10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
girl1012
Õppematerjali autor
Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused,
Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu.
23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping Molotov- Ribbentropi pakt (MRP). Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks. Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama. Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid