väga väikeses ringi. (Eestile ei jäetud võimalusi), juba tungiti Eesti õhuruumi, rikuti merepiiri, süüdistati Eesti valitsust N.Liidu vastases tegutsemises. 28.sept.1939. kirjutati baaside lepingule alla:

• Eestile sõjaline abi (ohu korral)
  
• Eestile müüakse soodustingimustel relvi
  
• N.Liit sai Eesti pinnale tuua oma sõjaväe (25 000 meest), rajada baasid (pääs Balti merele )
  

Sisse toodud väed ligi kaks korda suuremad, kui Eesti väed rahuajal (11000 meest), vägede sissemarssimine algas 18.okt 1939. Väed paigutati Saaremaale, Läänemaale, Harjumaale. Nendelt aladelt olid eestlased sunnitud lahkuma. Baasid paigutati tulevasele NSVLi läänepiirile.
Eestist lahkus Hitleri kutsel umbes 14000 baltisakslast (ka hirm NSVLi ees), Lätist-Leedust veel rohkem.
Alates 1939.a sügisest sattus Eesti väga tugevasse sõltuvusse N. Liidust . Kui Rahvasteliidust toimus seoses NSVLi kallale tungiga Soomele NSVLi väljaviskamine (Eesti jäi erapooletuks). Kui NSVLi lennukid käisid siinsetest baasidest Soomet pommitamas, Eesti valitsus ei protesteerinud.
16.juuni 1940 esitati Eestile ultimaatum (Eesti pole täitnud Baaside lepingut), nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja nõuti valitsuse vahetamist. Aega vastamiseks anti 24 tundi, valitsus võttis ultimaatumi vastu. (Kõigile Baltiriikidele sama ultim. – koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine – reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde).
17.juunil algas okupatsioon : Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad.
Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased , tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused
Uues valitsuses vasakpoolsed , hiljem kommunistid , peaministriks Johannes- Vares Barbarus .
Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform – krooni asemel rubla ja kopikad.
Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/ sulgemine erifondidesse („Nimed marmortahvlil“), kehtestati ülirange tsensuur , osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms).
Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul).
Suvesõda: hävituspataljonid (kommunistid, nõuk.võimuga kaasaläinud) põletatud maa taktika elluviimiseks (metsavendade vastu). Hävituspataljonid aktiivsemad Põhja-Eestis.

• Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu .
  

NSVL, Saksa, Soome

• Leia kaks erinevust allikates A ja B.
  

Allikas A: vanuses 28-34, B: 18-45. Allikas A on formaalne käskkiri, on konkreetne ja karm, ähvardav (kohustuslik mobilisatsioon ), B aga õhutav üleskutse, pigem meelitav, lubab väärilist tasu jne (vabatahtlik + tasustatud ). A: piirkond – Tartu, Viljandi, Lääne, Järva ja Harju maakondades elavad, B: ei olnud piiratud territoorium , vaid kõik Eesti-aladel elavad mehed.

• Leia kaks erinevust allikates B ja D.
  

Allikas B kutsub NSVLi vastu, Saksa poolele, allikas D aga üles enda kodumaa kaitseks. Allikas B on palgaarmee , teine on tasuta.

• Kuivõrd oli Eesti meestel valikuid II MS ajal? Selgita oma arvamust kahe argumendi abi.
  

Valikuid oli, aga üksiki neist polnud just väga hea variant (soomepoisiks, metsavennaks, põgeneda rootsi, juunikommunistiks). Kõik need olid sundvalikud.
(Polnud valikuvariante: mobilisatsioonist pääseda raske/ metsavennad nt lasti maha, mobilisatsioon sõltus otseselt vanusest )