Versaille rahuleping

2

docx

Versaille' leping, Pariisi rahukonverents

Riigi ja tema liitlased. Dokument kohustas Saksamaad loobuma oma äärealadest ja võitjariikidele reparatsioone maksma. Kuni lepingu allkirjastamiseni kehtis Saksamaa suhtes näljablokaad (vt. What really went down:) Versaille diktaadi pealesundimine oli õigustühine. Gunnar Heinsohni teose "Lexikon der Völkermorde" (Genotsiidide leksikon) järgi suri Saksamaal ja Austrias nälga kaks miljonit tsivilisti, ,,kuna liitlaste näljablokaad toimis väga hästi". Trükises on ära märgitud ka, et blokaad kaotati alles 1919. aasta märtsikuu lõpus. (...) Blokaadi jätkamist põhjendasid

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·

Ajalugu

19

docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

8. Kindralstaap keelustati 9. Keelati omada lenuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu a allveelaevu 10. Sak. laevastiku jäänused anti Sbr.le 11. !! Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid need Ingl. Sadamas ära (21.juuni 1919 Scapa Flow`s ) Põhjalikult : · Versailles'i rahuleping Saksamaaga kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Lepingu sõlmimisaeg ning koht polnud valitud juhuslikult: 28. juunil möödus viis aastat I maailmasõja ajaendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Versailles'i lossi Peeglisaal oli aga Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. Ka Pariisi rahukonverentsi alguskuupäev polnud valitud juhuslikult. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev

Ajalugu

6

docx

I maailmasõda

Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis. Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid.

Ajalugu

5

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse

Ajalugu

5

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse

Ühiskond

6

odt

Pariisi rahukonverents

marurahvuslikke reaktsioone ning mürgitasid Saksamaa ja Prantsusmaa suhted kõiges, mis puudutas reparatsioone. Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes). Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli: · riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine · riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine

Ajalugu

3

rtf

Saksamaa 1918-1929

juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Oktoobriks on

Ajalugu