1949.aasta iseseisvuse kaotus (0)

Miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? 14.04.10
Esimese maailmasõja ajal 1918.a enne Saksamaa sõjaväelise okupatsiooni lõpuleviimist õnnestus Eestil ennast 24. veebruaril iseseisvaks kuulutada. Võimu haaras aga enda kätte üsna ruttu saksa okupatsioon . Siiski suudeti iseseisvus varsti taastada. Eestlased said alles Vabadusõja (1918-1920) lõpus hakata üles ehitama oma riiki samal ajal kui võim Eestis oli osa ajast võõrvõimude käes. Iseseisvust suudeti säilitada 1940.a juunini , mil Punaarmee oma hiigelarmeega üle Eesti piiri marssis. Peagi tõendas ka Johan Laidoneri allakirjutus Narva diktaadile, mis tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse asendumist Nõukogude okupatsiooniga.
Üheks iseseisvuse kaotuse põhjuseks on Eesti soodne asukoht. Läänemere ääres asetsev Eesti oli juba ammusest ajast jäänud silma suurematele riikidele. Soodne asukoht kaubanduseks ja arvamus, et väikest ala on lihtne vallutada said Eesti iseseisvuse kaotuse põhjusteks. Baltisakslased lootsid siiani siinsetele aladele Balti Hertsogiriigi rajada. Venemaa eesmärgiks aga oli endise Vene võimu taastamine Eesti aladel ning kontrolli saavutamine Läänemerel.Läänemeri oli üks tähtsamaid kaubateid, mistõttu oli NSV Liidu jaoks eriti oluline, et Eesti alad kuuluks talle. NSV Liit pidas seda ainuõigeks, et just tema peaks seda kaubeteed kontrollima. Venemaa kätte koondunud võim ja territoorium tähendasid ka seda, et Eesti Vabariigi iseseisvust enam ei tunnustatud. Läänemeri oli üks tähtsamaid kaubateid, mistõttu oli NSV Liidu jaoks eriti oluline, et Eesti alad kuuluks talle. NSV Liit pidas seda ainuõigeks, et just tema peaks seda kaubeteed kontrollima.
Teise põhjusena võib käsitleda seda, et koostöö naaberriikidega ei sujunud ja samuti ei tahtnud Nõukogude Liit kunagi tunnistada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvat olemasolu. Nõukogude Liidu jaoks oli Tartu rahuleping ajutine. Poola, Läti, Leedu ja Eesti plaanisid luua Balti Liitu, kuid see ebaõnnestus. Liidu tekkimist takistas Leedu ja Poola tüli Vilniuse piirkonna üle. Soome püüdis end neist riikidest ja plaanitava liiduga ühinemisest eemale hoida, kuna sellega oleks võinud kaasneda see, et Soome ise oleks olnud Nõukogude Liidu järgmine vallutus. Soome arvates oli tal kasulikum teha koostööd Norra ja Rootsiga . 1938. aastail tunnistas Eesti end neutraalseks riigiks, millga lootis säilitada oma iseseisvuse. Neutraalse riigina ei olnud Eestil abi loota kellegilt. Kui Eesti suhted naaberriikidega oleksid olnud paremad ning kui Eesti ei oleks kuulutanud end neutraalseks riigiks, oleks eestalstel olnud lootust saada neilt abi Nõukogude Liidu vastu võitlemiseks.
Eesti kaotas oma iseseisvuse Teises maailmasõjas ka seetõttu, et sisepoliitiline olukord polnud kiita. Eesti vabariigis valitses autoritaarne diktatuur ning sellest tingituna olid ka inimõigused piiratud. Riik kontrollis kõikvõimalikke elualasid. Rahva meeleavaldused ja koosolekud olid keeltud, seega riigijuhid ei tundnud huvi selle vastu, mida rahvas arvab ja tahab. Võim oli koondunud põhiliselt Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri kätte. Võimud ei rääkinud rahvale, mis riigis toimub, seega ei teadnud rahvas riigi olukorrast. Kui Konstantin Päts poleks kõikidele Nõukogu Liidu käskudele ja soovidele allunud ning oleks ka rahva arvamust kuulanud, ei oleks iseseisvumise kaotus tulnud ilmselt nii kergelt.
Olukord välismaailmas soodustas samuti Eesti iseseisvuse kaotust. Saksamaa rikkus korduvalt Versailles ' rahulepingut, ilma, et sellega oleks kaasnenud tõsiseid tagajärgi Saksamaale endale. See omakorda andis Nõukogude Liidule julgust , et tungida Balti riikidesse. Kuna Saksamaale tehti pidevalt järeleandmisi, ei kartnud ka Nõukogude Liidu juhid, et keegi tuleks nende tegemisi kritiseerima. Kuna K. Päts kitsendas ebademokraatlikult rahva poliitilisi õigusi, vähenes lääne demokraatike riikide lugupidamine Eesti Vabariigi ja selle valitsuse vastu, mis viis selleni , et kui iseseisvus kaotati, ei olnud Eestil enam ühtki sõbralikku riiki lääne semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt.
1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi – Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta , et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise Nõukogude Liidule üpris lihtsaks. Nõukogude Liit hakkas aga sõjaväebaase rajama lubatust rohkem, mis viis selleni, ei peagi hakkasid punaväelased võimu üle võtma.
Arvan, et sellises olukorras, nagu Eesti oli, ei saanud iseseisvuse kaotust vältida, kuna Eestist endast sõltus vähe. Eesti asendi tõttu on meie riiki tahtud ka varem okupeerida. Arvan, et need valikud , mille tegid Eesti riigijuhid, ei olnud samuti kõige paremad. Eestil polnud liitlasi ning suure Nõukogude Liidu vasti üksi ta ei saanud.