Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis (2)

Tallinna Saksa Gümnaasium
9c
Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis
Referaat
Koostaja : Martin Raudsepp
Juhendaja: Riina Loit
Tallinn 2010
Sisukord
1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3
2 NSVL ümberkorraldused/ repressioonid Eestis......................4
3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5
4 Küüditamine..........................................................................6
4.1 Juuniküüditamine.............................................................6
4.2 Juuliküüditamine..............................................................6
5 Elu Siberis /vangilaagris.........................................................7
6 Hukkamised...........................................................................8
7 Tagasipöördumine Eestisse...................................................9
8 Pildid....................................................................................10
Kasutatud kirjandus................................................................11
Martin Raudsepp
Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine
15.juuni.1940 nõudsid Eestis olevad kommunistid valitsuse tagasiastumist ja ähvardasid Punaarmee Eestisse lubamist vägivallaga. 17.juuni kirjutas Eesti vägede ülemjuhataja alla Narva diktaadile, mis lubas Eesti pinnale marssida üle 90 000-el Punaarmeelasel. 21.juuni vahetati välja valitsus. Täpselt selle sama päeva õhtul, määras Moskva rahvavalitsuse eesotsa Johannes Vares -Barbaruse ning ministrikohtadele sotsialistlike vaadetega haritlasi.Tekkis relvastatud mäss, mille tagajärjel okupeeriti parlamendihoone, paljud vanglad ning politseijaoskonnad ja võeti enda kontrolli alla sideasutused.
Peale uue valitsuse määramist hakati lammutama ühiskondlikke organisatsioone ja tsiviilühiskonda kandvaid osi. Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse.
Juulikuus toimusid mittedemokraatlikud Riigivolikogu valimised, mille võitsid kommunistid poolthäältega 92,3% ( konkureerivaid parteid polnud lubatudki).
21.juuli kuulutas Riigivolikogu Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.august võttis NSVL Ülemnõukogu ENSV NVSL kooseisu .
Martin Raudsepp
NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis
Ümberkorraldused ja repressioonid nüüdses Eesti NSV-s jätkusid ning laienesid veelgi. Riigivolikogu nimetati üleüldse Ülemnõukoguks ja selle presiidiumi esimeheks sai Johannes Vares- Barbarus . Eesti valitsusest sai Rahvakomissaaride nõukogu ning tegelik võim läks Eestis Eesti Kommunistliku Partei kätte, mille juhiks oli Karl Säre.
Kõik Eesti Vabariiki juhtivad isikud ja muud tähtsad isikud tapeti , arreteeriti või saadeti Venemaale. Vangilaagrisse saadeti ka Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Täiesti teadmata kadus Eestist ligikaudu 1000 isikut, kes arvatakse tapetavat kommunistide poolt. Kokku vahistati Eestis 7700 inimest.
Tegevust alustas NKVD ehk Rahvakomisariaat, mille olulisemateks funktsioonideks olid riikliku julgeoleku kaitse, avaliku korra kaitse, riigipiiri kaitse ja valvamine jne..
Terve Eesti majandus natsionaliseeriti, mistõttu muutus eesti majandussüsteem plaanimajanduseks. Eestis kehtestati reforme, näiteks maareform ja rahareform . Kõikide ametiühingute tegevus keelustati, olid ainult riigi poolt kontrolitud ettevõtted. Koolis muudeti haridus venekeelseks.
Väga tugev oli ka tsensuur .
Martin Raudsepp
Ülevaade/inimeste mälestused
Vähe on mälestusi selle tumeda aja kohta. Väga-väga palju inimesi viidi Venemaale vangilaagritesse ja väga vähesed on sealt tagasi tulnud.
Mul on üks lähem sugulane, kes praeguseks on 82aastane. Tema oli üks nendest , kes viidi oma pere juurest ära koos emaga. Tema ema ei pidanud reisi kaugele Venemaale vastu ja tema elu lõppes juba rongis. Aga mu sugulane, kes oli sellel ajal veel noor neiu , pidas sõidu vastu. Ta pidi Venemaal olema palju kuid vangis ja veel rohkem tööd tegema. Mingi ime läbi sai tema sealt põgenema koos mõndade teistega ja pääses Eestisse. Ta elab siiamaani ja ei kurda ka elu üle.
Ma arvan, et väga vähe on inimesi, kes on selle aja üle elanud ja kui nad on siis nad ei pruugigi midagi mäletada või siis lihtsalt ei taha mäletada.
Martin Raudsepp
Küüditamine
Juuniküüditamine. 14.juuni.1941
14.juuni öösel, kella 1 paiku hakkasid tööle üheaegselt küüditajate salgad üle Eesti. Hakati arreteerima täiskasvanud mehi ning nad lahutati nende perekondadest. Kõik arreteeritud koguti kokku rongivagunite juurde, kus nad paigutati eraldi vagunitesse. Tähega A märgistatud vagunisse pandi kõik mehed. B vagunisse naised ja lapsed. Sellel hetkel nägid enamus pered üksteist viimast korda. Mehed saadeti Siberisse vangilaagritesse, kus enamus ka hukkusid. Naised ja lapsed saadeti Kirovi ja Novosibirski oblastitesse, kus nendest pääses eluga vaid pooled. Arreteeritute otsimine jätkus veel 16.juunil. Kokku küüditati inimesi juuniküüditamise ajal 10 000.
Juuliküüditamine. 30.juuni-3.juuli.1941
Juuliküüditamine toimus peamiselt Saaremaal, kust saadeti vangilaagritesse peaaegu 700 inimest. Umbes 400 naist ja last pääsesid tagasi koju peale viite nädalat vangis olemist, juhul kui neil oli sugulasi või tuttavaid Läänemaal. Kõik mehed saadeti Siberisse, Irkutski oblastisse. Tagasi tulnute arv oli 14.
Martin Raudsepp
Elu Siberis/vangilaagris
Äsja vangilaagrisse saabunud paigutati kohe heinatööle või karja valvama. Tööd tehti koos venelastega. Kauem vangilaagrites olnud inimesed, said võimaluse kalapüüki harrastada. Inimesed arendasid kalapüügi riistu ja igasugu muid asju, kuid Siberis polnud veekogudes kaladerikkus just kõige parem.
Martin Raudsepp
Hukkamised
1940.-1941. aastal mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Näiteks:Surmamõistetute hukkamine Tallinnas 23. juunil 1941. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1, Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1. 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp.
Hävituspataljonid Eestis olid peamised inimeste hukkajad. Vigalas  langesid vangi neli metsavenda, kes kohapeal maha lasti, Kärgus põletati bensiinipudelite abil mitu talu, Viluvere raudteejaamas langes hävitajate kätte vangi 20 valge käesidemega meest ja Järvakandis kolm kaitseliitlast, keda enne mahalaskmist piinati okastraadi kätest läbiajamisega ja üksteise külge sidumisega. Viluvere jaamas tabatud mehed lasti pataljoniülem L. Rubinovi käsul Tallinna lähedal Liiva metsas maha, enne hukkamist lõigati neil kõrvad ära. Rakvere lähedal langes hävituspataljonlaste kätte neiu, kelle lahtiriietamisel leiti kere ümber seotud sidumismarli, ja kaks relvitut noormeest. Neiu vägistati politrukkide poolt, seejärel lasti ta koos noormeestega maha. Väätsas tabati viis ja Kiviloos kuus meest, keda kahtlustati metsavennaks olemises. Tabatud mehed viidi staapi, kus kolm politrukki käskisid nad maha lasta.
1.-2.juulil.1941 Taevere vallas Kibaru, Kõnnu ja Arjandi piirkonnas Viljandi hävituspataljoni poolt korraldatud haarangu käigus tabatud haavatud metsavend seoti okastraadiga posti külge ja lasti maha ilma kohtuotsuseta.
Martin Raudsepp
Tagasipöördumine Eestisse
Pärast Stalini surma, aastal 1953 hakkas kasvama lootus. Mõnel oli juba varem õnnestunud kodustega kirjavahetusse astuda ja vahel pakke saada. See oli lootus edasisele elule. Vabastamine tuli 50ndate lõpul. Vabastatud pidid andma allkirja, et ei taotle tagasi oma vara ega asu elama endisesse kodukohta Eestis.
Martin Raudsepp
Pildid
Eesti NSV lipp .
Emad lastega saabumas Siberisse.
Täistopitud rongid , mis lahkusid Eestist Venemaa poole. Kõik pildid on tehtud nii, et inimesed on rõõmsad nendel, aga kas tegelt olid?
Martin Raudsepp
Kasutatud kirjandus
Leo Õispuu „Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953.“
Ronald Rüütel „Atarma. Minu elu Siberis.“
Eesti ajalooarhiivi toimetised 15 „Eesti NSV aastatel 1940-1953.“
9.klassi õppematerjal.
Martin Raudsepp
11