FRIEDRICH NIETZSCHE (1)

FRIEDRICH NIETZSCHE
( 1844 -1900)
1. ELULUGU
Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli.
Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetamistele raskepärase küpsuse.
Kuni elu lôpuni ei unusta ta seda naiivses vormis kirjapandud kreedot. Vôib-olla selles kirglikus, metsikus vajaduses inimhinge pôhjani süüvida peitubki Nietzsche saladus , tema ônn, valu ja suurus.
18. aastaselt hülgab ta vanemate usu. 21. aastaselt loeb ta Schopenhaueri raamatut "Die Welt als Wille und Vorstellung" ja see haarab teda väga. 23. aastaselt kukub ta hobuselt ja see muudab ta eluks ajaks sôjaväeteenistusele kôlbmatuks. Ühel muusikafestivalil Kölnis saab ta süüfilise. Seda oma nooruse väärsammu kannab ta terve elu progresseeruva paralüüsina kaasas. 24. aastaselt saab tast erakorraline ja 25 aastaselt korraline professor Baselis. Erialalt oli ta filoloog , kuid maailm tunneb teda filosoofi ja poeedina. 26. aastaselt kirjutab ta oma raamatu "Tragöödia sünd muusika vaimust." Selles ta näitab, et kreeka draama saladus seisneb pessimismi dionüüsoslikus vôitmises kunsti läbi. See on traagiline optimism. Ta leiab, et koos I. Kanti filosoofiaga olevat dionüüslik ajastu