Nõukogude armee Eestis (0)

1 Hindamata

Lõik failist

..... Gümnaasium
.....
12A
NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS
Referaat
Juhendaja :
24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid.
26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja , milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki , 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

grete.s Õppematerjali autor

armee okupatsioon territoorium moskva lennuväli sakslased Nõukogude armee Eestis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Baaside aeg

Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa : Venele Ida-Poole, soome, Eesti, läti, bessaraabia ; Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa. Saksa kallaletund Poolale tähistas Teise

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis propageeris Moskva-meelseid kandidaate. 14.-15. juulil toimunud valimised (samal ajal kõigis Balti riikides) olid ehtnõukogulikud. Üles seati vaid üks kandidaat, valijaid hirmutati, tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92.5% valijatest. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. augustil võeti ENSV NSVL koosseisu. Paar päeva varem ühendati samuti Läti, Leedu. Ümberkorraldused Esmalt lammutati senine riigiaparaat. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, politsei juhid, kohtunikud, maavanemad jne. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares).

Ajalugu

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· kunst- kultuur muutus propagandistlikuks · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles nõus neid jõudumööda igati abistama. Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5. detsembril 1951 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida

Maailmasõjad

doc

Eesti Ajalugu 1939-1944

EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu.

Ajalugu

doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese

Ajalugu

odt

Nõukogude okupatsioon

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised

Ajalugu

docx

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid