Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti II maailmasõja ajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti II maailmasõja ajal #1 Eesti II maailmasõja ajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinuzka15 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

Pärnu poole liikunud väed peatati, kuid Tartu kaitsmiseks polnud sakslastel jõudu. 25. augustil 1944 hõivas Punaarmee Tartu ning üritas edasi liikuda Jõgeva poole. Septembri alguseks õnnestus Punaväed üle Emajõe tagasi tõrjuda, kuid Tartu jäi Punaarmeele. Septembri keskel jõudis Punaarmee Riia lähistel mereni. Sakslased otsustasid maha jätta Eesti ja Põhja-Läti. Sakslaste taandumisega algas Vene pealetung. Suurel Emajõel rünnakule läinudpunaväelased kohtasid nõrka vastupanu. Punaarmeele avanes ka tee Tallinna. 22. septembril sisenesid NSVL tankid Tallinna, pärastlõunaks oli Tallinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okuüeerimine: Viljandi, Pärnu, Paldiski, Haapsalu. Viimasedki Saksa väed olid lahkumas, vastupanu ei osutatud. Eesti sõjamehed korraldasid omal käel viimast vastupanu. Virtsu langes alles 26. septembril, tuhanded eestlased said võimaluse pageda üle mere. 1944

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Eesti II maailmasõja ajal

Loodi omakaitse, mis asendas kaitseliitu. Augustis 1942 kuulutati Eesti SS-leegioni asutamine. 1943.a sundvärbamine.1943.a suvi saadeti pataljon Narva rindele. Põgeneti Soome, juht Karl Talpak. 1944.a moodustati Jalaväerüge- ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus. AASTA 1944: 1944, jaan.- Punaarmee pealetung idarindes.30.jaan.kuulutati välja üldmobilasatsioon. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealle- tungile.6.märts-vene õhurünnak hävitas Narva, 8.märts sai kannatada Jõhvi,Tapa, 9.märts pommitati Tallinnat. 25.märts tartut. 26.juuli Punaarmee Narvas. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna- Eestisse. 25.august hõivati Tartu. Sakslased hülgasid eesti,põhja-läti. 22.sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti II maailmasõja ajal

Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 Massiküüditamine kõigis Balti

Ajalugu
thumbnail
15
odp

Eesti II maailmasõja ajal

Saksamaa tungis kallale võitlust nimetatakse nn. Nõukogude Liidule. Suvesõjaks. Oktoobriks olid Suur isamaasõda lõppes sakslaste käes Lõuna- 9.mai 1945. Eesti, P-Eesti ja Lääne- Eesti saared. Saksa okupatsioon ja sõjategevus 1944. aastal. Saksa okupatsiooni hakkas toimuma uus sõjategevus. Toimusid lahingud näiteks Narvas, Sinimägedes ja Tartus. Punaarmee Narva pealetung algas 25.juulil, 26.juuli ­ 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti

Ajalugu
thumbnail
4
doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

26.juulil marssisid sisse venelased. Sinimägede ümber toimusid kahe nädala vältel ägedaimad lahingud. Saksa väed tegid mitmeid vasturünnakuid, Punaarmee aga saatis lahingusse üha uusi väekoondisi. Vene üksused aga lõpetasid pealetungi ilma edu saavutamata. Vene väed aga saavutasid edu Tartu all, sest sakslastel ei jätkunud enam jõudu linna kaitsmiseks. Septembris otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung. Venelased suutsid maha suruda nõrga vastupanu Suurel Emajõel ning 22. sept sisenesid Nõukogude tankid Tallinna. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Eestlased üritasid veel viimaseid vastupanusid, kuid asjatult. Kuid tänu sellele, said mitmed tuhanded eestlased põgeneda üle mere. Suure põgenemise ajal lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Rahval aga ei kadunud oma riigi tahe. Rahvuslaste vanem põlvkond koondus endise

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti II maailmasõja ajal

Loo Keskkool Eesti II Maailmasõja ajal Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte.................................................................

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsial

Ajalugu
thumbnail
8
odt

Eesti teise maailmasõja ajal

• Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20. Sept sini-must-valge lipp!

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun