Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal (5)

Ande Andekas-Lammutaja
Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal
Kuupäevad:
23. august 1939. – Molotov -Ribbentropi pakt.
1. september 1939. – Teise maailmasõja algus.
18. september 1939. – Poola allveelaev „ Orzel “ põgeneb Tallinnast.
28. september 1939. – Baaside leping.
7. oktoober 1939. – Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma .
18. oktoober 1939. – 25000 punaväelast saabub Eestisse.
November 1939. – Talvesõja algus.
Märts 1940. – Talvesõja lõpp.
14. juuni 1940. – Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu.
16. juuni 1940. – Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi.
17. juuni 1940. – Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla „Narva diktaadile“.
21. juuni 1940. – Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine.
Juuli algus 1940. – Riigikogu laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine.
17. juuli 1940. – Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga.
21. - 23. juuli 1940. – Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt.
6. august 1940 – Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu.
25. august 1940 – Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine.
November 1940. – Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla).
14. juuni 1941. – Massiline küüditamine Siberisse.
22. juuni 1941. – Nõukogude-Saksa sõja puhkemine.
Suvi 1941. – 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu.
7. juuli 1941. – Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri.
28. august 1941. – Saksa väed vallutavad Tallinna.
21. oktoober 1941. – Täielik Saksa okupatsioon.
1942. – Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni.
Detsember 1942. - jaanuar 1943. – 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all.
Suvi 1943. – „Narva“ pataljon saadetakse rindele.
Jaanuar 1944. – Algab Punaarmee pealetung .
31. jaanuar 1944. – Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke.
Veebruar - juuli 1944. – Võitlused Narva pärast.
6. märts 1944. – Narva hävitamine.
9. märts 1944. – Tallinna pommitamine.
25. märts 1944. – Tartu pommitamine.
Suvi 1944. – Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas.
26. juuli 1944. – Punaarmee vallutab Narva.
25. august 1944. – Punaarmee vallutab Tartu.
18. september 1944. – Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief .
21. september 1944. – Valitsus põgeneb Tallinnast, lootes Rootsi pääseda.
22. september 1944. – Punaarmee siseneb Tallinna.
24. november 1944. – Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all.
Inimesed:
V. Molotov – Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar.
J. von Ribbentrop – Saksamaa välisminister.
Konstantin Päts – Eesti president 1934-1940.
Karl Selter – Eesti välisminister 1934 – 1939.
Kaarel Eenpalu – Eesti valitsusjuht 1934 – 1939.
Jüri Uluots – Uue valitsuskabineti kujundaja 1939.
J. Laidoner – Eesti kindral.
Andrei Ždanov – NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis.
Johannes Vares- Barbarus – Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees.
Johannes Lauristin – Rahvakomissaride Nõukogu (täitesaatev võimuorgan) esimees.
Karl Säre – EK(b)P esimene sekretär.
Nikolai Karotamm – EK(b)P teine sekretär.
Hjalmar Mäe – Vaps ; Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal.
Otto Tief – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees.
Johann Pitka – Relvaüksuse organiseerija kaitseks Tallinnale.