Ajaloo kordamine: Eesti II maailmasõja ajal (0)

Eesti II maailmasõja ajal
MRP
*Revanšistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa.
Baaside leping
*Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet. Selleks sai Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Kreml kasutas juhtunut selleks , et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed. Tallinnas arutati Moskva nõudmisi ning otsustati pakt allkirjastada, sest sõdimiseks polnud piisavaid materiaalseid vahendeid ega välistoetajaid.
*Artikklid: *kumbki ei tohi osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe osapoole vastu *pakti elluviimine ei tohi riivata ühe lepinguosalise suveräänõigusi *Eesti saab osta NSVL-t soodsamatel tingimustel relvi *NSVL võib Eestisse rajada sõjaväelaevastiku baase *mõlemad osapooled kohustuvad andma üksteisele abi kallaletungi korral
*Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse.
Baaside aeg
*18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.
Eesti okupeerimine
*Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale , kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit. Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile-sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte.
Juunipööre ja valimised Balti riikides
*Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juunil korraldati Vabaduse väljakul meeleavaldus . Päts allkirjastas otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks oli Johannes Vares. Kuulutati välja Riigivolikogu valimised, valimistulemusi võltsiti, valijaid hirmutati, ainult üks kandidaat. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik( ENSV ).
Ümberkorraldused
*Senise riigiaparaadi lammutamine
*Riigivolikogu=Ülemnõukogu, Vabariigi Valitsus=Rahvakomissaride Nõukogu,linna ja vallavalitsused= täitevkomiteed. Kõigi nende peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine.
*Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks.
*Majandus, pangad , haiglad ,apeegid, kirjastused ,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus
*Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi -leninismi ning NSV Liidu ajalugu. Teatrites, kinodes kontsertidel hakati näitama NSV Liidu loomingut. Ülirange tsensuur - Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti.
* Repressioonid -1941 14.juuni massiküüditamine Siberisse, vangilaagritesse.
Suvesõda
*Saksamaa vs Venemaa
*7.juuli tungisid sakslased Eestisse. Venelased pidid taanduma, rinne stabiliseerus. Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi.
*Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad , neil oli ainult kerge käsirelvastus ning sedagi oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid nad erinevaid Nõukogude asutusi .Kuna Saksa väed hilinesid, jõudis Punaarmee ootamatusest toibuda. Mitmel pool vallandusid lahingud, mis lõppesid enamasti metsavendade taandumisega. Metsavendade vastatasteks olid hävituspataljonid, mis olid loodud võitluseks rahvavaenlaste vastu.
Võimustruktuurid
*1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust, kui punaväed lahkusid ning sakslased tulid. Saksa sõdurid võeti vastu vabastajatena. Esialgne positiivne hoiak hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et saksa ametnikud ei taha midagi kuulda Eesti iseseisvusest. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenst moodustati riigikomissariaat,mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Moodustati Eesti Omavalitsus ,kuid selle autonoomia taotlused ei läinud läbi.
Majandusolud
*Majanduse ülesandeks oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanike varustamine. Samas aga aidati Eestit Nõukogude okupatsioonist tulnud majanduskhajude hüvitamisega. Saksa võimud määrasid põllumeestele toiduainete müüginormid. Sakslased otsustasid mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele. Üldine elatustase langes. Olulist rolli etendas Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistadaNõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid.
Repressioonid ja genotsiid
*Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik neist olid eestlased. Tapeti juudid ja mustlased.
Eestlased sõdivate poolte relvajõududes
*Kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine, see ei osutunud kuigi populaarseks, sest eestlased olid sakslaste poliitikas sügavalt pettunud . Kuulutati välja sundvärbamine, nendest moodustati 20.Eesti SS-diviis.
*Need, kes ei tahtnud selga tõmmata saksa mundrit, olid valmis liituma soome armeega, et võidelda seal punavägede vastu.
* Umbkaudu paarkümmend tuhat eestlast osales ka punaarmee poolel. Paljud andsid end sakslastele vangi, et mitte sõdida punavägede poolel.