Nõukogude okupatsioon (1)

36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON
Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus.
Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist . 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei ždanov – hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks . 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares - Barbarus . Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiale Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Kui enne okupatsiooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku(kokku 80 liiget). 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused. 1)Võimupartei ümberkorraldamine a) Riigiaparaadi lammutamine b) Tagandati ametist kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid c) Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte d) 1940 võeti vastu Nõukogude Liidu koostatud uus põhiseadus e) Tuli Riigivolikogu asemel Ülemnõukogu. 2) Majandusreformid a) Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d) Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted e) Majandus langes jõudsalt. 3) Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides hakati õpetama marksismi- leninismi b) Teatris, kinodes esitati nõukogude autorite loominguid c) Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid d) Kehtestati ülirange tsensuur e) Algas kultuuriväärtuste hävitamine 4) Repressioonid a) Kadus teadmata üle 1000 inimese b) Küüditati koos perekonnaga Päts ja Laidoner c) Laienesid veelgi suuremad arreteerimised d) Toimus suur massiküüditamine 1941. aasta 14 juunil. Suvesõda. 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juunil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Saksalsed jõudsid Soome laheni ja hõivasid augusti keskel Narva. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad . Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Juuli alguspäevil ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi . Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Saksa väed jäid hiljaks . Suurima edu saavutasid metsavennad Tartus, kus 10 juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Punaarmee oli taandunud Emajõe põhjakaldale ja neid hoiti nii kaua kinni, kui saabusid Saksa väed. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid ( viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu) Hävituspataljonid said kuulsaks oma metsikusega, mõrvasid ligi 2000 tsiviilisikut . Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.