Ajaloo essee "Miks Eesti kaotas oma iseseisvuse?" (0)

Miks Eesti kaotas oma iseseisvuse?
Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk 1918-1940 a. Sinna perioodi kuulusid majanduskriis , Pätsi riigipööre ja I maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka, millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid. Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse, milles Eestil oli oma koht. Kuid miks juhtus nii, et Soome, kes ühesuguselt Eestiga omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli samalaadses olukorras, suutis kaitsta iseseisvust, Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50- ks aastaks.
Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse
sõjalis-, poliitilistesse ühendustesse kuulumine. Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli 1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas. See ei taganud siiski Eestile sõjalist ja tehnilist suutlikust, mida oli suutnud saavutada näiteks Soome, kes oli 1920-datel aastatel valmis ehitanud Mannerheimi kaitseliini. Kuna Eestil polnud piisavat suutlikust ning Balti liidu loomise ebaõnnestumine välistas kohaliku sõjalisejõu tekkimise, siis oligi Eesti väga raskes olukorras, kus ei jäänud muud üle kui NSVL -le meele järele olla.
Tollaste riigijuhtide hirmuks oli see, kui palju on arvuliselt vaenlaseid ning kui tugevad vastased sõjalise jõu poolest olid. Tänu sellele kartusele suurenes Eesti suutmatus iseseisvust kaitsta veelgi. Loodeti, et Eesti ei pea sõdima vaenlasega, kellel võimalik lahingusse saata miljon sõdurit ning tuhandeid tanke.
Talvesõjast selgus, et hirmul polnud palju põhjust, kuid selleks ajaks oli midagi ette võtta Eesti jaoks liiga hilja , sest 10 000 punaarmeelast olid juba oma positsioonikohad kindlustanud. Venemaaga oli allkirjastatud vastastikuse abistamise leping septembris 1939. aastal, kus paljude muude tegurite hulgas oli ka lubatud säilitada Eestile tema iseseisvus . Selle otsuse tegemise ajal olid riigipead uhked , et NSV Liiduga koostöö leping sõlmiti, kuid rõõm oli asjatult , NSV Liit ei pidanud oma sõna. Kui Eesti oleks kiiremini tegutsenud ning kindla plaani välja mõelnud, oleks võibolla olnud võimalus, et hoitakse iseseivusest kinni. Seda aga kahjuks, ei juhtunud ning Eesti ei jõudnud õigel ajal reageerida vastavalt. Samuti Eestil puudusid ka piisav arv sõdureid , sõjavahendeid, tanke. Mis kõik oleks saanud saatuslikuks vastu hakkamisel.
Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglismaa ,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega. Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kusagilt . Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimasesse mõjusfääri. Eesti oleks pidanud hoidma suhteid soojas Rootsi ja Soomega, kuna on väike riik ja pigem vajab teiste tugem et toime tulla.
Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks faktor, vaid erinevate sündmuste ja otsuste kokkusattumus, millest suurimaks võib pidada riigipeade liigset usaldust ja vähest ettevalmistust võimaliku sõja jaoks. Eesti iseseisvus kaotati 17 juunil, 1940 kui Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile, millega anti täielik kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Eestil läks küll halvasti, kuid võib mõelda, et see oli saatus ning sündmusteahel pidigi nii kujunema.