Tallinna
Saksa Gümnaasium
9c
Nõukogude
esimene aasta 1940-1941 Eestis
Referaat
Koostaja : Martin Raudsepp
Juhendaja: Riina Loit
Tallinn 2010
Sisukord
1 Riigipööre ja Eesti
iseseisvuse kaotamine.............................3
2 NSVL
ümberkorraldused/ repressioonid Eestis......................4
3 Ülevaade/inimeste
mälestused...............................................5
4
Küüditamine..........................................................................6
4.1
Juuniküüditamine.............................................................6
4.2
Juuliküüditamine..............................................................6
5 Elu Siberis /vangilaagris.........................................................7
6
Hukkamised...........................................................................8
7 Tagasipöördumine
Eestisse...................................................9
8
Pildid....................................................................................10
Kasutatud
kirjandus................................................................11
Martin Raudsepp
Riigipööre ja Eesti
iseseisvuse kaotamine
15.juuni.1940 nõudsid Eestis
olevad kommunistid valitsuse tagasiastumist ja ähvardasid Punaarmee
Eestisse lubamist vägivallaga. 17.juuni kirjutas Eesti vägede
ülemjuhataja alla Narva diktaadile, mis lubas Eesti pinnale marssida
üle 90 000-el Punaarmeelasel. 21.juuni vahetati välja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martin456
Õppematerjali autor
lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele,keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad. 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks?
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast).
Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18. oktoobrist 1939 hakkas Punaarmee Eestisse sisse marssima.Kolonn kolonni järel veeresid Nõukogude sõjaväeosad Eestimaale. Venemaa sõjaväebaaside paigutamisega oma territooriumile kaotas Eesti tegelikult juba sõltumatuse. Vaatamata Eesti järelandlikusele hakkasid Eesti- Nõukogude suhted pingestuma. Võimu ülevõtmine Balti riikides oli toimunud sujuvalt ja veretult ning Venemaa asus nende iseseisvust täielikult likvideerima. Nõukogude okupatsioon Eestis osutus raskemaks , kui seda keegi oleks osanud arvata. Eesti inimesed olid harjunud ise oma asju otsustama , vabalt mõtlema ja
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
........... 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd.............................................................................................................. 26 ESIMENE TÖÖ.................................................................................................... 26 TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“.....................26 TEINE TÖÖ......................................................................................................... 27 VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“.......................................27 KOLMAS KODUTÖÖ.......................................................
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid