Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga? (0)

Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga?

1940. aasta Eesti võimuvahetuse üle on palju vaieldud. Tulihingelised eestlased kaitsevad ikka oma isamaa nime ma mainet, öeldes, et tegu oli okupatsiooniga. Paljud Lääneriigid selle väitega jällegi ei nõustu ning on kindlad, et Eesti liitus NSV Liiduga omast vabast tahtest.
Ühe nurga alt vaadates oli ilmselgelt tegu okupatsiooniga. Esimeseks juriidiliseks sammuks Eesti okupatsiooni poole oli MRP salaprotokoll, mis määras ära selle, et Eesti läheb Nõukogude Liidu mõjusfääri. Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse.
Teise etapina esitas Nõukogude Liit Eestile uue lepingu 16. juunil 1940. aastal. Ultimaatumiga nõuti täiendavate lisavägede sisselaskmist tähtsamatesse keskustesse ning valitsuse muutmist Moskvale meelepärasema vastu. Kuna otsuse langetamiseks anti vaid 8½ tundi, võib seda lugeda väga vaenulikuks pakkumiseks. Kuna Eesti armee polnud piisavalt suur ning välisabi polnud oodata, oli Eesti sunnitud alla kirjutama lepingule, et ära hoida võimalikke surmasid mittenõustumise korral. 17. juunil kirjutati alla Narva diktaadile, lastes sisse 90 000 Nõukogude sõdurit. Eesti oli kohustatud ka sidekanalite ja ühendusteede kontrolli üle andma, meeleavaldused keelustama ning eraisikud pidid loovutama relvad.
Kolmandaks ja viimaseks etapiks kujunes Juunipööre, mis oli võimu täielik üleandmine. Võim vahetati täielikult Nõukogude võimu vastu 21. juunil 1940 ning Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Keelustati kõigi parteide tegevus, välja arvatud Eesti Töötava Rahva Liidu. Eesti nimi muudeti samal päeval Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Teisalt öeldakse, et Eesti liitus NSV Liiduga vabatahtlikult. Põhjuseid on mitmeid, mis kujundavad sellist arvamust. 15. septembril põgenes Eesti vetesse kahjustusi saanud Poola allveelaev Orzel . Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises Teises maailmasõjas ning Poola abistamises.
Teise põhjusena võib välja tuua Baaside lepingule, Narva diktaadile ja Juunipöörde dokumentidele allakirjutamise. Nõukogude Liit ei ähvardanud Eestit otseselt sõjaga, vaid pigem hirmutas, kuid Eesti teadis, et sõjaoht on suur. Eestil oli valik nende dokumentide allakirjutamise juures. Üks valik, mille kasuks Eesti ka otsustas, oli vabatahtlikult, ilma sõjata, alla kirjutada. Teiseks valikuks oli Soome eeskujul sõtta astuda. Sõdurid olid Soomest inspireeritud ja julgustatud, kuid pole teada, kas tulemus oleks olnud sama, mis Talvesõja lõpus Soome ja Nõukogude Liidu vahel.
Kuigi paljud riigid ei tunnusta seda, et Eesti oli 1940. aastal okupeeritud, arvan seda mina ikkagi. Minu arust oli Nõukogude Liidul väga kaval ja hoolikalt juriidiliste peensusteni läbimõeldud plaan, kuidas Baltimaad endaga liita. Eesti valitsusel ei jäänud midagi muud üle, kui oma rahvast kaitsta ning kirjutada liitumislepingule alla.