Külm sõda (0)

KÜLM SÕDA

SISUKORD

KÜLM SÕDA 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 4
1.1 Trumani doktriin 5
1.2 Marshalli plaan 5
1.3 Berliini blokaad 6
1.4 NATO ja VLO moodustamine 6
2. DEMOKRAATLIK MAAILM 8
2.1 Demokraatia laienemine 8
2.2 USA 8
2.3 Suurbritannia 9
2.4 Prantsusmaa 9
2.5 Saksamaa 9
3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM 11
3.1 Stalinlik NSV Liit 11
3.2 NSV Liidu satelliitriigid 12
3.3 Stalini surm 12
3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma 13
ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, aga 1945. aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8).
Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8).
Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8).

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE

Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda - ja prestiiživõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv , mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid (6).
Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Märts 1945 – veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid , massimõrvad jms). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku (6).
9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus (6).
Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a.  USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie (6).

Trumani doktriin

1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti ) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla (6).
Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo’d, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht (6).

Marshalli plaan

Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA toonase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi (6).
Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10% (6).

Berliini blokaad

Berliini blokaad (24. juuni 1948 – 12. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal (5).
Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon (5).
Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform . Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks (5).
Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV (5).

NATO ja VLO moodustamine

1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland , Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada . 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik (1).
NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk – Varssavi lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955 vastuabinõuna Pariisi lepingutele. Eesmärgiks abi relvastatud kallaletungide korral Euroopas, poliitiline koostöö. VLO organiteks olid poliitiline konsultatiivkomitee, sekretariaat , ühendatud ülemjuhatus Moskvas. VLO-sse kuulusid peale NSVL-i Poola, Ungari, Rumeenia , Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia . 1949.a. loodi Vastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, millesse lülitusid NSV Liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania . VMN-i vahendusel lootsid nimetatud riigid soodsat majandusintegratsiooni, kuid ühtset terviklikku majandussüsteemi ei tekkinud (1).

DEMOKRAATLIK MAAILM

Demokraatia laienemine

Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad . Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank ) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis (2).

USA

Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower (2).

Suurbritannia

Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks. 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse., Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem – kord võimul konservatiivid, kord leiboristid . Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid – üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8).

Prantsusmaa

Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui De Gaulle’i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki tõhusalt juhtida.1947 aastal keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust. Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi alanud lagunemine.Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, aga sai Vietnamis luau (8).

Saksamaa

Lääne-Euroopa arenguprotsesse pärast Teist maailmasõda peegeldas eredalt Saksamaa Liitvabariigi majanduslik ja poliitiline tõus. Sõjakatastroofi üle elanud maa muutus mõne aastakümnega üheks Euroopa ja kogu maailma juhtivaks riigiks, kus oli tugev demokraatlik kord, võimas majandus ning eeskujulik sotsiaalkindlustuse süsteem. Sama ei saa väita Ida-Saksamaa kohta, kus üle 40 aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik režiim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais jagasid võitjad endise Kolmanda riigi territooriumi neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaa LV välispoliitilist kurssi 1950.-1960. aastail iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega. Saksa LV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Suhetes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged . Üheks pingeallikaks oli Saksa DV (3).
Diplomaatilisi suhteid sõlmiti ning hoiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid SDV-ga (ainsaks erandiks oli NSV Liit). Pidevalt meenutas sakslastele nende maa jaotust aga kurikuulus Berliini müür ida- ja läänesektorite vahel (3).
1960. aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid läbi viima nn uut idapoliitikat. Kõige suurema panuse andis selles liidukantsler Willy Brandt . Sõlmiti lepingud suhete normaliseerimiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ning ka Saksa DV-ga. Saksamaa ühendamise ideest siiski ei loobutud, see mõte teostus umbes kaks aastakümmet hiljem seoses kommunistliku süsteemi lagunemisega. 1989. Aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksamaa taasühinemise läbirääkimised lõppesid sellega, et ühinemise kiitsid heaks nii Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhid. Alates 3. oktoobrist 1990 on Euroopas taas ainult üks Saksa riik – Saksa Liitvabariik (3).

KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM

Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid (4).
Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest . Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4).
Idablokile iseloomulikud jooned:

võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu

kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle

tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus

ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele (4).

Stalinlik NSV Liit

Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest) (4).
GULAG - Laagrite Peavalitsus, Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus (4).
1945 aastal moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahvaelatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aastatel oli nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias. Võitlus “läänestumise vastu”. Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo (4).

NSV Liidu satelliitriigid

Kõikjal üks skeem:
Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Viidi läbi maareform , natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne . Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale . Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel (4).

Stalini surm

Stalin suri 5. märtsil 1953 (4).
Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid (4).

Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma

Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte. Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai Nikita Hruštšov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine (4).

ALLIKAD

https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Jol5F2ETqVEJ:www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Rahvusvahelised-suhted-p%25C3%25A4rast-Teist-maailmas%25C3%25B5da.pptx+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESipz8eedv0IWYM_2vs60x91aFyxcViD1A5jwVbUClD45gtDPU73iui7lv8u6Y5wFYS3aXU1y0zIQxEIeOOsQEvMNoplyk6sL4fOawcIUa2NKhN-6LtDp1D6T4kWnDgs0esDCyWi&sig=AHIEtbSzrwar4i4WxiXTLeuOM6QEk9P0uw

https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:LRXNccSXMmUJ:www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Demokraatlikmaailm.-Euroopa-p%25C3%25A4rast-teist-maailmas%25C3%25B5da..pptx+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgZBccFBZzOnVmUuimBHarXRrjrK8pHNzfq54BJh2IVyzlJzoQD9W53yTtLeh4D6kdZXZLP-rOCowBLcTxqcNAdYppITeuBaVtKry2tAcgv3ZG8Z1IlyxTldv5qf5cMvsFHsH_1&sig=AHIEtbRP6KTOzcXd7pY_bdC2Ql_9UwsaCg

https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:XjbJfdVEAzYJ:da3rx.com/dollu/MaailmP%25C3%25A4rastTeistMaailmas%25C3%25B5da.doc+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESg4tQzKIDnIENVyyCGRgBG0llsk2cj-GNhYRfScLgGofgJ5KYZPdda8xrvInE_85wC0L6fWMis_CQt86-IA9ABaBC1_UFsSjJRXpLsj-OafH-DhZsVS5lRbiPT-MrMMQOxmethU&sig=AHIEtbQZyyYAFavvEOrj6FWbLvsG19Mn4Q

https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:qamjtEG0BFMJ:www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kommunistlik-maailmas%25C3%25BCsteem.pptx+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShdbWS_J6_ELtOeoVpn6-APevCh58lzpIC7EsIdfw-63NP3u9nbVLti1KZrB5ZkfSGATISx0Tp1tSrdDP8uJTk_MCBbdaYtpstNBHaKUEt2m3id162ToV6wQvWyIV__fZUp_J0G&sig=AHIEtbQD9XfKALzn5ymWOkVjowwo6qNaVA

http://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad

http://www.hot.ee/ajaloost/text/20sajand/ksoda.ht m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kulm_soda_sept_evelinviks.ht m

http://www.slideshare.net/katlinha/maailm-prast-ii-maailmasda
14