Sotsialistlik maailmasüsteem (0)

1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine.
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida
võib ka idablokiks nimetada.
Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta
jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades.
1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola,
Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina,
Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia.
Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli
plaaniga.
Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele
mõiste sotsialistlikud riigid.
Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid
liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati
riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse.
2) Iseloomulikud jooned
1. Võim koondunud kommunistliku partei kätte, teisi parteisid võis ka olla, kuid neil
polnud võimu.
2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.
3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide,
kultuurielu ja sõjaväe üle.
4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-
ja käsumajandus.
5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele.
3) Idabloki lagunemine
• Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a.
• Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku
ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist.
• Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete
jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest)
algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):
 esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused,
looduskatastroofid)
 räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost
 sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad
 räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne.
• Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik
sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis (1990-ndate alguseks NSV Liidu ja
kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis.).
• Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide
läbiviimine:
 taasalustati riigipeade tippkohtumisi
 alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise
alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud)
 loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa
sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi püsimajäämine satub
hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides.
• Ungari: Ungaris eemaldati 1989.a. senine vanameelne liider J.Kadar Sotsialistliku
Töölispartei esimese sekretäri kohalt ning alustati laialdaste reformidega (sealhulgas nimetati
riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks).
• Poola: 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis “Solidaarsus”
ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud
vabadel valimistel saavutas võidu “Solidaarsus”; seniste võimudega saavutatud kompromissi
alusel läks peaministri koht “Solidaarsuse” esindajale (esimene mittekommunistist
peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski
sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti “Solidaarsuse” liider L.Walesa Poola presidendiks.
• Tšehhoslovakija ja Bulgaaria :Analoogiliselt Poolale käisid sündmused ka
Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka
Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja
Slovaki vabariikideks).
•Rumeenia Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne
kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas
rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille
käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati.
• JugoslaaviasKommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni
lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja
Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise
Jugoslaavia juhtosa-Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloševičiga, kes riigi
kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO
rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult).
4. Saksa DV- Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine
(1990):
• Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt
demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi.
• 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine:
 alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks
 SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi
lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks
 senine kommunistlik diktaator E.Honecker vahetati välja liberaalsema
kommunistliku tegelase vastu)
 9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri
 1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses
 sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes
võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga.
• Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas
sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid:
• Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel:
 kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi
 suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit
kooskõlastasid need
 eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks
Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati
finantseerida Gorbatšovi reformipoliitikat jne.
• 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa
mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa
Liidu tegevuses jne.
5)Idabloki laguneminse tulemused
* Viis NSVL lagunemisene 1991 aastal millest tekkis SRÜ liit (sõltumatute riikide
ühendus)
* Külm sõda lõppes
* Sotsialistliku reziimi kadumine euroopast
* uued riigid
*Organisatsioonid nagu VLO ja VMN lakkavad olemast
* NATO ja Euroopa liidu laienemine
* Majanduslike reziimide muutus tõi kaasa probleeme (plaanimajanduselt-
turumajandusele )
* inflatsioon
*Erastamis probleemid
*üldine elatustaseme langus
4) NATO- Põhjaatlandi pakt
VLO – Varssavi lepingu organisatsioon
EL- Euroopa liit
VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
NSVL- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit
ÜRO- ühinenud rahvaste organisatsioon
5) Mõisted:
sotsialistlik maailmasüsteem,
sotsialistlik sõprusühendus- Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks
sotsialistlik orientatsioon - Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse
taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks.
"raudne eesriie"- oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala
võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba
teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm.