Nõukogude armee Eestis (0)

..... Gümnaasium
.....
12A
NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS
Referaat
Juhendaja :
24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid.
26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja , milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki , 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, siis otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda pehmendada baaside lepingu tingimusi. Taasalanud kõnelustel väitis Nõukogude pool valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva, ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi.
Läbirääkimised lõppesid 28.septembril 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Hiljem sai Venemaa kompromissina õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule.
12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga.
Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa- alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma.
17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte.
Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa , Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus.
Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestis mobilisatsioon, mille käigus mobiliseeriti 1941. aastal kokku umbes 50 000 eestlast.
22.juunil algas Vene- Saksa sõda, kus Punaarmee kandis hiiglaslikke kaotusi. Vastupanuta loovutati Lõuna- Eesti. Augusti keskel hõivasid sakslased Narva. Pärast nädal kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. Augustil maha ka Tallinna. Augusti lõpus oli pea kogu Eesti sakslaste käes, ainult Lääne- Eesti saartel jätkusid võitlused mõnevõrra kauem. Algas Saksa okupatsioon ning Nõukogude okupatsioonivõimud olid sunnitud Eestist lahkuma.
1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas Narva jõe ja moodustasid sinna sillapead. 20. Eesti SS- Diviis hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal.
25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva- Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada.
Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Suured lahingud toimusid Sõrve poolsaarel, saare lõunatippu jõuti 24.novembril. Taas oli Eesti Nõukogude võimu käes.
Nõukogude võimu põlistamisele aitas Eestisse jäetud sõjavägi oluliselt kaasa. Ülesanne oli olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada režiimi.
Sõjajärgsetel aastatel oli Eestis Nõukogude sõjaväge eriti arvukalt: ligi 120 000 meest. Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. Sõjajärgsetel aastatel olid sagedased ka konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline .
1991.aastaks oli Eestis asuva Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti kogupinnaga 87 147 hektarit. Peale Eesti iseseisvumist oli 1992.aastaks Eestisse jäänud umbes 40 000 Vene armee sõdurit , kelle valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrväed lahkusid ametlikult Eestist 31.augustil 1994. aastal.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teises_maailmas%C3%B5jas
http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis_%281940%E2%80%931941%29
http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_relvaj%C3%B5ud_Eestis
Pajur, A. Eesti ajalugu 2. Tallinn: Avita , 2006