Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisvuse kaotuse tabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Iseseisvuse kaotus
1939. aasta

Rahvusvaheline taust.

Sündmused Eestis.
Sündmused mujal Läänemere regioonis.

20. märts 1939 Saksamaa nõuab Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga.


22. märts 1939 Leedu annab Klaipeda Saksamaale
23. aug. NSV Liit ja Saksamaa sõlmivad Molotov – Ribbentropi pakti salaprotokolli.
Eesti läheb NSV Liidu huvisfääri.
NSV Liidu huvisfääri lähevad ka osa Poolast, Läti ja Soome.
1. sept. Saksamaa tungib Poolale kallale. Algab II maailmasõda.
Eesti kuulutab enda sõjas neutraalseks.
Neutraalsuse säilitavad ka Läti ja Leedu
Sõjategevuse piirkonnast põgeneb Poola allveelaev “ Orzel ”.
“Orzel “saabub Eesti vetesse (Tallinna sadamasse). Algab laeva interneerimine.
17. sept. Punaarmee tungib Poolale kallale.
“Orzel” põgeneb.
NSVL kasutab “ Orzeli ” põgenemist Eestile surve avaldamiseks.
Läti ega Leedu ei soovi Eestit konfliktis NSV Liiduga abistada.
28. sept. NSVLiit ja Saksamaa kirjutavad alla Sõpruse ja piirilepingule. Poola riik likvideeritakse.
28. sept. NSV Liidu survel peab Eesti alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile e.baaside lepingule.
Sõpruse ja piirilepinguga läheb Leedu Vabariik NSV Liidu huvisfääri.
4. okt. K. Eenpalu valitsus esitab lahkumisavalduse.
12. okt. ametisse astub
J. Uluotsa valitsus.
5. okt. Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine NSV Liidu ja Läti vahel. 10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel
Hitler kutsub baltisakslased kodumaale . Nad asustatakse vastvallutatud Poola aladele .
Algab baltisakslaste lahkumine ( Umsiedlung ). 18. okt. Algab Punaarmee sissemarss Eestisse (25 000 meest).
Algab baltisakslaste lahkumine Lätist ja Leedust . Algab Punaarmee sissemarss. Lätisse 30 000, Leedusse 20 000 meest.
30. nov. Punaarmee tungib Soomele kallale.
NSV Liit kasutab Eesti territooriumi Soome pommitamiseks.
Soome keeldub pakti sõlmimisest NSV Liiduga. Algab Talvesõda.
1940. aasta
Rahvusvaheline taust
Sündmused Eestis
Sündmused mujal Läänemere regioonis.
Märts 1940 Lõpeb Talvesõda.
Soome säilitab sõjaga iseseisvuse, kuid peab loovutama NSV Liidule alasid.
Aprill Saksa väed tungivad Taani ja Norrasse.
Mai. Saksa väed tungivad läbi Holl ., Belgia ja Luksemb. kallale Prantsusm.
Eestist lahkub viimane laev baltisakslastest ümberasujatega..
14. juuni Saksa väed vallutavad Pariisi.
NSV Liidu uus surve Baltimaadele.
NSV Liidu ultimaatum Leedule.
Algab NSV Liidu okupatsioon .
14. juuni NSV Liidu ultimaatum Leedule. Nõutakse uue valitsuse moodustamist ja täiendavate vägede sisselubamist. 15. juuni Punaarmee okupeerib Leedu (sisse tuuakse 300 000 punaväelast). Leedu president põgeneb.
Jätkuvad NSV Liidu ultimaatumid.
16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumi Eestile.
16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumi Lätile.
Jätkub NSV Liidu okupatsioon.
17. juuni Laidoner kirjutab Narvas alla “Narva diktaadile”. Algab okupatsioon. Punaarmee valgub üle Eesti. Juurde tuuakse 80 000 punaväelast.19. juuni Eestisse saabub A. Ždanov
17. juuni Punaarmee okupeerib Läti.
17. juuni enamlaste riigipööre Leedus.
NSV Liit korraldab riigipöörded Lätis ja Eestis. Eestisse saadetakse Ždanov riigipööret lavastama
21. juuni enamlaste riigipööre Eestis. Johannes Vares - Barbarus pannakse peaministriks.
20. juuni enamlaste riigipööre Lätis.
22. juuni Prantsusmaa kapituleerub Saksamaa ees.
Ametist vabastatakse
J. Laidoner.
14.-15. juuli parlamendivalimised Eestis.
14.- 15. juuli parlamendivalimised Lätis ja Leedus.
21.-23. juuli Riigivolikogu istungjärk. Kuulutatakse välja Eesti NSV (21 juulil), alustatakse varade natsionaliseerimist, vabastatakse ametist K. Päts .
21. juuli kuulutatakse välja Läti NSV ja Leedu NSV.
30. juuli K. Päts küüditatakse.
Teostub NSV Liidu anneksioon. Vägivaldselt liidetakse 3 uut liiduvabariiki.
6. aug. Eesti inkorporeeritakse NSV Liitu.
3.aug. Leedu inkorporeeritakse NSV Liitu. 5. aug. Läti inkorporeeritakse NSV Liitu.
25. aug. Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks saab J. Vares, Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks (valitsuse juhiks) saab Johannes Lauristin .
Novembris teostatakse rahareform . Kroonide asemel tulevad käibele rublad.
Iseseisvuse kaotuse tabel #1 Iseseisvuse kaotuse tabel #2 Iseseisvuse kaotuse tabel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor
Tabel iseseisvuse kaotamisest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Sammhaaval uue sõjani.

aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping Molotov- Ribbentropi pakt (MRP)

Ajalugu
thumbnail
200
pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

❧ Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Ardennide lahing ❧ Berliini vallutamine ❧ Saksamaa alistumine. Potsdami konverents ❧ Jaapani purustamine ❧ Pariisi rahukonverents ❧ Nürnbergi protsess ❧ Teise maailmasõja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ August 1941 sõlmisid USA ja Suurbritannia Atlandi harta ❧ ei taotleta territoriaalseid nõudmisi ❧ kõigi okupeeritud riikide iseseisvuse taastamine ❧ Natsi-Saksamaa purustamine ja rahu tagamine maailmas ❧ Roosevelt ja Churchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Nov-dets 1943 Teherani konverents ❧ Saksamaa tingimusteta kapitulatsioon ❧ Lääneriigid avavad teise rinde ❧ NSV Liidu 1941. a piiride tunnustamine ❧ Stalin, Roosevelt, Chruchill

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. ­ Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. ­ Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. ­ Baaside leping. 7. oktoober 1939. ­ Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. ­ 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. ­ Talvesõja algus. Märts 1940. ­ Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. ­ Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. ­ Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. ­ Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. ­ Juunipööre; J. Uluotsa val

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov. 1918 Saksa okupatsioon Eestis 11. november 1918 Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 11. november 1918 Ajutine Valitsus tuli taas kokku pärast 9 kuust Saksa okupatsiooniperioodi 18

Ajalugu
thumbnail
11
doc

II maailmasõda

Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................................................2 ..............................................................................................................................................2 .................................

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun